eesmärk vaid puhas töö. 4. Seleta mõisted. Kurtuaasne kirjandus- Õukonnakirjandus Trubaduur- Luuletaja, rändlaulik keskaegses Lõuna-Prantsusmaal Rebaseromaan- Keskaegne mõistukõneline proosateos. Räägib loomadest ja on õpetliku sisuga. Ordu- Rüütlite vaimulik vennaskond. Rahvuseepos- eepos, mis räägib rahvastest ja nende kommetest. 5. Nimeta kangelaseeposed. Anglosaksi- "Beowulf" Hispaania- "Laul minu Ciddist" Vene- "Lugu Igori sõjaretkest" 6. Lisaülesanne. Nimeta Dante "Jumalikus komöödias" kasutatud sümboleid. ''Jumalikus komöödias'' tähistavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid: Panter on valetamine,reetmine ja himurus Lõvi on upsakus ja vägivald Emahunt on enesearmastus ja kasuahnus ''Jumalikus komöödias'' on arvul ''kolm'' sümboolne tähendus.Kõik poeemi arvulised parameetrid on hoolikalt läbi mõeldud ja täpselt kaalutletud ning on kolme kordarvud.Teos jaguneb kolmeks osaks , on kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides.
mis on saanud sünnitatud Jumalikust ja valatud tema kuju järgi (adaptsioonid). Su Isa, Valgus ja Päike, teie Ema kes kannab teid, seega Kuu, sinu tõelist vaimu (animus, ventus), nagu üsas kantud ning toidetud kasvuks (selle peal)Terral. Kõige Isa on alati Sinu ees (immanentne), kes sepistanud Täiuslikkuse maailma peale! Ehkki Jumaliku jõud manifesteerub Terral arvukalt, Ei! Sinu (Isa) on täielikult (enda) Jumalikus võimsuses kahandamata. (teid käsitakse) Tõsta oma valgus kõrgemale selle maa pealsest! Ülev (Hing) mis lihalikust mateeriast on tõesti kõrgeim õndsus (magus)! (targa) Leidlikuse abil lase sel sündida! Tõesti, terrast ülespoole taevastesse, ning Nendest täiesti alla Terrale ulatudes, Jumalikud jõud mis On, ulatuvad Kõrgeima pealt siia, sellele mis on kõige madalam. Terve aja on (ülim) hiilgus üle maailma manifesteerunud! Teadke (seda tõde) ja pimedus justkui pageb teist!
või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid 2)Graaliromaanid 3)romaanid Tristanist ja Isoldest 4)Romaanid Aleksander Suure seiklustest. Renessanssiks nim. Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetus, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde.Humanism- See on õpetlane, kes süvenes antiikkultuuri ja tutvustas seda oma kaasajas. 2) Inimese ja inimlikkuse kaitsja.Arvu sümboolika dante ,,jumalikus" komöödias?-Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. Teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Igas osas on 33 laulu, kirjutatud kolmikvärssides. Koos sissejuhatava lauluga on kokku 100 laulu mis on 10-ne ruut. Värvid ja isikud ,,jumala... ,, ?- Vergilius-Dante lemmikluuletaja, kes kehtestab maist tarkust. Beatrice- oli Dante muusa, sümboliseerib usku ja armastust. Punane ja must- põrgu, surm, Valge- paradiis, süütus, puhtus.Petrarca teos
Loovad inimesed - edukas riik Kas tsivilisatsioon oleks olemas, kui poleks piisavalt loovaid inimesi? Praegust ühiskonda on aastatuhandeid üles ehitatud. Võrdlen seda maja ehitamisega vundament sarnaneb tekkinud kirjaga, mis on kõige alus, seejärel põhitalad, mis võrduvad läbi aegade püsinud ühiskondlike põhimõtetega ( ,,halba" karistatakse, kuid ,,hea" elab jumalikus õndsuses). Maja seina samastan riigiga, mis kõike tekkinut koos hoiab. Katuseks nimetan usku, mis ongi toonud meid siia. Aga maja ei saa ehitada, kui ideed ei ole. Ideed sünnivad meie loovas pooles. Nii ei saa ilma loovuseta ehitada ka taskulampi, majandussuhteid, autot, selliseid pükse, nagu Te kannate, muusikat või mida iganes, mis meid maailmas ümbritseb või millega kokku puutume. Riigi ülesehitamine on kunst. Kunst vajab loovaid inimesi. Loovus on kõige alus.
