KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. J. Eisen ,,Eesti mütoloogia", Tallinn 1995. 2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund 4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid. J...
viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata. Kunst hakkas ilmalikustuma, nii nagu on see tänapäeval. Kunst ei olnud enam vaid Jumalate kujutamiseks vaid ka rahvas sai endale tellida kunstiteoseid, kas siis iseendast või kellestki teisest. See sai võimalikuks tänu rahva rikastumisele. Näiteks nagu maal Federico da Montefeltro`st ja tema naisest Battista Sforza`st, mis on siiani veel kuulus just seetõttu et, tegemist on profiilportreega, mida varem ei kasutatud.
ühinemisest inimesega ja kirjaniku ühinemisest vaimuga. Ja muidugi tõketest, mis seisavad niisuguste ühinemiste ees. Vahel inimene nagu aimab, et midagi on, aga ei mõista täielikult. Nendele klassikalistele teemadele on antud isikupärane, parajalt absurditsev, romantiline ja muidugimõista maagiline väljenduskuju. Heinsaar ei asu eesti noorema proosa keskmes. Seal valitseb hoopis julmem, tavarealistlikum ja sotsiaalkriitilisem n.-ö. jumalata maailma kujutamine. Isegi romantiline mängur Andrus Kivirähk on oma viimase romaaniga "Rehepapp" seda suunda edendanud. Heinsaare tekste aga ei õnnestu selle jumalata aegruumi ängidesse vangistada: ta avab lihtsalt ukse (mille olemasolu teised ehk ei märka) ja lendab minema. Muide, uuema proosa taotluste elluviimisel on olulisel kohal intiimelu animaalse külje rõhutamine. "Vanameeste näppajas" leidub aga vist eesti kirjanduse kõige poeetilisem
reaalmaailm. Sümbolid- 'Vana naine aknal', mis iseloomustas üksildust ja eraklikkust. Kui Clarissa nägi naabriaknast vana naist, tundis ta end selles ära. Ta teadis, et temast saab ka kunagi sama üksik ja eraklik, kuna ta ei suutnud oma tundeid teistele avada. Enne Septimuse aknast välja hüppamist näeb Septimus paralleelfiguuri sellele vanale naisele aknal- vanemat meest trepikojas. See seob ka rohkem neid kahte peategelast. Tähenduse otsimine jumalata maailmas- teost läbivad sügavamaimad probleemid on keskendunud elu mõtte otsimisele, tunnete privaatsuse austamisele, üksinduse kartmisele (Clarissa).
I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sndiv kahju vike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiisi jumalasse uskumine on kindlustuspoliis. Emotsionaalsed phjendused Olen Jumala kohalolu otseselt tajunud. Valgustatus hmmastavad kokkusattumised Palvetele vastamine Ka on ta kinnitatud Maa, et see ei kiguks 16.saj oht autoriteet
kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu
on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab
Jeesus ise esindas taevariiki. Ta selgitas taevariigi olemust mitmete tähendamissõnaga. Tähendamissõnu taevariigist on seletatud erinevalt, aga parimaks seletuseks on kristluse ajalugu ise. Kui Jeesus jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas. Aga nüüd olete teie, kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu, kui ta oma lihas kaotas käsusõnade käsu seadlustega, et ta need kaks looks enese sees üheks uueks inimeseks, tehes rahu, ja lepitaks mõlemad Jumalaga üheks ihus risti kaudu, kui ta vaenu suretas enese läbi.
a) ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast b) kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 5. Kuna inimene on ebatäiuslik, siis ta ei suuda kujutleda täiuslikkust ehk jumalat a) Miski täiuslik peab selle idee inimesse sisestama b) Inimene (ebatäiuslik) ei saa eksisteerida ilma jumalata (täiuslikkuseta) Autori enda vastuväited: Descartes esitab vastuväite oma geomeetria tõestuseile öeldes, et nendes pole midagi, mis veenaks teda nende objektide eksistensis. Ei ole olnud ühtki põhjendit, mis meid oleks veennud, et ideedel on täiuslikkust olla tõelised. Oma poolse kriitika koha pealt on üks põhiline asi, mis mind häiris. Descartes väidab kindlalt, et on olemas Jumal, sest et ei saa olla olemas ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Minu arvates
Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad Oswald Spengler Primitiivsed kultuurid- seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut Kõrgkultuurid- tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul Kõrgkultuuri arengufaasid Kultuur: kasvufaas Tsivilisatsioon: languse faas Spengler: kõrgkultuurid
Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks Tark inimene, kel olid ravitsemisoskused ja suured teadmised looduse ja maagia vallas Ohevrdamine maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus, kuid neoliitilised tööriistad olid töödeldud üle pinna ning puuriti ka silmaauk. Miks on baltikumi rahvaste etnogoneesis palju ebaselget ja vaieldavat? Miks on aja jooksul see ümber hinnatud? - Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri -Seoses asulakohtadega veekogude ääres, ei elatud pidevalt
maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Sean Paul Sartre Mõtestas inimese seisundit maailmas eksisentsialistliku filosoofia põhjal . Tema peateemaks on inimese vabadus ja vastutus . Sartre inimene elab jumalata maailmas kus ta on mõistetud olema vaba . Tema teostes kirjeldab ta inimese eirnevaid situatsioone ja valikuid mis aitavad inimeswel vabaks saada . Teos '' Kinnine kohus '' Pärast surma mees ja kaks naist on suletud kappi igavesti . Camus Pidas tähtsaks inimese mässamist . Maagiline realism - on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.1930. aastate
erinevaid veespordialasid. Saared on Kreeka peamine morfoloogiline joon ja osa riigi tsivilisatsioonist ja traditsioonist. Kreekas on umbes 6,000 saart, mis asetsevad Eugese ja joonia meres. Tõeliselt unikaalne on, et vaid 227 nendest saartest on asustatud.ülekõige on Kreeka mägine riik, milles on üle 300 künka või mäe. Suur osa saari Eugese meres on tegelikult mäetipud, mis ulatuvad veest välja. Olümpus, mis on Kreeka mütoloogias tuntud kui jumalata elupaik on riigi kõrgeim mägi 2,0917 meetri kõrgusena. Väljapaistvalt rikkaliku taimestiku ja loomastiku tõttu on ka paljud nendest metsadest rahvuspargid ja ideaalsed puhkepaigad. Kreekas on vahemerline kliima, mis tähendab palju päiksepaistet, soojad temperatuurid ja limiteeritud koguses sademeid. Kuna kreeka on geograafiliselt väga huvitavas paigas esineb erinevaid variatsioone kreeka ilmastikus. Talvel
Rousseau tuli välja loosungiga: ,,Pöördugem tagasi looduse juurde!", sest ta arvas, et loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud mõistlik maailma ette kujutada ilma Jumalata, selleks oli maailm liiga mõistuslikult korraldatud. Valgustusfilosoofide arvates oli vaja kristlusest välja rookida kõik ebamõistlikud dogmad, mis kiriku ajaloo jooksul Jeesuse lihtsale kuultusele olid külge poogitud. Paljud pooldasid sedagi, mida nimetatakse deismiks. See on käsitusviis, mille järgi Jumal lõi küll kunagi ammu maailma, ent sellest ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Niimoodi taandati Jumal kõrgeimaks
