· 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses? · 3)Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada? · 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid
aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka
Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). 5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse,
Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood
eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kõik kommentaarid