Siinjuures leiab iga filosoof erinevad vastused samadele küsimustele, mistõttu tülitsevad nad ägedalt, sest nad arvavad igaüks, et nad on näinud tõde, mis neid silmi pimestavalt seda oma kaasfilosoofist erinevalt mõtestama paneb. · Halb filosoofia on nuhtluseks ühiskonnale, hea filosoof on ühiskonnale õnnistuseks! · Ühiskond ei tule ilma filosoofideta toime. · Filosoof aitab inimesel elu paremini mõista, seda nii Jumalikus kui olemuse aspektis. · Filosoofia on põhiliselt tõele suunatud omakasupüüdmatu tegevus ja seda armastatakse tema enese, mitte võimu haaramise võimaluse tõttu. · Eelnevad punktid kõnelevad teoreetilisest filosoofiast, peamise osaga metafüüsika, järgnevad, aga praktilisest füüsikast. · Moraali ehk praktiline füüsika püüab seletada, mis on inimene, sest inimest uurivad teadusharud seda seletust ei anna.
põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu
keskaegse ruumi mõiste on kadunud ja kujutus on lähemal pigem Valgustusele kui Keskajale. Kuigi teadus on muutnud meie arusaamist geograafilisest ruumist, siis ka tänapäeval metaforiseeritakse teatud mõisteid (nt Ida ja Lääs), mis muutuvad sümboliteks. Kerge on muuta geograafia sümboolseks, nt mingi geograafiline punkt seostub püsivate sõdadega või saab see rahvuslike konfliktide aluseks. Seepärast on ka ajaloosemiootika aluseks maakaartide ajalugu. Odüsseuse rännak Dante ,,Jumalikus komöödias" Dantet võiks kutsuda arhitektiks, kuna terve ,,Jumalik komöödia" on üks suur arhitektuuriline kompleks universumi rekonstruktsioon, ruumi semiootiline mudel, mille tähendust tuleks desifreerida. Kui maailm on nagu suur kirjalik läkitus Loojalt, siis selles on peidetud müstiline sõnum ruumistruktuuri keele kaudu. Taasluues maailma, võttes üle Looja positsiooni, on kogu ,,Jumaliku komöödia" poeetika orienteeritud sifreerimisele. Dante positsioon autorina on
5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli 6. Kes oli renessanssikunsti lemmiktegelenae?Miks? Taavet, sest ta oli arukas. 7. Millieks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav vaid jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga.Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14.sajand eelrenessanss 15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1
viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntud ,,Reaseromaan". See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasateks oli seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma koulinna Firenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,,Jumalik komöödia", mida võib pidada omamooi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapilist. "Jumalikus komöödias" kirjeldab Dante, kuidas ta vanarooma poeedi Vergiliuse seltsis külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge.Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.Järk järgult kuunest sellest kiriklik näitemäng-müsteerium. Algul kandsid sellisei näitemänge ette preester ja kooripoisid korikus altari ees
ülesannete täitmisel suhteliselt vähem edukad kui moraalsete valikute ees mitteseisnud katseisikud. Eneseammendumine ei toiminud, kui inimeste jaoks oli tegemist eksistentsiaalselt olulise otsustega, instinktipõhiste otsustega (vastuseis intsestile näiteks) või kui teatud liiki otsuste langetamine oli kujunenud nende jaoks harjumuseks. - Religioosse inimese moraalse käitumise üheks erijooneks on, et moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. - Religiooni üheks dimensiooniks on eetika. See tähendab, et erinevad religioonid sõnastavad üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Tavaliselt antakse nendele kategooriatele ka konkreetne sisu. Kuna moraali olemuseks on arusaamine õigest ja valest, on religioon ja moraal omavahel paratamatult seotud. Ka tavateadmise tasemel seondatakse religiooni sageli moraalsete hoiakute kandjana. Tegemist on
-inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat -erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda -nähti eeskätt vaimset loomingut Renessansi periodiseering 1) 14.saj. - trecento e. Eelrenessanss 2) 15.saj. - quattrocento e
Põhja-Kreekas Larissas. Perseus osales seal spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Akrisios sai silmapilkselt surma. Tizian. Danae. Prado, Madrid. 7. Semele oli eriti kaunis Teeba printsess, kellesse Zeus armus. Ta sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Zeusi naine Hera aga ütles talle armukadedusest, et Zeus ei armasta Semelet tõeliselt ning et selles võib ise veenduda, kui paluda end näidata kogu oma jumalikus suursugususes Zeus Piksepildujana, välgunooled käes. Semele paluski Zeusilt seda. Zeus keeldus, sest surelikule oli tema nägemine sellisel kujul surmav. Semele pidas seda tõendiks, et Hera räägib tõtt ja et Zeus tegelikult ei armasta teda, ning jäi endale kindlaks. Zeus oli vandunud Styxi nimel, et täidab naise soovi, ega saanud enam taganeda: Styxi nimel antud vannet ei tohi ka jumalad murda. Zeus ilmuski välgu ja müristamisena ning Semele
õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansimoraal: kalduti saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Eesmärk pühitseb abinõu. Katoliku kiriku tegelased olid enamasti ka renessansi inimesed aga esines ka teravaid konflikte. Uusplatonism 15 sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju. Selle järgi on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum ning kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga aga mitte kunagi tavalise kogemuse kaudu. Reegleid ehk jumalikke proportsioone olevat arveastatud juba antiikkunstis. Tuntust kogusid peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, kirjandist, filosoofiat ja mütoloogiat. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut, kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 1. 14. sajand trecento e. eelrenessanss 2. 15
jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus.
Kõigist kunstiliikidest muutusid tähtsaimaks kujutav kunst ja arhitektuur. Renessansi periodiseerimine 1. 14. sajandtrecento e eelrenessanss 2. 15. sajandquattroento e vararenessanss 3. 16 sajandcinquencennto e kõrgrenessanss. Uusplatonism 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoogia mõju. Selle järgi on meelelise maailma " taga" ideede maailmas, mis on olulisim ja väärtuslikum. See onj kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistluse abiga. Aga mitte tavalise kogemuse kaudu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglite toetudes. Reegleid e " jumalikke proportsioone" olevat arvestatud juba antiikajal. Basiilika VanaKreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül
kõrvaltvaatajad) - viivad läbi selleks ettevalmistatud ja volitatud inimesed (vaimulikud/ spirituaalsed juhid) - religiooni rituaal väljendab ja kinnistab selle religiooni usulisi seisukohti 22. Palve liigid ja psühholoogilised efektid. - asine palve: konkreetne - rituaalne palve: päheõpitud palved - meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne - vestlev palve: teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust/ kindlustunnet - objektiivne palve: palvehelmed (maagiline maailmapilt) - subjektiivne palve: palvetav subjekt on aktiivne ja usuliste kogemustega - efektid isiklikul tasandil: muudab meid teadlikumaks iseendast (olukorrast, vajadustest, tunnetest, motiividest), toetab inimeses usku ja lootust, vähendab sisepinget (terapeutiline), inimesed leiavad tähenduse elusündmustele ja tunnetavad elu mõtet
vaimuga. Surematus ehk igavene elu on ainult Jumala kink, mis saadakse usu kaudu. Aga ,,patu palk on surm" (Room. 6:23). Lineaarne ajakäsitus eeldab, et kõigel on algus ja lõpp, niisamuti maailma ajalool. Seda maailmalõpu õpetust kutsutakse eskatoloogiaks. Usutakse, et aegade lõpus tuleb Jeesus tagasi Messiana ja viib läbi nii-öelda viimse kohtupäeva. Lõpuaja ootused tulevad eriliselt esile inimkonna suurte murdepunktide ajal. Poeet Dante Alighieri kirjeldas ,,Jumalikus komöödias" oma ettekujutust elust peale surma. See koosnes hulgast nägemustest, alates kreeklasete surmajõest Styxist kuni kristlike usulahkude põrgu ja puhastustuleni. Tema süntees sisaldas ka omamoodi sotsiaalset kommentaari, Dante infernos kirjeldatakse erinevate pattude tekitatud kahju inimese hingele. Võrreldes erinevaid religioone võime järeldada, et ühest käsitlust elu kohta pärast surma ei ole, kuid kõikidel maailmareligioonidel on sellest olemas oma nägemus
väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli
Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika – paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. “Jumalikus komöödias” ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM – pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meelisžanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puškin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli
Schopenhaueri arvates näitab see, et Vali üks: a. loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. b. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. Õige vastus! c. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Dante Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut. Kui tal oleks tulnud kirjeldada paradiisi, siis Schopenhaueri arvates Vali üks: a. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. b. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. Õige vastus! c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. Küsimus 3 Õige
teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes. Olles veendunud hinge jumalikus päritolus, pidas ta kõiki inimesi võrdseks. Siiski nõudis Marcus Aurelius, et igaüks peab talle saatusest määratud kohal oma ülesannet täitma, ja oli seega ühiskonnas kehtivate suhete tuline pooldaja. Erinevalt vanast stoast arvas ta, et jumal on väljaspool reaalset maailma, seega lähenes ta oma vaadetelt Platonile. 1. Kolm Topoid Suurimat mõju avaldas Aureliusele Kreeka filosoof Epictetus. Epictetus on väidetavalt teise sajandi suurimaid stoilisi filosoofe (,,Iseendale" 11
Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid avab selle ajaloolisele tõelusele kõige avaramas, sotsiaalses ja filosoofilises tähenduses.
Olulisim järeldus selles teoorias oli usk, et kõigel, mis maailmas toimub, on oma põhjus, et ei ole olemas juhuseid, juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist. Stoik on inimene, kes võib olla haige, valudes või hädaohus, suremas või eksiilis või põlu all, kuid kes on siiski õnnelik KESKAEG – eetika allutatakse teoloogiale Patristika - kirikuisade õpetus Loomuõiguse põhiprintsiibid väljenduvad jumalikus loomiskorras Jumala loodud inimloomus oli õige kuni pattulangemiseni, edasi oli vaja 10 käsu ja Kristuse maale saatmisega õiget inimesele „meelde tuletada“ Kõlbeline maailmakord jaguneb kaheks normatiivseks süsteemiks: moraal – kiriku pärusmaa õigus – riigi hooldada. Skolastika – koolifilosoofia tegeles kuni 13. saj. Aristotele-Platoni õpetuse mugandusega. Uuriti õiguse muutuvust Sevilla Isidorus (570 - 636)
Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Antiiksed vaasimaalijad kujutasid teda harilikult kuue, vahel nelja jalaga.Geryon elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks. Giovanni Boccaccio sõnul võttis Geryon külalisi lahkelt vastu, uinutas nende valvsuse ja seejärel tappis nad. Sellise reeturliku käitumise tõttu paigutas Dante Alighieri "Jumalikus komöödias" Geryoni põrgu 8. ringi valvama.Geryonil oli kahepäine koer Orthos, Kerberose vend, ja veisekari, mida valvas Arese poeg Eurytion. Veiste röövimine oli Heraklese 10. vägitöö.Teel Geryoni juurde jõudis Herakles Vahemere lõppu ning püstitas sinna Heraklese sambad ehk Gibraltari ja Ceuta. Herakles surmas algul koera, siis karjuse ja lõpuks veiste omaniku, esimesed oma oliivipuust nuiaga, kolmanda Lerna hüdra veres mürgitatud noolega
religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem (normiks on pigem karsklased ja vaoshoitud eluviisid, ennastsäästvad eluviisid, stressiolukorras religioossed inimesed pigem palvetavad kui joovad). Mida religioossemad on inimesed, seda väiksem on kuritegude sooritamise tõenäosus. Moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. 7. Usuline fundamentalism on uskumiste viis, mida iseloomustavad kindlad aspektid. puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi, tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund, ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga, iseloomulik on traditsioonilisus ja võimetus reageerida erinevates olukordades erinevalt st uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma, tunnuseks on eelarvamuslikkus
Tema küljes, kes on õige viinapuu, palju vilja kannaks igaveseks eluks. 9. Ülendagem oma südamed Issanda poole, tänades Teda, oma Jumalat: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, me kiidame ja täname Sind, et Sina selle lapse Jeesuse Kristuse, oma Poja, meie Issanda ja Õnnistegija pärast oled armulikult vastu võtnud, tema nõtruse peale halastanud ja teda tema vanematele hoidnud. Me palume Sind, kinnita ja hoia teda, et ta ihu ja hinge poolest kosuks ning püsivalt kasvaks uues, jumalikus elus, kelles Sina tema oled uuesti sünnitanud. Aita vanemaid ja meid kõiki Sinule selle lapse kasvamisel ustavaiks käsilasteks olla, teda õpetades ja juhatades ning uskliku ja jumalakartliku eluga tema eel käies, et tema Sinu Kiriku elava liikmena Sinu püha nime auks ja kiituseks ning Sinu koguduse ehitamiseks palju vilja kannaks igaveseks eluks Jeesuse Kristuse, Sinu armsa Poja, meie Issanda läbi. Aamen. Märkus
põrgu, purgatooriumi ja siis lõpuks ka paradiis. Teose pealkiri algselt Dante enda poolt oli ,,Komöödia", mis siis tähendas tollel ajal õnneliku lõpuga lugu. Alles hiljem lisas Giovanni Boccaccio sinna ette ,,jumali" , et näidata teose teemat kui ka autori geniaalsust. (Saitanov. 2004: 63) Teoses oli väga tähtsal kohal arvsümboolika, mis läbis kogu teost. Eriti tähtis oli number kolm, kõik teose numbrilised parameetrid olid läbi mõeldud ja need olid kõik kolme kordarvud. ,,Jumalikus komöödias" oli kokku 100 laulu, mis oli täiusliku arvu 10ne ruut. (Saitanov. 2004:64) Käik põrgusse kestis ööpäeva ja selle ajaga läbiti kõik põrgu 9 ringi ja lisaks käidi ka Luciferi juures. Nähes patuseid põrgus hakkas Dantel neist kahju, mis siis kajastab inimlikkust kaasatundmist, kuid ta teadis, et need hinged olid selle ära teeninud oma pattudega. Alighier kirjeldab väga detailselt seda, mille eest, millisesse ringi satub ja mis seal toimub, ka seda, kes