Kuid inimesed jäävad alati uskuma, et neil on kaitsja või keegi, kes neid hoiab ja isegi kui inimene ütleb, et ta ei usu millessegi, siis tema alateadvuses on see miski, millesse uskuda, siiski olemas. Vanasõna ütleb, et ükski heategu ei jää karistamata. Kui inimestel läheb hästi, siis millalgi tuleb aeg, mil juhtuvad ka õnnetused ning neist üle saades tuleb ette jälle nii uusi õnnehetki kui ka õnnetusi. Kunagi ei ole nii, et ei ole üht ilma teiseta. Nii nagu ilma Jumalata ei ole Kuradit, nii ei ole ilma õnneta ka õnnetust. Nii oli vanal ajal, praegu ja usun ka, et tulevikuski. Jumal ja Kurat on lahutamatud oma tegude ja lugude poolest olnud ammusest ajast. Kui juba kirjandis eelnevalt mainisin, et ilma üheta pole teist, siis usun, et Jumal ja Kurat on omavahel niisamuti seotud nagu sukk ja saabas või ükskõi milline tänapäevasem näide. Kooliski loeme
Oskari ettekujutus tulevikust oli veidike realistlikum. Tema pidi olema perepea ja naist ülal pidama. Kardetav koondamisteade ja teadmatus tuleviku ees varjutasid tema usku. Murdepunktiks osutus kohtumine Erika vanaisaga. Vanaisa oli endisest kõrgest soost ja erinevalt Erikast, kes vanadest aegadest midagi ei teadnud, oli tema võrdlemisi kindlalt kinni vanades traditsioonides. Ta ei uskunud Oskari kindlameelsusesse, pidas teda ilma põhimõteteta ning jumalata meheks, kes ei suudaks Erikaga koos tulevikku minna. Oskari õpingud olid pooleli jäänud osalt rahalistel põhjustel kuid ka huvi puuduse tõttu. Ta ei näinud korporatsioonidel mõtet ning ei suutnud ka seega vanaisale end tubli korporandina esitleda. Ta ei pidanud end ka pärast seda enam Erika vääriliseks. Mõneti on Oskari hirm ja suutmatust end maksma panna mõistetav. Miski tema senises elus polnud talle tõendanud, et ta oleks midagi väärt, aga Erikal
Erandina on säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval näeme seinete ja marmori varjundite mängu. Praegu on Panthenon kohandatud kirikuks. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi
selgelt näha enda sisemine lõhestatus, armastusest rääkides jõhker,küüniline, 20' alguses süveneb isamaalisus ,,maarjamaa laulud" ja ,,ränikivi" ränikivi,maarjama ja tõmbtuul on peamised . muretseb rahva saatuse pärast. 32 aastal muuudatus, ilmub rõõmus kogu ,,päike ja jõgi" . Luuletused: ,, kaks algust"-süda ja liha, ingel ühes majas saatanaga. ,,laul sest jäledast" jälk,räige ,,oo eöu,virtsamere haisev lokse, oo maailm purjus jumalata okse" ,,loobumas! Väsinud lootmas ja ootamast"minu tee,see on lauluks ülendada valu!" . ,,eokene eo-eo" rõõmus,positiivne, algushäälikute kokkukõla ja vokaalühendid rahvalauludest. ,,langes lund"-kordusmotiividmsõda, verine lumi, alguses oli lumi puhas ,pehme ja valge, hiljem ,külm ja verine ja kole. ,,sireli"-sõjavastane. ,,ole tervitet"-noorte langenud sõdurite mälestuseks. Ilus on noorena surra. ,,ärge tapke inimest"-valu ja häbi tapmiste
Praegu on see hetk, kus mina ütlen praegu. Kogu asja iva on aga selles, et lause "Mina seisan siin." Ei vaja selliseid seletusi. Seda Luther just tahtiski vältida. See on skolastika. M. Buber ütles aga, et "Mina tekib siis, kui öeldakse sina." On keeli, kus ei ole sõna "mina", kuid pole olemas keeli, milles poleks sõna "sina". Samas saab väita ka, et sind ei ole ilma minuta, sest kui pole mind, kes ütleks sina, ei saa ka olla sind. Üksi olles ei ole sind olemas. Inimest poleks ilma jumalata, kuid ka jumalat poleks ilma inimeseta. Jumalal on vaja, et keegi tema poole pöörduks. Jumal on inimeste jumal, mitte puude ja kivide. Se kehtib ka igapäevafilosoofiana. Iga pöördumine on palve. Keel ei eksisteeri enne dialoogi, mina ja sina on primaarsed sõnad. Kõnelemine/dialoog loob keele. deixis - otsene suhte märgi ja referendi vahel, puudub signifikaator (nö abstraktne. sõnaraamatutähendus). M. Bahtin kõne on tähtsam kui keel ja kõne oli enne keelt. "Dostojevski poeetika
,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast. Üürikorteris elas koos emaga Lombakas Tiina, kes uskus jumalasse, et too aitab tal paraneda. Kui ta I kuulis, et jumalat pole olema, muutus ta kurvaks. I valetas lapsele, et jumal on olemas, sisendas talle seda. Teos lõppeb sellega, et I salgab tõe maha. ,,Tõde ja õigus" III osa. Räägib võitlusest ühiskonnaga 1905.a
samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis lendab mu hing kuhugi ürgenergiasse (vähemalt hetkel kaldun seda versiooni eelistama).
