Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded.
Metsandus ja puidutööstus · Eesti pindalast on metsaga kaetud üle 50%. · Enamus puuliigid on : a.) männid b.) kased c.) kuused · Metsandus tegeleb metsade majandamisega, see on väetamise, kuivendamise , istutamise, tuletõrjetõkke ribadega metsade hooldus. · Metsatööstus tegeleb : a.) puidu raiega b.) esmase töötlemisega kuni mööblitööstusega välja. · Puidu töötlemine jaguneb kaheks : Mehaaniline ja keemiline. Mehaanilise alla käivad : lauad, prussid, spoonid jne. Keemilise alla käivad : Tselluloosi tootmine millest valmistatakse pappi ja paberit. Põllumajandus, kalandus ja toiduainete tööstus
toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas. Sibula ja poti vahele peaks pöidla jagu jääma ruumi mullale. Puhastamine: pärast õitsemist tuleb õievars 10 cm kõrguselt ära lõigata.
Alusmets ja taimed Pajud,mustikas,pohl,kattekold,palu-härghein,samblarindes laiguti turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III. 4. Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel,maapind vajutatakse jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime. 5. Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk
Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a
Männi puistuseeme 250,00…340,00 € (idanevus 65…100%) Männi seemlaseeme 310,00…430,00 € (idanevus 65…100%) Kuuse puistuseeme 160,00…260,00 € (idanevus 60…100%) Arukase puistuseeme 45,00…95,00 € (idanevus 25…100%) Arukase seemlaseeme 95,00…120,00 € (idanevus 35…100%) 3 Istutamise ja külvamise hinnad eurodes: Külvamine ettevalmistatud pinnasele 110,25 / 1 ha Paljasjuursed taimed: Kuuseistik 0,064 Kaseseemik 0,064 Männiseemik 0,054 Potitaim 0,044 4 Maapinna ettevalmistamise hind kroonides ja eurodes 1 ha kohta:
küpress Parasvöötm -suurbritaania, Iirimaa, Tamm, vaher, -suur e leht- ja Pr., Sks, Praha, Viin pöök, kask -väike segametsad -Eesti, Läti, Leedu, Valgevene Parasvöötm Osa Kanadast, Soome, Mänd, kuusk, Väike juurdekasv e Rootsi, Venema seedermänd, aastas okasmetsad nulg Metsamajandus puude istutamise, hooldamisega. Metsatööstus väljaveoga. Palgi väljavedu, puidu töötlemine. Spets. Suurtalud toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Euroopas, Põhja-Amererikas. Ekstensiivsed teravijlatalud suure pindalaga, enamasti kasvatatakse nisu. Rantso suur loomakasvatusmajand. Usa kuiv lääneosa, Austraalia, Argentiina istandus suur taimekasvatusmajand, toodab saadusi müügiks ja teg. Nende esmatöötlemisega.
kobestatakse vajalikke kergelt mulla mikrotoit- sisse. aineid. CROPCARE N 8% Kasutatakse Vastavalt Väetis Kemira Väetis P2O5 12% istutamise eelseks, vajadusele puistatakse Growhow sisaldab ka K2O 23% kevadiseks või mullapinnale Mg ja S ja kasvuaegseks ja mikro- lisaväetamiseks. kobestatakse elemente. kergelt mulla
Ärge ehmuge, poliitika all ei mõtle ma seda, et peaksite astuma mingisse erakonda ning kandideerima järgmistel valimistel. Vana- Kreeka filosoof Aristoteles arvas, et poliitika eesmärk on hea elu. Temaga nõustudes ütleksin, et poliitikas osalemise eesmärk on elu paremaks muutmine, ühiskonna muutmine. Kutsun teid ülesse aktiivselt osalema vabatahtlikus tegevuses. Näiteks naftareostuse tõttu hätta sattunud merelindude puhastamises. Või võiksite kevadel üheskoos osaleda puude istutamise kampaanias. Need on asjad, mis ühiskonda ja elu paremaks muudavad. See on poliitikas osalemine, mis meie ühte miljonit koos hoiab. Just teie tegevus otsustab, kas ja milline on 20 aasta pärast siinsamas, selles koolis, Vabariigi Aastapäeva tähistamine.
Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Kasvukoht ja tingimused : Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab niiskust, sest muidu kasvavad puised ja kibedad juurikad. Kasvuaeg on lühike, varajased sordid valmivad 60-70 päevaga. Seega saab kasvatada varajase kultuurina suviseks, hilisema (külv juuni lõpus) kultuurina sügiseseks ja talviseks tarbimiseks. Kasvukohale külvamise puhul harvendada või istutamise puhul jätta vahed 45-50 cm x 20-25 cm. Tabel Naerise kasvust kuudelõikes Jaan Veebru Märt Aprill Mai Juuni Juuli August Septem Oktoober uar ar s ber ----- --------- ------ On Ei ole Aprilli Aprilli Mais Juunis Saadake ---- - paras veel s s istutatu istutatud talinaeris
Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest,
Istanduse rajamine Pirnipuu armastab sügava ja sooja põhjaga rammusat savisegust mullamaad, sest ta juured tundivad vähemalt 3-3,5 jalga sügavale maa sisse Puude hea kasvujõu ja saagi saamise eeltingimusteks on väetamine. Puude vahekaugus 3,5-6 m. istutusauk kaevatakse 1m läbimõõduga ja 0,6-0,8m sügavune Istutamine kevadel, enne istutust kärpida juuri. Istutusaugu põhja panna väetisi. Istutamise käigus ohtralt kasta. Pärast istutamist üle vaadata võraoksad, neid kärpida või lõigata. Kandeealisi pirnipuid on soovitav lõigata igal aastal kevadtalvel, mil puidukoed on juba sulanud, kuid mahlade liikumine pole veel alanud. Lõigata tuleb nii, et ei jääks tüükaid ja et lõikehaavad oleksid võimalikult väikesed. Vilju koristatakse käsitsi. Iga vili võetakse puult maha üksikult. Viljade maharaputamisel saavad nad
selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK: Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja
Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama kvaliteediga. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimis meetodid. Metsa uuendamise võtted on: 1) Maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks 2) Puuseemnete külvamine 3) Puude istutamine 4) Metsakultuuri hooldamine 5) Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad. Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks.
Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga
võrseid. Osa neist võrsetest moodustavad uue võra. Esimesel harvendamisel jäetakse sellised võrsed lõikamata. Ülejäänud võrseid ja oksi vähendatakse arvuliselt, liiga pikad võrsed lühendatakse. Puu jaoks täidavad need endiselt mahlakoguja funktsiooni. Harvendatakse esimesel talvel pärast noorenduslõikust. Edaspidi hooldatakse puud iga-aastaste hoolduslõikusega, kuni võra on uuesti täiesti välja arenenud. Ilupõõsad Juba istutamise juures on tähtis otsustada, millist funktsiooni põõsad tulevikus täitma hakkavad. Liiga tihedalt istutamise tagajärjeks on üksikute põõsate ebaloomulik areng. Põõsas võib kasvada liiga laiaks või ka ka kõrgeks. Et anda igale põõsale võimalikult head kasvutingimused , on neid vaja lõigata ja sel kombel nende arenemist kontrolli all hoida. Ilupõõsate oskuslik lõikamine suurendab nende õiterohkust, lehestiku lopsakust, annab noori
2012 : 11). Veel leiame Karl Körberi (1802-1883) kooliraamatus ,,Uus ABD-Ramat ehk essimenne lapse ramat" Tartu 1872. Peatüki ,,Laste juttud" esimene lugu ,,Õun." Loos on tegelased Hans ja Mart, kes võidujooksuks panevad auhinnaks õuna välja. Jutustus on samast kogumikust ilmunud Reet Krusteni toimetatud ,,Vanad aabitsajutud" (Tiritamm, 2007). Õunapuude kasvatamise temaatika räägib meile ka põlvkondade kestvusest. Martin Lutheri (1483-1546) viimsepäeva õunapuu istutamise loosung ütleb, et tulevik on veel ees. Arveliuse Jaagu ja Mari õunaseemne lugu räägib laste kasvamisest õunapuuga ja Luce Mardi ja Liisa õunapuust saadava tulu jutustus ütleb, et puu kasvab edasi ka pärast vanarahva surma järgmistele põlvedele, jutustuse lõpus on kirjutatud nii: ,,Mart maggab jubba ammo omma armsa Lisoga haudas, agga temma ouna puudöitswad ja kandwad igga aasta, et agga lust on nähha. Mardi poeg, kes nüüd
