KAKUKE ELASID KORD... TAAT JA EIT TAAT ÜTLES EIDELE: "EIDEKE KULLAKE, KALLIKE, KÜPSETA MULLE, PALUN, KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA
moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS armee idee akvaarium ekskursioon poliitiline Määra sisehäälikud võõrsõnades orkester est sandalett ett binokkel isoleerima okk eer KLUSIILIGA (sulghäälikuga) lõppevais võõrsõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust kompvek kabinet kosmonaut kotlet
Essen und Trinken Lebensmittel das Lebensmittel, - toiduaine das Brot, - e leib das Weißbrot, - e sai das Brötchen, - kakuke/kukkel der Kuchen, - kook die Butter, - või die Wurst, - vorst der Käse, - juust der Schinken, - sink der Quark, - kohupiim die Marmelade, - n moos das Ei, - er muna das Rührei, - er munapuder ein gekochtes, gebratenes, rohes, faules Ei keedu- ,prae- , toores- , mädamuna der Fisch, - e kala das Fleisch liha das Schweinefleisch, das Rindfleisch sealiha, veiseliha das Rindersteak, - s veiselihapraad das Kotelett, - e kotlett die Bulette, - n frikadell das Hähnchen, - kanaliha die Knödel, - n jahuklimp der Salat, - e salat die Suppe, - n supp der Braten, - praad der Nachtisch, - e = die Nachspeise, - n = das Dessert, - s magustoit der Hamburger, - hamburger die Pizza, - s = Pizzen pitsa das Eis jäätis der Pilz, - e seen die Beere, - n mari der Brei, - n puder der Grieß manna die Haferflocken kaerahelbed die Grütze,...
Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 1983-2005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud
kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed.1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 4 III Looming Autoriraamatud lastele: Pokuraamat (1994; 1. koht kirjaniku- ja kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Kassike ja kakuke (1995; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist (1995) Ahaa, kummitab! (1995) Pintselsabad (värsslugu, 1995) Kullast vilepill (1996) Iika: nii noor, aga juba nõid! (1997) Isand Tuutu ettevõtmised (1997) Pintselsabad (1998; 1. koht kunstniku- ja II koht kirjanikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Metsa pühapäev (1999; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Kuidas õppida vaatama? (2000, 2
Punased tulbid- kogus 50 Kollased tublid- kogus 50 Punased roosid- kogus 25 Valged roosid- kogus 25 Kas pakute ka transpordivõimalust ja sooviksime teie hinnakirja ning pangakonto numbrit. Lugupidamisega Sandra Muraševa Tegevdirektor Sandra Muraševa Teie 19. Oktoober 2014 nr.2/11-34 Tegevdirektor Meie 22. Oktoober 2014 nr.4/345 OÜ Kakuke Muru 15 50111 Tartu Vastuskiri Austatud proua Muraševa Oleme meelitatud,et valisite just meie teenused. Täname teie küsimuste eest ja siin on meie hinnakiri 50 valget tulpi- 100 eurot 50 roosat tulpi- 100 eurot 50 punast tulpi- 100 eurot 50 kollast tulpi- 100 eurot 25 punast roosi- 75 eurot 25 valget roosi- 75 eurot Toodete maksumus kokku seega 550 eurot. Meie kontonumber on 444901010100768
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
mängija katsub trügida ,, Tõrre" sisse.Teda takistatakse.Kes tõrrelaudadest" trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks. Teeme kakku Patsi,patsi kakku, Veere,veere kakku, Sili sealihaga, Kasta kanamunaga, Viska kopsti!ahju,s Söö ära nämm,nämm! Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele: Veere- ringikujulised liigutused peopesadega Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest Viska viska kakuke kahe käega ahju Võta võta kujuteldav kakuke ahjust välja Söö ära pista suhu ja patsuta kõhtu Teeme,teeme Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese. Saame,saame,mis me saame?Saame saiapullikese. Rosinad ssin ja rosinad seal,pähklid siin ja pähklid seal. Teeme võõba ka peale pzz.....Oi,kui magus!Näm-näm-näm1 Istume ringis,lööme käega patsu,rullime kujuteldava tainarulliga,paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale.Sööme saia supsti
Edgar Valter Koostanud : Egon Meigas Klass : 8a. Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Edgar Valteri elulugu, näitused, lemmiktöö analüüs ja arvamus Edgar Valter sündis 21. Septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. Märtsil 2006 Tartus ning ta maeti Metsakalmistule.Õppis Tallinnas, töötas mitmes ametis ja töö kõrvalt õppis ise kunsti. 1950. aastast vabakutseline kunstnik. Viimased poolteist aastakümmet elas Edgar Valter Võrumaal, kus hakkas ka lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse...
Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia ...
mis asetati leivategemise ajaks raejalgadele. Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna ,,levalöime", Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal ,,mõhk", setudel ,,ruih", Sangastes ka ,,ruhe", Häädemeestes ,,leivamold". Leivaküna oli umbes 1,52,5 meetrit pikk ja kaks vakka jahu võis selles korraga leivaks teha. Küna suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. Leiva tegemisel võeti leiget vett, segati selle sisse väike kakuke, kallati matist jahu peale ja siis löödi see kõik suure puukulbi või käega segamini. Siis raputati segule jahu peale, nõu kaeti kaane ja paksu riideesemega ning tõsteti ahju äärde sooja kätte hapnema. Järgmisel päeval prooviti leivajuure hapukust. Parim aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis oli ,,maha heitnud". Nüüd pesi perenaine käed hoolega puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks mää...
lõhkimineku eest. Kuigi võrdsete harudega rist on igipõline kaitse- ja õnnemärk, ei mõeldud uuemal ajal alati enam selle tähendusele: "tehakse nii nagu vanaemad tegid". Mõnel pool musutati leibasid ka ahjupanemisel: leiba ahju pannes tehti mokkadega musutamise häält, siis pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks. Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva, lapsuke!" Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole leivad võivad jääda taignased. Ahjusuu ees midagi ebaviisakat teha (peeretamine, halvad sõnad) ei tohi: leivad lähevad ahjus lõhki, tulevat kyyr selga. Leiva segamisest kuni ahju panekuni tehtud vigade eest oli tasuks lõhki kypsend leib. Seda aga ei ole peetud heaks märgiks. Olenevalt, kas pragu oli risti, pikuti või mõnd teist moodi, ennustati pere lagunemist, kellegi lahkumist, surma või ka syndi.
kasutusele alles 19. sajandi lõpul. Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks. Leivaküna või astja asus rehetoas või sahvris, kuivas kohas, et hallitama ei läheks. Nõus hoiti kogu aeg väikest tainakakukest, mida kasutati juuretiseks, vahel ka juurekakuks (Vunk, 1993). Leiva tegemisel võeti leiget vett, segati selle sisse väike kakuke, kallati matist jahu peale ja siis löödi see kõik suure puukulbi või käega segamini. Siis raputati segule jahu peale, nõu kaeti kaane ja paksu riideesemega ning tõsteti ahju äärde sooja kätte hapnema. Järgmisel päeval prooviti leivajuure hapukust. Parim aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis oli ,,maha heitnud". Nüüd pesi perenaine käed hoolega puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