sekkumiseta keerukad orgaanilised ühendid. · Üldise nõusoleku argument: inimesed on alati ja igal pool Jumalasse uskunud, kes oled siis sina, et sa sellega ei nõustu? Vastuväide: minevikus on üldiselt usutud ka näiteks sellesse, et Maa on universumi kese ja et Päike tiirleb ümber Maa, et inimene võib nõiduse abil libahundiks moonduda ja muud, mida tänapäeval enam üldiselt ei usuta. · Moraaliargument: moraal ei saa eksisteerida ilma Jumalata. Vastuväide: ka ateistide hulgas on moraalsed inimesi. · Transtsendentaalne jumalatõestus: loogika, teadus, eetika ja teised head asjad on mõttetud, kui Jumalat ei ole; järelikult peavad Jumala olemasolu vastased argumendid olema vastuolulised. Tänapäeval loogikas ja loodusteadustes Jumala mõistet üldiselt ei kasutata, mis selle väite kummutab. · Kristlusele spetsiifiline kristoloogiline argument: Jeesuse Kristuse elu, nagu see on
elu kergem. Selliseid rahvuseid saab hästi kõrvutada tänapäeva inimestega. Arenenud maade elanikud on tihtipeale jumalavõõrad ning usuvad, et midagi, millel pole füüsilist vormi, ei eksisteeri. Pärismaalased on tihtipeale just vastupidised ning väga usklikud. Jumal, keda nad näinud ei ole tagab neile õnne, lootuse ja ka karistuse. Nad peavad seda iseenesest mõistetavaks ning ei näe maailma ilma Jumalata. Järgnevas peatükis seletatakse lahti ka üks võimalikest põhjustest, miks inimesed Jumalat usuvad. Selle ideega nõustun ma täielikult mõneti just sellel põhjusel, et sellest teooriast on kerge aru saada. Aquino Thomas seletas, et põhjus, miks Jumala olemasolus ei kahelda on rutiin ning harjumused. See tähendab, et inimene, kes on harjunud lapsepõlvest saati Jumala nime kuulma ning seda oma palves nimetama, ei kahtle Tema olemasolus. Ta
Ehkki Nietzsche ülistab tahteinimese jõudu, jõud on üks Nietzsche lemmikmõisted, ja ehkki ta kirjeldan võimutahet kombekohaselt taltsutamatu, vägivaldse ja halastamatuna, ei ole ta heroism mingi mehise militarismi, mingi ebaintelligentse tooruse ülistus. See on koht, kus Nietszchet tavaliselt valesti tõlgendatakse. Nietzsche eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Nietzsche pole ratsionalist ega ka irratsionalist. Mõistatusel on oma koht ühena võimutahte vahenditest. Kuid mõistus ei ole absoluutne piir, millest väljaspool inimeses midagi ei ole. Nietzsche pilkab meelsasti ,,harituid" ja ,,tarku" , osa tema teravaimast rünnakuist suundub ,,objektiivse inime" vastu. Tunne ja mõistus on inemese eri mõõtmed ja mõlema taga on võimutahe
Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
surnuteriiki, allmaailma. 5. Dionysos- viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. 6. Aphrodite- Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna.Olevat sündinud merevahust.Sümboliteks mürt, tuvi, jänes. 7. Artemis- Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna. Apolloni kaksikõde.Sümbolid nool, oda ja hirv. 8. Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal. Sõdurite kaitsja. Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Sümboliks oda, kull ja koer.Ta oli ka jumalata sepp. 9. Athena- Zeusi tütar, tarkusejumalanna.Sündis Zeusi peast.Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja. Sümboliteks öökull, madu, kiiver ja oda. Athenast peeti väga lugu.Tema kaitse all olid kindlused ja linnad ning nendega koos peaaegu kogu tsivilisatsioon ja teda austati ka kui tarkusejumalannat. 10. Apollon- Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päiksejumal Heliosega.Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks
m.a 510 kehtestati ROoma vabariik(3.saj e.m.a oli kogu Itallia Rooma võimu all, ja alustati impeeriumi suurendamist.).Kuning riik,vabariik,keisri riik. 30 e.m.a kehtestati keisririik. Rooma arhitektuur Uuendused-betoon,kaared,võlvid,kuplid Ehitised-termid,amfiteatrid,triumfikaared,sambad Linnad olid planeeritud sümmeeterilist Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid. Ehitismälestised(3 nimetatada) Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest?
Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud. Ka filosoofia ja filosofeerimine on võimutahe. Samuti kirjandus. Veel ühes võimutahte omaduseks on see, et ta otsib ise endale vastupanu ja kannatusi, et neid siis ületada ja selles ületamises rahuldust saada. See ongi võimutahte olulisemaid omadusi. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ukna väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Sest kes on kirjelduse objekt? "tõeline filosoof", tõeliselt iseseisev vaim nagu Schopenhauer, kindla pilguga mees ja rüütel, kes julgeb olla see, kes ta on, kes oskab siesta üksi omil jalul ega oota käsutajaid või vihjeid kõrgemalt" Selle on Nietzsche ise läbi proovinud kirjutades oma "Nõnda kõneles Zarathustrat": "hoolimata sellest ja otsekui tõestamaks minu mõtet, et kõik otsustav sünnib
Meie funktsioon on elada kooskõlas mõistusega, see tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu. 28. Objektivistlik hea elu-Sul on eesmärk, mida pead täitma, kui ei täöida, on nurjumine ja ei ole õnnelik. Subjektivistlik hea elu- sa oled täpselt nii õnnelik kui tunned, nurjumist ei ole. 29. Loomuseaduse teooria- inimese loomuses olev seadus, mis paneb ta õigesti käituma. Inimesel on mõistuspärane loomus,mõistus töötab isegi ilma Jumalata, loomuseadused on universaalsed ja muutumatud.TTD 30. Inimesi motiveerivad moraalselt toimima mitmed aspektid, kas siis religioon, utilitarism, loomus. 31. Psühholoogiline egoism kirjeldav, inimloomus on egoistlik. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Üks ütleb, et inimene ei saa altruistlik olla, teine ei kohusta altruismiks, kuid väidab selle võimalikkust. 32
aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas. Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Dalai-laama See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena)
Dionüüsiad- peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad. Naerdi ka jumalata üle. FILOSOOFID Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta
võimalik viia vastavusse inimeses peituva mõistusega. Pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Arvati, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui vaid avardada mõistust ja teadmisi. Eriliselt idealiseeriti loodust ja lapsepõlve tema süütus rikkumatuses. * Esile kerkis ka järjekindlaid materialiste, kes Jumalat ei uskunud. Kuid enamiku meelest polnud siiski mõistlik maailma ilma Jumalata ette kujutada, sest ta aitas inimese elu piisavalt mõistuslikult korraldada. Jumal taandus paljude teadvuses filosoofiliseks nähtuseks, mis ilmutas end ratsionaalsete loodusseaduste kaudu (deism). * Valgustusajastu on kinkinud tänapäevale siiani veel paljude jaoks täitumatu unistuse inimõigused. Püüti määratleda need õigused, mis peaksid inimesel olema juba seetõttu, et ta on inimeseks sündinud. 4. Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne
Võimutahe avab filosoofia, mida N oma kõrgperioodil arendab. See alateadvuste, kirgede, tundide ja tunnete keeristorm, mille pöörisesse N inimese heidab, pulbitseb vaid ja ainult võimutahtest. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe on kosmiline printsiip, mis toimib kogu reaalsuses. N eesmärk o kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimst. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljastpoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita.