detsembril, ei mingeid kahetsussõnu, kõik jätkus sealt, kus 29.detsembrilt oli pooleli jäänud. Kartul ja mais ruutpesiti. Vana sefi mälestused. 3.oktroobril 1953 oli ruutpesiti külvamise algus. Uue Eesti aja alguses, kui esimene hirm riigikorra vahetusest oli üle läinud, kogus Käbin ennast ruttu ja teatas, et olgu muuga kuidas on, aga tema tegi ENSV põllumajanduse korda. Käbin teatab veel samal päeval et enne 1954 aasta kevadet tuli kõikjal teha seminarid ruutpesiti istutamise kohta. 22.septembril 1953 aastal tuli telegramm, et söödavarumine läheb kehvasti, varuge ruttu. Juba samal päeval kurtis büroo, et koerasööta oli varutud vaid 30% ning heina 52% plaanitust ja saadab kaheks nädalaks maale kõik koolilapsed 8.-11. Klassini ja tehnikumide ja kõrkkoolide õpilased. Kuu aja pärast teatas Käbin, et maale saadeti ligikaudu 40 000 inimest, kuid abi oli vaja veel ja
ja leina teemadel, kaasata nad lemmiku ärasaatmise korraldamisse ning jagada neile piisavalt toetust ja armastust. Kuigi inimestel on oma lemmikloomadega väga intensiivne lähedane suhe, hämmastab neid siiski kui väga lemmiku surm neile haiget teeb ning paneb neid kõhklema oma läbielamiste normaalsuses. Kasulik kadunud lemmikloom ära saata ja teda mälestada kas matuste, mälestusteenistuse, laulu või luuletuse kirjutamise, puu istutamise või mõnel muul moel. See aitab oma tundeid väljendada, sotsiaalset tuge leida. Kõik sellega kaasnevad mõtted ja tunded tuleks hoolimata valust läbi elada. Hea oleks ka leinaprotsessist ettekujutust omada, et mõista oma läbielamiste normaalsust ning aktsepteerida oma tundeid. KASUTATUD KIRJANDUS M. Garthon ( 2000). Kaevame vanaema üles J. Gilbert (2010.) Suurest leinast V. Kast (1998). Lein m. tallinn.ee haridus/kriisiabi- info
22. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Kui riik ei suuda või ei taha temale eraldatud püügimahu ulatuses püüda, müüb ta selle teisele riigile. 23. Kuidas hinnatakse või mõõdetakse riikide metsavarusid? Metsamaade pindala. Metsasus. Keskmine aastane juurdeksav. Puiduvaru. Liigiline koosseis. 24. Millega tegeleb metsamajandus, millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb raie ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsade istutamise, hooldamise ja kaitsmisega. 25. Tunne maailma metsatüüpe ning hinda neis võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. TABEL 26. Nimeta 5 riiki, kes on maailmas puidu varumisega esimeste hulgas. USA, Kanada, Brasiilia, Venemaa ja Hiina. 27. Millistes riikides paiknevad maailma suurimad metsatööstusettevõtted (metsatööstusklastrid)? USA, Kanada, Soome, Rootsi ja Jaapan 28. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme.
ettevõtte personal selle eest, et lumerohkel talvel oleks lastele kunstliumägi valmistatud. Majutusasutuse kõrval on järv ning külmal talvel on lastel võimalik järvel uisutada, kuhu on valmistatud spetsiaalne uisuväli. Uiske saab laenutada majutusettevõttelt. Hilissuvel ja sügisel saavad lapsed kaasa lüüa marja, õuna ja muude aiasaaduste korjamisel. Kevadel aga õpetatakse lastele, kuidas aia eest hoolt kanda ning jagatakse tarkusi istutamise ning külvamise kohta. Ka seal saavad lapsed ise personali juhendamisel ise taimi istutada ning külvata.
