Ajaloo KT kordamine 10. klass (0)

Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel?
* Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd
*Skandinaavia ja Islandi saagad
*Vana-Vene kroonikad
*Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika)
Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel?
*Täppis- ja loodusteadused
* Etnoloogia ( rahvateadus)
* Antropoloogia
*botaanika
* zooloogia
*numismaatika ( münditeadus)
*võrdlev keeleteadus
*rahvaluule
Mõisted.
Irdmuistised – tööriistad, ehted, relvad jne
Kinnismuistised – hooned, matmispaigad
Kivikirstkalmed – Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst . Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme
Tarandkalmed – korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m.
Vägi – muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat.
Hing – Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks
Tark – inimene, kel olid ravitsemisoskused ja suured teadmised looduse ja maagia vallas
Ohevrdamine – maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust.
Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?
Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus, kuid neoliitilised tööriistad olid töödeldud üle pinna ning puuriti ka silmaauk.
Miks on baltikumi rahvaste etnogoneesis palju ebaselget ja vaieldavat? Miks on aja jooksul see ümber hinnatud?
Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri
-Seoses asulakohtadega – veekogude ääres, ei elatud pidevalt
- seoses tööriistadega – valmistati kivist, puust ja luust, ebakorrapärase kujuga ning lihvitud vaid servalt
-elatusaladega – tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga.
Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal tasemel.
* Savinõud, mis olid ilustatud
*Tööriistade valmistamisoskused olid arenenumad
*kõrge kunstitase
Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli Kunda ja kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel?
*Tegeldi loomakasvatusega
*Algeline maaviljelus
*Kvaliteetsemad tööriistad ( nt venet)
*Savinõud olid ilustatud ning paremini valmistatud
Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega?
*Kindlustatud asulad – nt Asva
*Põldude jäänused – nt Soho-Loo
*kivikirstkalmed – nt Jõelähtme
* Lohukivid - Tumala
Nimeta 4 linnusetüüp, tunnused ja iseärasused
*Neemiklinnused – Mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud, kunstlik vall seljakupoolsel küljel, pealtvaates meenutab kumerate külgedega kolmnurka.
*Kalevipoja Säng – Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit.
*Ringvall-linnused – ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid
*Mägilinnused – Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitsutd küngastele
Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud?
*sumbkülad – Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis
*Ridakülad – Ida-Eestis
*Hajakülad – Lõuna-Eestis
Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale?
* Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi.
Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt?
Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele
Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ?
Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga.
Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks?
Ehitati kindlusi
Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele.
*Käsitöö arengutase – Arengutase oli väga kõrge, kuna on leitud palju kvaliteetseid ehteid tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased.
*Kaubavahendus – Areng oli kõrge, Eesti asetses soodsas kohas ning Eesti kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis kui ka Läänemere kaubanduskeskustes.
Milline oli Eesti halduslik jaotus 13. Saj algul?
Moodustusid kihelkonnad , ( kihelkondi oli umbes 45 ) , nendest hiljem tekkisid suuremad ja väiksemad maakonnad.
Suuremad maakonnad olid ( 8 )Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. Väiksemad maakonnad olid näiteks Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentaga.