Mihhail Gorbatšov (1)

Tallinna 32. Keskkool
Referaat
Mihhail Gorbatšov
Koostas: Karmen Jüristo
9b
Juhendas: Marek Männik
2009
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Sergejevitš Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea . Ta algatas reforme ja muutis poliitika läänemaailmale avatuks. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider. Praegune Venemaa president Medvedev on öelnud, et Gorbatšov on mõjutanud maailma ajalugu. Gorbatšov osaleb tänaseni riigi avalikus elus.
Elulugu
Mihhail Gorbatšov sündis 2.märtsil 1931 .a. Põhja- Kaukaasias . Ta oli pärit talupoja perekonnast. Gorbatšov alustas tööd masina-traktorijaamas mehhanisaatorina.Ta õppis Moskva RÜ õigusteadust ja 1952.aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ( NLKP). 1955–1962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. Algul oli ta Stavropoli krai parteiliige, kuid siis edutati ta NLKP KK poliitbürosse. Pärast K.Tšernenko surma valiti Gorbatšov uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud.
Gorbatšovi reformid :

• Eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa.
  
• Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme.
  

• Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise .
  
• Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist.
  

Perestroika :
Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest.
Suhted läänega:
Gorbatšov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks ja loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist. 1987. aastal kirjutasid president R. Reagan ja NSV Liidu juht M.Gorbatšov alla USA ja NSV Liidu kesk-ja lähimaarakettide hävitamise lepingule, mis oli pöördeliseks sündmuseks külmas sõjas.
Gorbatšovi pooldajad ja vastased:
Kuigi Gorbatšovi uus juhtimisstiil kohtas vastasseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, osutus ta välismaal ülimalt populaarseks. Paljud välisriigid andsid NSV Liidule tohutuid laene .1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia.
Gorbatšov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president:
Gorbatšov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatšov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid . Kevadel tuli Gorbatšov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus.
NSV Liidu lagenemine:
Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liidu-vabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn. augustiputš), mis kukkus läbi.
Gorbatšovi maine langus:
Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias, Tagurlaste augustiputš, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatšovi võimu. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha.
Fakte:
Gorbatšov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nišiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatšova (5. jaanuar 1932 - 20. september 1999) ja neil on tütar Irina Virganskaja (1956).
Eelnev:
Konstantin Tšernenko
NLKP KK peasekretär
1985–1991
Järgnev:
Vladimir Ivaško
Eelnev:
Andrei Gromõko
NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1988–1989
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
NLKP Ülemnõukogu esimees
1989–1990
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
NSV Liidu president
1990–1991
Järgnev:
puudub
Kasutatud kirjandus
http://www.epl.ee/artikkel/460632
http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov
http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika
http://www.google.ee/search?hl=et&q=mihhail+gorbat%C5%A1ov+nsv+liidu+lagunemine&btnG=Google+otsing&lr=&aq=0&oq =
http://www.postimees.ee/?id=90803
http://uudised.err.ee/failid/89919_01.jpg
Dorling Kindersley: Illustreeritud lasteentsüklopeedia
ENE 3