Referaat Gaaskeevitus (0)

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool
Referaat
Gaaskeevitus
Autor: Aivo Puusild
PM1B
2012
Sisukord:
1.Gaaskeevituse üldskeem
2.Atselüün ja teised põlevgaasid
3.Keevitusleeka
4.Kasutatud materjalid
1.
Gaaskeevituse üldskeem
Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaažil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid , messingit, pliid ja malmi.
1. Hapnikuballoon – баллон с кислородом
2. Atsetüleeniballoon – баллон с ацетиленом
3. Kaitseklapp – предохранительный затвор
4. Hapnikuvoolik – шланг кислорода
5. Atsetüleenivoolik – шланг ацетилена
6. Keevituspõleti – сварочная горелка
7. Keevitustraat – сварочный пруток
8. Gaasidüüs – сварочная дюза
9. Keevitatav metall – свариваемый металл
10. Leek – пламя
2.
Atsetüleen ja teised põlevgaasid
Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja –lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni.
Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid.
Atsetüleen ( C2H2 ) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja –rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas .
Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga 2,3…84% ja hapnikuga 2,3…93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest.
Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning –aure.
Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase , mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel .
Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi.
Propaan ( C3H8 ) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC.
Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine.
Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all.
Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine.
3.
Keevitusleek
Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli.
Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit .
3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi
1. Tuum - ядро
2. Töötsoon – рабочая зона
3. Loit – факел
Tuumal on teravalt piiritletud , peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC.
Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid.
Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3…6 mm kaugusel.
Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. 4.
Kasutatud materjalid:
http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/gaaskeevituse_ldine_skeem.html
http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/atsetleen_ja_teised_plevgaasid.ht m
http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/keevitusleek.html
4.