Euroopa riigid - Kreeka (0)

Euroopa riigid
Kreeka
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas – Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud
Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud . Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi.
Kreeka vabariigis on presidentaalne , pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania , Makedoonia , Bulgaaria ning Türgi.
Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed , koopad, mida ümbritsevad järsud mäenõlvad, tume liiv, mis on iseloomulik vulkaanilisele pinnasele ja puhas ning läbipaistev vesi. 2006 aastal Kreekal on 404 randa ja 5 sadamat, mis asuvad allpoolt merepiiri. Enamus Kreeka rannikust on vabalt ligipääsetav, kus saab nautida erinevaid veespordialasid.
Saared on Kreeka peamine morfoloogiline joon ja osa riigi tsivilisatsioonist ja traditsioonist. Kreekas on umbes 6,000 saart , mis asetsevad Eugese ja joonia meres. Tõeliselt unikaalne on, et vaid 227 nendest saartest on asustatud.ülekõige on Kreeka mägine riik, milles on üle 300 künka või mäe. Suur osa saari Eugese meres on tegelikult mäetipud, mis ulatuvad veest välja. Olümpus, mis on Kreeka mütoloogias tuntud kui jumalata elupaik on riigi kõrgeim mägi 2,0917 meetri kõrgusena.
Väljapaistvalt rikkaliku taimestiku ja loomastiku tõttu on ka paljud nendest metsadest rahvuspargid ja ideaalsed puhkepaigad. Kreekas on vahemerline kliima, mis tähendab palju päiksepaistet, soojad temperatuurid ja limiteeritud koguses sademeid. Kuna kreeka on geograafiliselt väga huvitavas paigas esineb erinevaid variatsioone kreeka ilmastikus. Talvel on tavaliselt mäed kaetud lumemõtsikestega, kuid temepratuur ei lange tihti alla null kraadi celciust. Talve keskmine temperatuur on 10,7 °C, kevadel 15,9 °C, suvel 25,6 °C ja sügisel 14,0 °C. Ateena võib suvel ollla talumatult palav , seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Kreeka jõed on suhteliselt lühikesed ja veerikkad. Kreeka floora ja fauna on väga mitmekesine. Kreekas elab üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele . Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. Kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Liinnuuriigist on tuntumad faasanid ja põldpüüd. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).
Viimastel aastatel on kreeka olnud üks kiiremini arenevaid riike Euroopa Liidus. Selle riigi kiire kasv on ilmnenud ajal, mil inflatsioon on kahe-kohaliselt numbrilt vähenenud ühekohalisele numbrile. Kreeka Valitsus elimineeris suured rahandus tasakaalutused ja riik ühines euroga 2001. aasta Jaanuaris. See viimane tegu järgnes pärast pikka perioodi majanduslikku kasvu, suurt inflatsiooni ja suuri majanduslikke probleeme.
Kreeka peamisteks impordiallikateks on erinevad tööstuskaubad, toidukaubad ja petroolium. Kreeka suurimateks ekspordiartikliteks on aga erinevad kemikaalid , tsement ja erinevad ravimitooted. Kreeka veab sisse enamasti naftat, toiduaineid ja loomi. Välja veab Kreeka aga puu-ja köögivilja ja tekstiilitooteid. Kreekas on enamasti kõvalehelise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-, pruun- ja punamullad või savanni puna- pruunmullad .
Kreeka on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, samuti ka NATO liikmesriik. Kreeka toodab 50-100 mln t. pruunsütt ja elektrienergiat ühe inimese kohta tarbitakse 2000-5000 kWh.
Turism on üks Kreeka suurimaid majandusartikleid. Vaatamata vastuolulisele turismimudelile saabus Kreekasse 2004. aastal 16,5 miljonit turisti. Rohkem kui kaks kolmanikku kreeklastest elab linnades ja ligi komandik on kogunenud pealinna Ateena ümbrusesse. Suurima rahvaarvuga linnad on Kreeka pealinn Ateena, Thessaloniki, Patra, Iraklio ja Volvos.
Kreeka lipp Kreeka vapp
Kreeka kaart
Kasutatud kirjandus: http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/greece/index_et.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
Koostaja : Lauri Sisask
2010