kreetalase teoste hulgast leida näidendi ,,Odysseus" ja eepose ,,Odüsseia", mis kujutab endast järge Homerose samanimelisele teosele. Kazantzakist ennast võib õigusega nimetada kaasaegseks Odysseuseks, sest suur osa tema elust möödus reisides. Sinna, kuhu ta ei jõudnud ise, lasi ta jõuda oma raamatute tegelastel eepose ,,Odüsseia" peategelane lõpetas oma elu lõunapoolusel. Keskaegsetes Trooja-romaanides oli O. kahepalgeline Dante "Jumalikus komöödias" kannab ta vastutust oma süüteguse eest põrgutules. Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935) draamas püüab O koos Hektoriga takistada ähvardavat kokkupõrget, ja hukkub. Näidend, mis oli suunatud konfliktile S/M ja FRA vahel osutus lausa prohvetlikuks, kui pidada silmas II MS (Gerhard Fink-Kes on kes antiikmütoloogias). Nikos Kazantzakis Odysseia (1938) kangelasel hakkab varsti pärast kojujõudmist Ithakal igav,
sega,ta nagi inimeste elusid vaheldumas sundide ja surmade r,ingkaigus ja tundis esimest tukset arkava olendi ihus. Ta tegi linna kohale tahistaeva ning sai uheks iga sundiva tahe sarahtusega,kustuva paikese iga viimase kiirega. Ta nagi virguvaid jumalaid ja maailmaks laialilaotuvaid hlidusid ning tundis, kuidas nende kehast sunnivad mered ja maed. Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas
7. Milleks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Kirikuga ei mindud tülli kuna ühelt poolt olid tollased paavstid tüüpilised renessansiinimesed. Teisalt oli sügavalt usklike inimesi ka renessansi ajal. 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma "taga" on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. Kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga. Reeglites peitub tõde ja ilu. Kunstis pole oluline looduse jäljendamine, vaid kaunite teoste loomine reeglite järgi. Toetusid Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? Marsilio Ficino 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt arhitektuurile? Arhitektuur tõusis vabadeks kunstideks, kunstnikud pidid oskama kasutada matemaatilisi reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat
Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas
Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et alguses pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtud eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne, kui nende järgi valmistatud ese. (religioon: jumal loob inimese enda valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet; ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. Kõigepealt inimene eksisteerib ja pärast defineerib end ise.) · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand subjektiivse eluga, erinevalt murust, lillest või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Tahtmist me mõistame
Pindaros Kreeka aristokraat ja koorilüürik. Üritas säilitada luules inimese surematust. Aischylos Kreeka tragöödiakirjanik. Positiivse lõpuga tragöödiad, tõi teise näitleja koori kõrvale. Sophokles Kreeka tragöödiakirjanik. Tõi sisse kolmanda näitleja. Oli väga edukas ja tunnustatud kirjanik. Suurim teos ,,Kuningas Oidipus" Euripides Kreeka tragöödiakirjanik. Muutus populaarseks pärast oma surma. Kahtles jumalikus õigsuses. Ja inimlikud tegelased tegelesid teadlikult halvasti. Aristophan Kreeka komöödiakirjanik. Suur rahupooldaja, pilas mahlakalt sõjapooldajaid es oma näidendites. Parmenides Itaalia filosoof, kes viljeles deduktiivset natuurfilosoofiat, kus tuletati kõike loogilisi järeldusi tehes. Demokritos Natuurifilosoofia viljeleja, kes väitis esimesena, et tühjus on olemas. Päriselt olev on jagamatud aatomid ja tühjus.
Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas
kujunemisele ja hoidmisele. Religioossed inimesed käituvad vähem ennasthävitavalt, kuna nende seas on mõnu-ja narkoainete tarvitamine suhteliselt tagasihoidlikum. Hoiakute ja käitumise seos on suhteliselt komplitseeritum (raskendatud) ja puudutab seda, kuivõrd inimene käitub oma tõekspidamistele ja veendumustele vastavalt. Religioosse inimese moraalse käitumise üheks erijooneks on, et moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. 17) Pöördumise mõiste Pöördumise teema on religioonipsühholoogias üks vanemaid. Juba 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses uuriti, kuidas inimesed elavad läbi pöördumist, missugused on pöördumiskogemuste erinevused erinevates usuliste liikumistes ja missugused on erinevad pöördumise vormid. Praeguseks on välja kujunenud arvukalt pöördumise erinevaid käsitlusi. Pöördumise all mõistetakse muudatust inimese hingeelus ja käitumises, mille
surid. Lahkudes tabas välk laeva ja kõik peale Odysseuse uppusid(kalammerdus kiilu külge ja jõudis Kalypso juurde, kus ta veetis 7 aastat). · ---------seikluste lõpp-------------- · faiaagid lubasid Odysseuse viia oma laevaga tema koduranda · faiaagid andsid kaasa ka kingitusi · nüüd 20 aasta möödudes oli Odysseus kodus · Ody. juurde astus maskeeritud kujul Athena · Odysseus ei avaldanud oma isikut · Athena ütles Odysseusele, kes ta tegelikult on(näitas end oma jumalikus hiilguses) · Odysseus ei varjanud enam oma isikut · Athena muutis Odysseuse vanaks kerjusmeheks ja rääkis talle, mis Ody. kodus toimub(kosilased) · Odysseus peatus ühe karjuse juures(ei tundnud Ody.t ära) · Telemachos jõudis koju ja läks sama karjuse juurde · Telemachos ei tea, et kerjus ta isa on · Athena soovitas Ody.l öelda Telemachosele, kes ta on · Athena muutis Odysseuse tagasi temaks endaks · Odysseus ja Telemachos kohtusid, olid rõõmsad · Athena muutis Ody
muret tunda. Kuid Hera vihal polnud piire. Ta tahtis Heraklest tappa ja kõik. Kord kui Herakles ja tema vend Iphikles polnud veel aastasedki lasi Hera poiste magamistuppa roomata kahel mürkmaol. Iphikles pistis hällis karjuma, lõbustatud Herakles haaras aga madudel peast kinni ning kui vanemad lastekambrisse jõudsid oli naeratav Herakles maod juba surnuks kägistanud.... Peale seda juhtumit ei leidunud Teebas inimest, kes oleks kahelnud Heraklese jumalikus päritolus või tulevases kuulsusrikkas elus. Teeba linna pime prohvet Teiresias ütles Alkmenele aga kuulsad sõnad: " Kinnitan pühalikult, et paljud Kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kaasides laulma sinu pojast ja ka sinust kui kangelase emast. Sellest poisist kasvab kogu inimsoole vägimees." Noormees Herakles Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai Linos (väljapaistva
Vooruslikkus oli ainus tõeline väärtus. Kõik inimesed pidavat aktsepteerima oma staatust maailmas ja elus ning täitma oma kohust, küsimata, miks asjad on nagu nad on. Rõõm ning nauding elust tuleneb teadmisest, et inimene osaleb kõrgemalt juhitud plaanis, isegi kui see plaan jääb talle endale mõistetamatuks. Ainuke personaalne vabadus olevat valida, kas osaleda selles ülimuslikus jumalikus plaanis või mitte ning sellest otsusest sõltus indiviidi vooruslikkus või ebamoraalsus. Stoikud ei vastanud küsimusele, kuidas saab inimene omada vaba tahet täielikult eeldetermineeritud universumis, mida nad loomulikuks pidasid. Nii stoikud kui ka näiteks kristlased ei suuda selgitada kurjuse olemasolu kui kõik universumis peaks olema plaanitud jumaliku õnnetoova ettehoolduse poolt, mis siis põhjendab kurjuse olemasolu ning inimese võimet valida kurjust, mitte headust?