Enne istandiku rajamist on soovitatav teha mullaanalüüsid. Astelpaju vajab kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks mullas piisavalt toitaineid. Rajamiseelne mullaharimine Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine. Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus. Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi
progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega. Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind" Beuysi isik oli lummav ja teda on võrreldud samaaniga, kes tegutseb suurlinna tingimustes. Tema loomingu hulgas pole teoseid traditsioonilise kunsti mõttes, vaid ainult esemeid , mida ta etendustes kasutas ja mida ta "valmis" teosteks ei pidanud ning muidugi
leevendamisele. Metsamajanduskava koostati 10 aasta peale nii nagu on ka tänapäeval (2011-2020), kus on ära märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused. Metsamajanduse võrdlus: Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga. Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid, pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi.
Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...) Allee kõige jämedama pärna ümbermõõt on 4,15 meetrit ning tema tüves on tühimik, millesse inimene vabalt ära mahub. Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal. Seega on ta üle 200-aastane. Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 5253 aasta eest istutamise teel põllumaale. Ridade kauguseks on võetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, mõisa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu. Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega
Kasvutingimuste muutmiseks kasutada ventilatsiooni ja varjutamist. pH Aasia- hübriididel 6 – 7, Ida- LA ja Longiflorum hübriididel 5.5-6.5 Võimalik ettekasvatamine juurutusruumis 3-4 nädalat 10-13º juures Kastides kasvatamine: Eelajatamisel võib kaste juurutusruumis hoida seni kui võsud on 8-10 cm pikad. Istutamisel peab sibulate alla jääma 3-4 cm substraati, peale aga talvel 6-8 ja suvel 10-12 cm. Istutamise ajal peab substraat olema suhteliselt toitainete vaene ja hästi vett läbilaskev. Ajatusperioodi läbinud sibulad võib istutada avamaale. Pottides kasvatamine: Kasutame lühikesekasvulisi kompaktseid liilia sorte, mille kõrgus on 30-40 cm. Poti suurus sõltub sibulate arvust, mida tahetakse ajatada – 1 sibul 10-12 cm, 2 sibulat13-17cm ja 3 sibulat19 cm läbimõõduga potis. Potis kasvatamisel kasutatakse freesturvast, millele on lisatud 30% liiva või perliiti
Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada. Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m. Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem võib tagasi lõigata. Hekki pügamine Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4
Seal kus oli võimalik kasutati samaaegselt loomset sõnnikut, et võrrelda neid. Põllumajanduslikud ja majanduslikud kalajäätmete väärtused. Eksperimendi tulemused · Rohumaadel kasutamisel ei ilmnenud probleeme, kuid kuna lämmastikutase kalajäänustes oli 75% , siis rohu kasvu kiirus oli aeglane . · Katse tomatitega näitab et kalajäänused ei avaldanud negatiivset mõju ,samuti ei olnud märgatavat mõju tomatikasvule, kui see võib olla ka hilise istutamise ja kuiva ilma põhjus. · Kasvuhoonetomatite katse näitab , et neli nädalat peal istutamist oli taime pikkus kammelja jäänustega vaid 61% ja forelli jäänustega 81 % , kuid lehma sõnnikuga kasvatatud taimede kõrgus oli 119%. · Kammelja kalajäätmete mõju suhkru peedi kasvule oli ,et vaid 50 % seemnetest idanesid ja kasvasid taimedeks. · Need mis kasvasid olid alaarenenud ja neil oli kaks lehte vähem kui tavaliselt.
metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist. Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust o pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vahetumist
................................. 21 2 SISSEJUHATUS Külv või istutamine see on sageli kerkiv küsimus köögiviljade paljundamisel. Otsekülvi eeliseks on, et taimed jäävad kasvama samasse kohta, säilitavad oma juuresüsteemi ja välditakse taimede ümberistutusstressi. Jääb ära ümberistutamise töö ja vastistutatud taimede hooldamine. See-eest on rohkem tööd umbrohust puhastamise ja harvendmamisega. Istutamise eeliseks on eelkõige ajavõit ja see on vajalik, kui soe aeg ei kesta kaua. (Kjell, 1992:37) Iseseisva töö eesmärgiks on: 1. Uurida köögiviljade paljundamise võimalusi. 2. Anslüüsida köögiviljade paljundamise tingimusi. 3. Anda ülevaade paljundamiseks vajalikest töövahenditest. 4. Hinnata köögiviljade seemnetega paljundamise eeliseid ja puudusi ning tuua välja võimalused ja ohud.
madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus
Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk, harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg, maarjasõnajalg, laiuv sõnajalg, angervaks, seaohakas; samblad esinevad peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, salusammal, tüviksammal. Metsastuvad looduslikult, kuid kui on kuivendatud, siis ainult istutamise tagajärjel. (Põllumaade metsastamine 2004) Kui need mullad on kuivendatud, kuuluvad nad A-agrorühma, seepärast ei oleks neid vaja metsastada. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. 8 1.8. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks.
