Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga.
arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama loodud olendi ehk inimese olemasolu. Seega küsimustel “varasemast” ja “hilisemast” on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri?
ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast"
Vastavalt kristlikule teoloogiale jagati inimene selgelt kolmeks osaks: keha meie põhiline ebameeldivuste allikas; hing jumalik säde ja ühtlasi kõige väärtuslikum aspekt inimeses; ning vaim inimese ratsionaalne osa, mis paistab kõikuvat keha ja hinge vahel, teenides kord üht, kord teist, tekitades sellega pidevaid konflikte hea ning halva vahel inimese loomuses. (Selline jaotus sarnaneb väga ühele teisele teooriale 20. sajandi algusest.) Püha Augustinus Jeesuse surmale järgnenud 300 aastat iseloomustasid Rooma impeeriumi järkjärguline lagunemine ning kristluse üha suurenev toetajaskond. Siiski oli kristlus sellel ajajärgul selline, nagu seda käsitles Püha Paulus: kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Aastast 313 kuulutas imperaator Constantinus kristluse Rooma impeeriumi ametlikuks
ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid
Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud Sm-l ja Pr-l aga kumbagi keelt ei oska
Kõik kommentaarid