Loodusseadus on loomusseadus. See on ajalooliselt väljakujunenud käitumine. See on idee selle kohta, et kõlbeline käitumine on osa inimese loomusest ning kuulub inimeseks olemise juurde. Sellepärast tulebki kogu loodust valitseda mõistuspäraste seadustega, sest nii saab hoida kõike tasakaalus ja töös. Igal asjal peab olema oma funktsioon ja roll. Loodusseadus lähtub eeldusest. Inimmõistus saab määrata ainult seda, mis on ühiskonna jaoks parim korraldus. Inimesed on jumalikus algolemises võrdsed ehk kõigile kehtivad ühtsed tagatised. Kõik, mis eksisteerib, on oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole püüeldakse. Iga asi saab olla täiuslik siis, kui see miski tegutseb, milleks ta loodud on ehk oma sihi poole. Inimese kõrgeim siht on elada vastavalt mõistusele. Aquino Thomas tõi sisse kristliku osa. Kuna jumal on inimese pannud püüdlema headuse poole, siis peakski sellest tulenevalt inimene valima headuse, mitte kurjuse. Igas olendis on
Selleks võib olla asi või sündmus. Nimetatud palveliik on enamlevinud ja kõige sagedamini praktiseeritav 2. Rituaalne palve hõlmab palveraamatu- ja päheõpitud palveid, mida palutakse kindlal ajal või väljakujunenud korra järele. Siia kuuluvad ka ühises rituaalis palutavad palved . 3. Meditatiivse palve sisu on transtsendentsega kohtumise ja ühtekuuluvuse tunne . 4. Vestlev palve on teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust või kindlustunnet. 35. Palve psühholoogilised efektid. Isiku tasandil muudab palve meid teadlikumaks iseendast, oma olukorrast, vajadustest, tunnetest ja motiividest. Grupi tasandil aitab palve suurendada grupi sidusust, kuna ühiselt arutletakse suhteliselt isiklikku materjali, inimesed on avatumad ja enam pühendunud ühisele eesmärgile. Palve hõlmab nii asiseid kui ka emotsionaalseid toimetulekustrateegiaid. Inimesel võib välja kujuneda teatud palvetav toimetulekuviis
niisama. 3 Kui pastor Roth Jutustajaga kõneluse lõpetab, juhatab Jutustajale teejuhiks olnud vanem mees nad jälle ruumist välja. Nad arutavad juhtunut ja mees teeb Jutustajale ettepaneku külastada ühte kunstinäitust, mis asub samas majas. Jutustajale meenutab mees tõesti nagu mingit teejuhti. Ta hakkab meest enda jaoks Vergiliuseks kutsuma. (Vergilius oli Dante ,,Jumalikus komöödias" Dante teejuhiks.) Nad jõuavad suurde heledalt valgustatud ruumi, kus on vaid üks suur maal. Jutustaja on veidi pettunud, et seda ühe maaliga saali nii suurejooneliselt kunstinäituseks on nimetatud. Teda üllatab maali sisu. Pilti vaadates jääb mulje, nagu seisaks vaataja vannitoa uksel, kust paistab noormees, kes ajab habet. Vana mees kirjeldab Jutustajale oma muljet maali kohta. Ta ütleb, et temale paistab maalil
Ka pastor Roth kinnitab, et sellest majast, kus nad viibivad, ei ole pääsu, et sealt ei lahkuta niisama. Kui pastor Roth Jutustajaga kõneluse lõpetab, juhatab Jutustajale teejuhiks olnud vanem mees nad jälle ruumist välja. Nad arutavad juhtunut ja mees teeb Jutustajale ettepaneku külastada ühte kunstinäitust, mis asub samas majas. Jutustajale meenutab mees tõesti nagu mingit teejuhti. Ta hakkab meest enda jaoks Vergiliuseks kutsuma. (Vergilius oli Dante ,,Jumalikus komöödias" Dante teejuhiks.) Nad jõuavad suurde heledalt valgustatud ruumi, kus on vaid üks suur maal. Jutustaja on veidi pettunud, et seda ühe maaliga saali nii suurejooneliselt kunstinäituseks on nimetatud. Teda üllatab maali sisu. Pilti vaadates jääb mulje, nagu seisaks vaataja vannitoa uksel, kust paistab noormees, kes ajab habet. Vana mees kirjeldab Jutustajale oma muljet maali kohta. Ta ütleb, et temale paistab maalil olev noormees esimest korda
Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) FRANCESCO PETRARCA (13041374),
Jumalast alla tuleb kaks võimuhierarhiat, kaks õigusloomet (kanooniline ja ilmalik õigus), kaks institutsiooni koos oma ametikandjatega. Need kaks võimu valitsevad samaaegselt ühe ühiskonna üle. Varasema ühiskonnaga võrreldes tekkis suur erinevus, sest inimeste lojaalsus kuulus korraga kahele institutsioonile poliitilisele ja vaimsele võimule. Neid kahte valdkonda nimetati sacerdotium'iks (preestriamet) ja imperium'iks. Mõlemad võimud allusid oma seadusele, täitsid oma kohta jumalikus looduse ja inimese valitsuses. Põhimõtteliselt ei saanud nende vahel olla konflikti, sest allusid ju ühele Jumalale, ning Jumala all ühiskonnal oli lihtsalt kaks pead, kaks valitsust, kaks hierarhiat. Gelasius ütles, et enne Kristuse tulekut võis õigustada olukorda, kus vaimne ja sekulaarne võim olid ühtedes kätes, kuid peale Kristuse tulekut on need kaks võimu üksteisest eraldatud. Rahvas ja seadus. Germaani hõimud mõistsid seadust kui midagi, mis kuulub rahvale,
hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid avab selle ajaloolisele tõelusele kõige avaramas, sotsiaalses ja filosoofilises tähenduses.
