Mihhail Gorbatšov (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Mihhail Gorbatšov

Tallinna 32. Keskkool Referaat Mihhail Gorbatsov Koostas: Karmen Jüristo 9b Juhendas: Marek Männik 2009 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea

Ajalugu

9

doc

Mihhail Sergejevitš Gorbatšov

kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma

Ajalugu

16

doc

AJALUGU lähiajalugu

nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: Armeenia, Aserbaidzhaan, Kasahstan, Kõrgõzstan (endine Kirgiisia), Moldova (endine Moldaavia), Tadzhikistan, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Vene Föderatsioon - allkirjastasid protokolli SRÜ loomise kohta (Alma-Ata deklaratsioon). Sellega fikseeriti lõplikult NSVL-i kui sotsialistliku liitriigi lagunemine. Likvideeriti NSVL-i Ülemnõukogu ja teised institutsioonid. 25.detsembril 1991.aastal astus tagasi NSVL-i President Mihhail Gorbatshov. Alma-Ata deklaratsiooniga kinnitasid 11 endist liiduvabariiki valmisolekut koostööks erinevates välis- ja sisepoliitika valdkondades ning garanteerisid endise NSVL-i rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Gruusia liitus SRÜ-ga 1993.aastal. Sellest ajast saadik on SRÜ liikmesriikide arv püsinud muutumatu. 12 KASUTATUD ALLIKAD MADE, Tiit. Rahvusvahelised organisatsioonid. Tallinn, "Eesti Raamat" 1985.

Ajalugu

12

ppt

Mihhail Sergejevitš Gorbatšov

Mihhail Sergejevits Gorbatsov  Elulugu 1 Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931. aastal Põhja- Kaukaasias. Õppis Moskva ülikoolis õigusteadust. 1952. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1955-1962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis.  Elulugu 2 1970-1978 oli ta Stavropoli krai parteiliider. 1981.aastal edutati Gorbatsov Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee poliitbüroosse. Pärast Konstantin Tsernenko surma valiti

Ajalugu

11

pptx

Mihhail Gorbatšovi elulugu

Mihhail Gorbatsov Kadi Möldri 12b Mihhail Sergejevits Gorbatsov v 2. märtsi 1931 v Stavropol v vene-ukraina segaperekond v õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust v kahtlemata üks 20. sajandi vastuolulisemaid isikuid v noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut  Poliitika v uskus kindlalt sotsialismi paremusse kapitalismi ees v veidrad harjumused v võime tundide kaupa vahetpidamata rääkida v oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi v eesmärgiks käsumajanduse ning impeeriumi päästmine v kommunistlikud ideed Ametid v 1980­1991 NLKP KK Poliitbüroo liige v 1985­1991 NLKP peasekretär v 1988­1990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 1990­1991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliitika: perestroika ja gl

Ajalugu

3

odt

Lääne ja ida vastasseisu lõpp ja selle põhjused:

lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate keskpaigaks sai selgeks et USA on võitnud võidurelvastumise ja sõda Afganistanis lõpetati Perestroika 1985ndal aastal sai NLKP Keskkomitee pleenumi peasekretäriks Mihhail Gorbatsov.Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta mõistab, et riigi saavad päästa reformid, mis muudaksid valitsust natukene demokraatlikumaks aga siiski peab säilima Nõukogude Liit ja see on kõige tähtsam. Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa

Ajalugu

23

docx

Ajaloo konspekt

olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast), majanduses üritati teostada suurprojekte, kolhoosikord asendati sovhoosiga, elutase langes ja arenenud riikidest mahajäämine, tarbekaupade defitsiit, korruptsioon, sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid  lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tsernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatsov 1985-91 Sulaaeg- 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol aga see ei hoidnud ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi, keskenduti vajadusele arendada subjektivismi ja voluntarismi, külma sõja poliitikalt võeti üle kurss rahumeelse kooseksisteermise poliitikale, mis ei välistanud sõjalisi vastaseise,

Ajalugu

3

docx

STAGNATSIOON/SULA/PERESTR OIKA/GLASNOST/ HILISSTALINISM

STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha ametiühingu;välispol:Breznevi

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)