Renessanss - iseloomustus ja etapid (2)

Renessanss

Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus .
Vastandumine keskajale . Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus – eneseteadvus . Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk – keskaeg.
Antiigi tundmaõppimine. Rinascita – taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat.

• Humanism – veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste – tarkuse , ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk, vaid üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt.
  

Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks.
Renessanslik moraal - Eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal: ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt.
Renessansimoraal: kalduti saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Eesmärk pühitseb abinõu. Katoliku