Mitsuurinliku meetodi alus oli mõjutada keskkonna tingimustega mingeid tunnuseid domeineerima kalduma (dominantsus ja retsessiivsus pole fikseeritud fenomen). Lõssenko definitsiooni kohaselt ei iseloomusta organisme mitte pärilikkus vaid soodumus reageerida keskkonnamõjudele loomus. Lepesinskaja püüdis ümber lükata Vichowi rakuteooriat. Silmapaistva mullateadlase Viljamsi tegevus võimendas nn ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Geneetika rehabiliteeritakse Stalini surma järel. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) Karl Ernst von Baer (1792-1876). Noorena huvitus botaanikast oma koduõpetaja kaudu. Käib Tallinna toomkoolis. Erihuviks embrüoloogilised raamatud ja Venemaa geograafilised kirjeldused. 1810 astub Tartu Ülikooli arstiks õppima. Doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest
vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud
Eelnevalt nimetatud Addison ja Pope avaldavad oma satiiris vastureaktsiooni Prantsuse korrapärase stiili äärmuslike ilmingute suhtes. On oluline märkida, et tolleaegne 28 Ibid. 29 Mazzoni, lk 150 30 Hobhouse, lk 210 10 sõjategevus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel soodustas üleüldist vastuseisu Prantsuse range stiili suhtes. Juba 1681. aastal mõistis John Worlidge oma teoses The Art of Gardening hukka parterite istutamise selgitades, et see on välja tõrjunud paljude imekaunite taimede kasvatamise.31 Küll aga ei olnud 1720. ja 1730. aastatel toimunud muudatused tulenenud ainuüksi inglaste soovist teha lõpp Prantsuse kossapärase stiiliga. Juba 17. sajandi Itaalias võis kohata mõtet koostöötamist loodusega, kuigi seal oli vabakujundlik stiil kombineeritud geomeetriaga. Naturalismi soovi innustas klassikalise Rooma ideoloogia, mis rõhutas tagasipöördumist pastoraalse maaelu juurde.32 4
vahekauguseks 20 - 30 cm sobib dieettoitudeks kasvatada katmikaladel või avamaal varajase suppide ja ühepajatoitude köögiviljana valmistamiseks agrotehnika sama, mis lillkapsal Nuikapsas on varajane; ta tuleb kasvukohale istutada esimesel võimalusel, kui muld on veel jahe ja niiske. Siis saab teda toiduks tarvitada kauem, sest ta ei puitu nii ruttu kui hilisema istutamise korral. Taimede vahekauguseks jätta 25 - 30 cm. Toidu valmistamiseks Toidu valmistamiseks, milleks tarvitatakse kähardunud lehti, millest Üldiselt vähenõudlik. Istutatakse vahedega 45 - 75 valmistatakse suppi ja cm, kasvuaeg keskmiselt 140 päeva hautist.