Mind pani mõtlema luuletus "Ei ole Jumalat" Ei ole Jumalat Ei ole lavastajat, Ei ole dirigenti. Maailm toimub ise, Näidend mängib ise, Orkester mängib ise, Ja kui kellegil Kukub viiul käest Ja süda jääb seisma, Ei saa inimene ja surm Kunagi kokku klaasi taga Ei ole midagi, teispoolsus on peegel, Milles mulle vaatab otsa Mu oma hirm oma suurte silmadega Ja selle hirmu taga, kui ainult hoolega vaadata, On rohi ja õunapuud ja päevalill, Mis tasapisi pöörab end päikese poole Jumalata, lavastajata, dirigendita. Mind pani mõtlema see, et inimestel on vaja jumalat, vaja kedagi või midagi millesse uskuda. Neil on hea elada arvates, et keegi vaatab neid ja aitab kui vaja. Samas, kui oma mured tõsiselt läbi kaaluda ja kõik võimalused läbi arutada ei ole midagi halba. Alati on midagi hullemat ja, et enamasti tehakse asju hullemaks kui nad tegelikult on. Minu lemmikluuletus sellest luulekogust on "Ma ei tea, kas iga usklik" Ma ei tea, kas iga usklik
maailm tekitab lugejas ebakindlust ja kõhedust, abitust, sokeerib. Modernist kaotab igasuguse konsensuse. Autor eitab koostööd lugejaga. Lugeja ei tea, mis teda ees ootab ja autor ei piira ennast mingite reeglitega. Vastupidi reeglite pidev rikkumine on modernismi kohustus. TÜÜPILISED TEEMAD: · kogemuse reaalsuse kahtluse alla seadmine; tegelikkuse käestlibisevus; · tähenduse otsimine jumalata maailmas; · traditsiooniliste kultuuriväärtuste kriitika; · lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas ja selle kaotusega toimetulemise viiside väljaselgitamine, anonüümne ja võõrandunud suurlinna elu, ühiskonnatuse tunne; 3
· Norra kunstniku Edvard Munchi "Karje" JEAN PAUL SARTRE · Jean Paul Sartre (1905-1980) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof; ta tegeles tõsiselt vasakpoolse revolutsioonilise poliitikaga, õigustas ja ülistas kommunismi ja kommunistlikku terrorit · S filosoofias on kolm nn ajastut: algul domineerib ta filosoofias Husserl, siis Heidegger ja siis Hegel ja Marx · S arvates elame me Jumalata maailmas, kus meil pole muud valikud kui ise valida ja luua oma väärtused · S kasutas selle filosoofilise protsessi kirjelduseks fraasi me loome ennast · Need, kes kardavad sellist vabadust ja sooviksid normide ja reeglite juurde tagasi pöörduda omavad S arvates "halva usu" · S arvates on igaühel täielik valikuvabadus ja täisvereline elu ongi selle valiku tegemine ning selle juurde jäämine "kohustus" selle juurde jääda
(vahemärkus: Nipernaadi on eesti versioon Ibseni ,,Per Gynt"ist). Ehk universaalsed teemad, tõed, ideed, mis on üleajased, omavad alati tähendust. -Tuglas kirjutas üleajaseid novelle, kasutas ja tõlgendas erinevaid müüdi osi (tegelased, olukorrad jne). -eeskuju oli Nietzsche, eriti ,,Nõnda kõneles Zarathustra" iraani müüdi järgi, luges saksa keeles Nietzsche filosoofia idee võimutahe e. Kogu elav loodus tahab võimu, ka murulible, kui ta ksvab maast välja. Jumalata maa mõte inimene peab elama kogu elu nii nagu selle kõige intensiivsemal hetkel.Peab koguaeg andma endast maksimumi! Elu on vaid hetk. Ahv inimene, kui inimene arenes ahvist, peab ta ka edasi arenema üliinimeseks! Saama selleks, kes asendab jumala, astuma jumala asemele. (jumal on surnud!). Tuglast paelus ka N idee inimese ja jumala/isanda/saatuse vahekorrast. -ta teostes ka N-likke elemente. Nt vaade ülevalt mäelt, mis ka Zarathustras,
