Augustinus (1)

AUGUSTINUS .

• Mida nimetas Augustinus „ kurjuse kuristikuks“, miks?
  

Augustinus nimetas „kurjuse kuristiku “ seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada . Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet . Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna „kurjuse kuristikul“ on ainult seksuaalsus ja aistingud , harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad.

• Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni?
  

Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust. Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõige kannatusi ja kiusatusi.

• Kuidas kujutab ta teoses „jumalariik“ inimkonna ajalugu? Oma arvamus.
  

„jumalariik“ põhinev Jumala-armastusele. Augustinus kujutab ette inimkonna ajalugu läbi kristliku maailmakujutise. See räägib Jumala ilmumisest ajaloos, oma väljavalitud rahva kaudu. Nii püüabki Augustinus oma ajaloofilosoofiaga anda ristiusu põhiseisukohta nõudvad intellektuaalselt veenvad arendamised (jumala tegutsemine ajas ja ruumis, Kristuse tulek inimesena ). Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest – Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala-armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega.

• Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks?
  

Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus.

• Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus
  

Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi –inimese – olemasolu. Seega küsimustel „ varasemast “ ja „hilisemast“ on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. See oleks nagu meie oma hinge seisund. Nii jagunebki meie aeg kolmeks *mineviku olevik mälestusena * oleviku olevik vahetu nägemisena ja *tuleviku tulevik ootusena. Niisiis, aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Mõeldes Augustinuse sõnade peale, tundub tema jutt loogilisena. Ma arvan, et see ka on nii, et aeg ei saa olla pikk või lühike. Minevikku ei ole ju enam, sellest võivad jääda ainult mälestused ja tuleviku pole veel olnud, sest me pole seda veel üle elanud. Jumala jaoks aega ei ole.

• Mis on maailmas ainus asi, milles ei saa Augustinuse järgi kahelda? Vastuväide.
  

Maailma ei saa kahelda Augustinuse järgi oma olemasolus. Mina jään siiski Augustinuse põhimõtetele kindlaks, kuna tõesti kui inimest poleks, siis ei saaks teda ka petta. Inimene, keda on võimalik petta tähendabki seda, et inimene on olemas.

• Kuidas saab olla inimesel vabatahe, kui jumal peaks kõike juhtima ja ette teadma?
  

Jumal võib ju kõike teada, aga inimesed on ikka vabad tänu ima vabale tahtele. Kuna meil tahe on seotud ajateljega, mis on olemas vaid meie jaoks. Jumal teab meie tegude tulemusi, aga mitte enne, kui nad on aset leidnud. Ajaline eristamine kehtib vaid meie oma mõistuses.