Seetõttu on analüüsitulemuste hoolikas tõlgendamine enne toodetava kasvupinnase täiendavale väetamisele asumist igati näidustatud. 1) Väetised Allpool ei iseloomustata väetisi konkreetsete nimetustega toodetena, kuna turul on nende valik pidevas muutumises. Küll aga on kasvusubstraatide tootmisel vaja tunda väetiste erinevaid gruppe eelkõige mõju kiiruse ja toimeaja kestuse järgi, kuna põhiväetatud kasvupinnasest peavad taimed saama toiteelemente nii vahetult istutamise (külvi) järel kui ka kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Mõningad taimetoitaineid sisaldavad ühendid säilivad kasvupinnases isegi kauem kui ühe kasvuperioodi jooksul. Oluline on arvestada ka taimetoitainete vahelisi seoseid ning mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisele (vt p 2.4.2 joonis 5). Toiteelementide doseerimisel on oluline silmas pidada ka miinimumfaktori seadust, mille kohaselt taimede kasvu ja arengut limiteerib
märg. Kolm- või nelinurksed kileaugud võib lõigata noaga ja suurema istanduse puhul pikema varre otsa konstrueeritud lõikuriga. Lõigatakse jaheda ilmaga, sest palavaga on kile veniv. Hiljem, kui taimed on suuremad, võib kileauku laiendada. Taimede vahekauguseks peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse natuke sügavamale, kui nad seni kasvasid. Ridade vahe on soovitatav vähemalt 1,20 m. Istutusjärgne väetamine. Kevadise istutamise korral väetatakse enne multsimist, kuid suve teisel poolel istutatud taimi väetatakse järgmisel aastal. Sobivasse mulda istutamisel väetatakse ainult lämmastikväetisega. Turbaga segatud mulda istutatud taimi väetatakse suurema lämmastiku sisaldusega kompleksväetisega (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/istandiku-rajamine.html (22.05.2013)). 10
Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada. Taimedel peaks ridades ja peenardes olema piisavalt ruumi. Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad. Tiheda istutamise korral ei saa loodetud suuremat saaki ega kaunimaid taimi. 8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel. 6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest
abistama nende madalamate loomuste ohjeldamisel ohjeldamisel ja puhastamisel ning hinge vaimsete väärtuste äratamistel ja arendamisel. Siin said nad suulisi õpetusi teemadel nagu seadus ja ajalooline pärimus, matemaatika, muusika ja luule -- kõik käsitatud õpetlaste poolt kui omavahel seotud. Me võime eeldada, et nad uurisid maaga ja taevakehadega seotud teadusi, sest kuidas muidu võiksid nad looduse kasvu ja langemise rütme mõista, istutamise ja viljakoristamise aega, ilma et nad oleks päikese, kuu ja tähtede hooaegu ning nende jõudude koosmõjust ust teadnud? teadnud Nad omandasid sõnatu sümbolite keele keele, et nii ''rääkida'', meelelt meelele, üle kogu tohutu aja ja ruumi. Heli Heli-indiviidid pääsesid kõrgematele kraadidele, kus omandasid vajaliku tarkuse ja tugevuse,
taimmaterjal. Hooldamine · Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multsida peenar pärast istikute mahapanekut 35 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See kaitseb taimi ka kevad-talviste külmade korral üles tõusmast. Sombune, vihmane ilm istutamise ajal vabastab aedniku korduvast kastmisest, palava ilmaga tuleb kasta aga iga päev kuni taimede juurdumiseni. · Peale kastmist moodustuv koorik tuleb lõhkuda kobestamise teel. Kui taimed on istutatud kevadel, siis taimede paremaks juurdumiseks tuleb tekkivad õiepungad eemaldada, et tekiksid sügisesed pungad, mis kindlustavad järgmise aasta hea saagi. · Kasvuperioodil vajadusel kasta ja mõõdukalt väetada · Pidev umbrohu hävitamine.
Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk (Joonis 1.6.1) annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Kuuseheki miinusteks on see, et viga saanud kohad ei taastu. Samuti ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 5070 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). Kuuseheki istutamine Kuuseistiku istutamise võtted on varieeruvad, sest need sõltuvad asukohast ja asukoha pinnasest (M. Haak, 2010). Kuusehekiks ei tasu üles kaevata noori taimi metsaservast, sest kuusel on pikad nöörjad juured ning need saavad välja kaevamisel tublisti kannatada ja seetõttu võib kuusk hukkuda. Kuusehekiks sobivad taimed, mis on puukoolis koolitutad ehk mitu korda ümber istutatud (J. Annist, 2006). Istutamisel tuleks põhiliselt arvestada, et kuuseistikud peaksid paiknema teisneteisest 50 cm kaugusel
sorti. Heaks tolmeldajaks peetakse vene sorti ‘Pervenets’. Sarapuu istutamisel tuleb arvestada, et paarikümne aastaga kasvab põõsas üsna suureks. Vanema mitmetüvelise põõsa võra võib katta 20–30 m² suuruse ala. Istanduses jäetakse vahekauguseks vähemalt 4 meetrit. Mõistlik on sarapuud kasvatada puuna ja lõigata tagasi nagu viljapuud. Paha ei tee kerge väetamine, kuigi sarapuu elab mükoriisa toel ka ilma selleta ära. Noortele põõsastele tuleb kasuks, kui istutamise ajal lisada istutusauku labidatäis või paar seeneniidistikurikast kõdumulda vanade sarapuude alt. 11 3 Seedermännipähkel. Seedermännipähkel (kõnekeeles seedripähkel) on seedermänni seeme. Seda saab seedermänni käbidest. Teaduslikus mõttes ei ole nad pähklid, aga niisugune nimetus on neile juba kord külge jäänud. Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad. 1 Kasulikkus:
Kodus kasvatatavaid orhideesid on soovitav väetada spetsiaalsete orhidee väetistega. Väetatakse täies elujõus taimi kasvuperioodil 2 3 korda kuus, talvel 1-2 korda. Orhideed on üldjuhul väga tundlikud tugevate väetisdooside suhtes. Enne väetamist tuleb taimed alati korralikult märjaks kasta. Kuukinga istutatakse ümber kevadel ja alles siis, kui taim "ei istu" enam kindlalt potis. Istutamiseks tuleb muretseda epifüütsetele taimedele mõeldud mulda. Istutamise käigus eemaldatakse kõik vanad, haiged ja kõdunenud juured ning püütakse võimalikult vähe vigastada terveid juuri. Pärast istutamist ei kasteta taime vähemalt nädal aega, ainult piserdatakse, sest nii jõuavad vigastatud juured kosuda. (Veidi orhideedest 2011) Kuuking õitseb pea kogu terve aasta vältel. Õiepungade arengut soodustab sügisene veidi jahedam umbes 15-17ºC kliimas kasvamine ja tagasihoidlikum kastmine. Pärast
mille omadusi taheti üle kanda, oksa, nimetas viimast mentoriks ning väitis, et sealt kandub parandamist vajavasse taime edasi vajalik pärilikkusaine, mis jääb kestma ka järglastes. Mitsurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust kui fikseeritud fenomene, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Viljamsi tegevus võimendas nn ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Mainitud õpetus põhines eelpool toodud venepärasel Darwini retseptsioonil, mille kohaselt liigisisest olelusvõitlust ei tohiks olla seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet)
kooseksisteerimise võimalikult loomulikuks. Selleks arvati, et loodus peab inimesi ümbritsema igal pool. Kahekümnenda sajandi maastiku visiooniks oli tuua loodus linnadesse. C. Tunnardi raamat ,,Gardens in modern landscape" oli manifestiks uue arhitektuurilise suuna saavutamisele, mis hõlmas endast palju päiksevalgust, avarust ja vabadust. Ei mingeid kiviktaimlaid, jõgesid, piiritletud murulappe enam, aitab rangest puude istutamise reglemendist. Loodust tuleb säilitada, kuid see peab loomulikult linnakeskkonnda sulanduma, mitte muudetud ja moonutatud kiujul. Ainult nii moodustub tervislik roheala, piirideta aed. Kui arhitektid nägid, et modernistlik maastikukujundus tekitab probleeme, hakati mõtlema uute lahenduste peale kuidas loodust ja linna omavahel siduda. Sotsiaalne ja keskkonnaalane kriitika urbanistlike rohealade suhtes
sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasa aitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsaomanik on kohustatud kasutama nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenemise. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid
) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS? (metsade istutamise, hoolduse ja kaitsega.) 74. Millega tegeleb METSATÖÖSTUS? (metsaraie ja puidutööstusega.) 75. Kus on kõige suuremad metsad? (Venemaa; Brasiilia; Kanada; USA; Hiina; Austraalia [--- euroopas Rootsi; Soome; Prantsusmaa].) 76. * maismaast on 30% metsade all 77. Milles seisneb metsade tähtsus? (toodavad fotosünteesi käigus hapniku nign seovad selle käigus süsihappegaasi [puhastavad õhku]; erinevate loomade & lindude elupaik/elukeskkond; küttepuit
kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud.
annaabi.ee 