kirjeldused üles regioonide kaupa ja selleparast peetakse teda moodsa regionaalgeograafia alusepanijaks. Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias. Selle kontseptsiooni järgi on inimtegevus ära määratud elupaiga loodusoludega, sõltub neist otsustaval määral. Ja nii tuleb geograafia tihtse moodsa teadusena väga hasti toime ilma Jumalata, mis XIX sajandi materialistlikule teadusele oli väga tähtis. Keskkonnadeterminism kontseptsioonina nõuab aga kahe küsimuse täpsustamist. · Esiteks -kui laialt determineerib, määrab keskkond inimeste tegevusi, kas kõiki või ainult osa neid? · Teiseks, kui sügavalt, kui tõsiselt ta neid determineerib, kas ta jätab inimesele veel mingi vabaduse ja aktiivsuse või lausa orjastab inimese, sunnib teda oma tegevustes igati kohanema kodupaiga looduskeskkonnaga?
Ta keeldus avaldamast oma põhitööd Eetika, milles ta arendas oma mõtteid veelgi radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles põrast tema surma. Spinoza kõneleb ajatust ja igavikulisest maailmavaatest, kui Descartes on vaid mina.keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead. Leibniz (1646-1716) Ta on olnud üks mitmekülgsemaid geeniusi maailmas. Ta ei tegutsenud kunagi elukutselise filosoofina. Tema isa oli moraalifilosoofia professor. Kogu elu kiitles Leibniz oma haridusega. 29 aastaselt arendas ta välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik inimene. Pidas palju
Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni. Nietzcshe jaoks on Jumal surnud, alles on jäänud üksildane inimene, kes tunnistab vaid elu enda väärtust. Tema eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljastpoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Kuskil ei ole iseseisvust ja sõltumatust piisavalt. Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema. Et inimene saaks öelda jah, peab tal olemas olema võimalus keelduda. Kus on elu seal on vastupanu
Osutati, et loodusrahvad olid tihti tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad polnud tsiviliseeritud 20 Humaniseeritud kristlus Ka religioon oli vaja muuta looduslikuks. Religiooni pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Esile kerkis järjekindlaid materialiste, kes Jumulat ei uskunud ja kes võtsid ateistliku seisukoha. Enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud siiski mõistlik ette kujutada maailma ilma Jumalata. Selleks oli maailm liiga mõistlikult korraldatud. Nõnda peeti mõistlikuks uskuda ka hinge surematusse.Paljud pooldasid käsitlusviisi, mis lähtub sellest, et Jumal lõi küll maailma, ent sellest ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Sellist käitumisviisi nimetatakse deismiks. Inimõigused Prantsuse valgustusfilosoofid ei rahuldunud vaid teoreetiliste vaatepunktide esitamisega inimese kohast ühiskonnas
Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel. Milles seisneb Karl Marxi arusaam ühiskonnast (ajalooline determinism, klasside- vaheline konflikt, sotsiaalne võõrandumine) ühiskond areneb ja toimub evolutsioon. Ajalooline determinism inimese käitumise ajalooline ettemääratus, ehk ajalugu kulgeb oma kindlat rada
tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad, õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon usk jumalata olemisse. Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis
autonoomiat. Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele vanematele. Autonoomia on kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle. 11. Milles seisneb Jumaliku käsi teooria ? Mis on Euthyphroni dilemma ? Jumaliku käsu teooria ehk JKT selle kohaselt on eetika printsiibid lihtsalt Jumala käsud. Nad ammutavad oma kehtivuse tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud, ja nad tähendavad "Jumala poolt kästud". Ilma Jumalata poleks üldkehtivat moraali. Moraaliseadus samastatakse jumaliku tahtega. Kolm teesi: - moraal saab alguse Jumalast. - Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud. Moraalne väärsus Jumala tahte vastane. - Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatult eksisteerivatele tegutsemisalustele, siis pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Ta annab au Jumala kõikvõimsusele. Kui Jumal poleks moraali allikas, tunduks ta
Alates 776. aastast peeti seal Zeusi auks iga nelja aasta järel mänge. Seal ümbrusest on leitud veel pühamuid, mis võisid olla pühendatud Kronosele, Gaiale, Aphroditele jt. Vanim pühamu oli heraion, pühendatud Herale. Olümposel asus kullast Zeusi kuju, mis on üks antiigi seitsmest maailmaimest. Lisaks templitele on sel alal veel palaistra, gymnasion ja hipodroom. Hesiodose "Theogonia" Juurdlus selle üle kuidas maailm on loodud. Jutustus universumi ja jumalata loomisest. Maailma lõid Kaos, Gaia ja Eros. Kõigepealt loodi jumalad, viimased arvasid, et oleks huvitav luua olendid, kes on nende sarnased, kuid surelikud. Nad lubaksid neil maal elada. Jumalad andsid inimestele erinevaid andeid, lootes et inimesed arenevad huvitavateks olenditeks ja lõbustavad oma tegudega jumalaid. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. Filosoofia sünd: Thales- 6. saj; Vana-Kreeka mõtleja ja üks seitsmest targast; peetakse esimeseks filosoofiks ja
jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema.
tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi
jääb minu ellu üks Jumala-kujuline auk, mida ei täida ära mitte midagi muud kui suhe sellega, kes on mind eriliselt kavandanud ja loonud, elu mis on suurem kui vaid mina ise. Tegelikult kogu selle kirja eesmärk on küsida Sinult- kes on Jeesus Sinu jaoks? Olen veendunud, et see on kõige tähtsam küsimus, mis määrab kõik muu! On väärt otsida sellele vastust! Sul ei ole midagi kaotada, sest isegi kui päeva lõpuks otsustad elada ilma Jumalata (see on Sinu vaba valik), siis oled vähemalt natuke haritum ja teadlikum kui enne, kuid siiralt usun, et Jeesusel on Sulle rohkem öelda, kui arvata oskad ja see rohkem võib muuta Sinu elu parimas mõttes! Kõige paremaga, Maali-Liina, stud med II Maali-Liina, jaanuar 2012 ([email protected]) Veel Jumalast- www.jumal.ee minu kogudus- www.3dkogudus.ee
Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse. Kõige suurem tagakiusamine toimus teisel ja kolmandal sajandil. 313 pkr võttis keiser
Jagatud 5 osasse: Jumalast, Loodusest ja vaimu päritolust, Affektidest, Inimlikust vabaduse puudumisest, Mõistuse jõust või inimlikust vabadusest. 13 Jumal on ainus substants, ei vaja teiste nähtuste mõisteid oma väljendamiseks. Substantsi seisundid on modid. Jumal on lõputu olemine (substants), koosneb lõputust hulgast atribuutidest. Maailma ja inimene on lõplikud modid. Loov loomus ei ole identne loodud loomusega. Kõik, mis on, on Jumalas ja miski ei saa olla ilma Jumalata. Jumal on loov loomus ja kõik, mis on, on tema läbi tekkinud ja hoitakse alal tema läbi. Metafüüsika. Ideede kord ja seosed on samad kui asjade kord ja seosed. Asjad ja ideed on Jumala atribuudid. Kehad on Jumala modid omades ulatuvuse atribuuti, ideede atribuudiks on teadvus. Tunnetusteooria. Iga tõeline idee on Jumalas. Tõesed ideed on selged ja arusaadavad.
annaabi.ee 