Selleks võib olla asi või sündmus. Nimetatud palveliik on enamlevinud ja kõige sagedamini praktiseeritav. 2. Rituaalne palve hõlmab palveraamatu- ja päheõpitud palveid, mida palutakse kindlal ajal või väljakujunenud korra järele. Siia kuuluvad ka ühises rituaalis palutavad palved. 3. Meditatiivse palve sisu on transtsendentsega kohtumise ja ühtekuuluvuse tunne. 4. Vestlev palve on teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust või kindlustunnet. 36. Palve psühholoogilised efektid. Isiku tasandil palve muudab meid teadlikmaks iseendast, oma olukorrast, vajadustest, tunnetest ja motiividest. Palves proovib inimene ennast avada. See toetab inimese usku ja lootust ning vähendab sisepinget. Grupi tasandil palve aitab suurendada grupi sidusust. 37. Äärmusliku usugrupi tunnused.
Kuulub inimeseks olemise juurde. Nt. antiikajal olid sellised mõtted nagu stoikud kogu loodust tuleb valitseda ratsionaalsete, mõistusepäraste seadustega, sest siis saab seda hoida tasakaalus ja igal ühendil, olendil on oma funktsioon. Inimmõistus saab ainult määrata, mis on ühiskonna kindel ja parim korraldus. Hiljem arendasid seda edasi ka Lääne mõtlejad John Locke ja ......... jumalikult kinnitatud v loomulikult antud inimõigused. Inimesed on jumalikus allolemises võrdsed. Kõik ühesugused. Kui inimene sünnib, siis sünnihetkest saadik on tal olemas kindlad tagatised. Sellest töötatakse välja inimõigused. Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud. Inimese kõrgeim siht on elada vastavalt mõistusele
Nad on nimelt enne asju ja seega üksikutest asjadest sõltumatult kui ideed jumala mõistuses, mille järgi jumal lõi maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on seega "reaalsused" ja sealjuures reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta. ,,Jumalas ei ole mingisugust 'varemat' või 'hiljemat', vaid pidev ja igavene 'olevik'. Aega pole olemas minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena.
midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtus eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne kui nende järgi valmistatud konkreetne ese. (religioon: jumal loob inimese enda teatud valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet.) (ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. kõigepealt inimene eksisteerib ja siis pärast defineerib end ise.) Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu, erinevalt samblast, kõdust või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi, isegi mitte
8. "Odüsseia" on kreeka eepos 9. "Kalevala" on eesti eepos 10. "Niebelungide laul" on saksa eepos Kas nimetatud nimi on tegelane? (autoreid on hulgas) 11. Anakreon 12. Kreon 13. Horatius 14. Horatio 15. Achilleus 16. Aishylos 17. Plautus 18. Claudius Kas antud naistegelane kuulub nimetatud teosesse, legendi 19. Antigone "Kuningas Oidipuses" 20. Ophelia "Hamletis" 21. Isolde "Gilgameshis" 22. Iokaste Trooja sôja müüdis 23. Helena "Iliases" 24. Penelope "Odüsseias" 25. Beatrice "Jumalikus komöödias" Kas see môiste on ôigesti seletatud 26. renessanss on klassitsism 27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal 28. farss on lühike jämekoomiline näidend 29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus 30. tragöödia on vanim näidendi liik Kas autor ja zhanr (liik) sobivad kokku? 31. Shakespeare ja komöödia 32. Sophokles ja tragöödia 33. Aristophanes ja komöödia Kas see iseloomustus teatri kohta kehtib? 34. antiikteater oli lossides 35
annaabi.ee 
