Vana-Iiri Jumalikud Rassid-Eloise Hart (0)

 
 
 
 
 
 
   Vana-Iiri Jumal
Iiri Ju
ik
ri Jumalik
mali ud Rass
ud Ras
kud Ras id
ssi  
d 
      
       
             
           
        
     
     
      
            
                   
                 
      Eloi
Elo se H
is
ar
e H t 
art  
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
          
 
 
 
 Vana-Iiri Jumalikud 
Rassid   
 
 
 
 
 
 
                                                       
 
 
 
 
                                                      Ajakirjast  Sunrise , Detsember 1979           
                                                          Eloise Hart   
 
                   Vana-Iiri
Iir  Jumali
i Jumal ku
ikud Rassid
assid  
        
          
      
           
          
      
          
           Eloise Hart 
 
 
Iiriirmaa 
irim
im
Keldi pä
Keld
aa 
i 
Keldi p ri
päärimust
mu
m s
u es es
tes  i
es n
tes esi da
nd v
a
indava
vad
a  leg
d 
d llege
egen
e d
n i
ndid
i  
d 
d üh
ü e
ühe 
e ka
 k n
a
ka gel
nge
g asl
las
a li
sliku 
ku Valg
ku Val
V gusetooja
gusetoo  
ja
asemel hoopis tervet  ju
j mal
m ikk
ik uste rass
ikkus
uste ras
te r si, 
i, k
assi,  el
 kee le ku
l
ltu
le kul
le ku t
ltuur ja
uur
u    
ja
r ja te
tead
a
 tea us 
dus
u  
s pan
pa
p ne
aneb a
 
b aluse
luse 
aluse
tsivilisatsioonile ning var
v e
varem või 
em 
m v
  õi 
või h
 hi
hilje
i
m 
m me
m el
e itab i
lit
i ab 
tab ise
i g
se i
gi kõi
 kõig
kõi e 
e
ge prim
pr
it
rim
im iivsem
vse a 
em
ma 
arendama oma vai
va mse int
m
el
e ligentsuse võimeid.  
Iiri
Ii m
ri aa
ma
m  
a 
aa iidse
iids
iids tesse
ete
et s  s
se  ei
se k
sse seii lu
l
kl s
u l
slugu
uslug d
ugu e
desse o
s
ude se n
sse o  m
  a
 on m
m et
aetud
u  
d 
ud rikkali
rik
r ka k in
lik
ikkali  
k i fo
nf rm
infor at
m
rm sioon: 
si
s oon:
ioon  
: ki
kirj
 ki eldus
dus 
näite
n
k
äite s
k  i
s  n
 ii im
ni ese
m
 füüsi
 
ese f
  üüs
füü i
s l
i is
l e 
e ja 
 ja
 ja p
 p
  sü
s
ps hhol
ühh
h o oogili
loo
holo gil se
i
ogili  
se arengu 
ar
a e
rengu ko
k hta 
ngu kohta
h  ning kuidas
k
ta ning kuida  
uidass jumal
m iku
ikud 
ku
k ningad ja 
uningad
uninga  
d
ka
ja 
n
ka
ja ka gel
g a
ngel sed
as
a
ed  
, Tua
ed, Tuath
Tua a 
tha 
tha De 
De Dan
Da a
nan
na n
n ,
nn, tulid sur
 t
,  uli
tul d su eli
rel
id surel k
i e
ke sekk
 
e sek
 s
a 
ka
ekk  õpe
a õp ta
õpet
etama 
m
ama ja 
neid
n
 ke
eid 
eid k rgi
erg ta
kergii ma.
ma. Ne
 
n
Ne de juhe
nde juh n
nde juhee da
d mis
m
ndam ed 
ed 
ed ja ees
ja ee
j
k
a ees uj
u u
j  
skuju tõ
 t stsi
s
d
tsi  
tõstsid lapsra
 lapsrassi ' '
ssi ''ül
'ü es o
lees oma 
ma 
õl
õ g
l ad
ga e
d le
e ''','
le''  avar
av d
 avar asi
das
das d sel
id sel
id s le nä
e 
le n g
nää e
gemis
m t 
t nin
ni
 ni g
n  i
ng inspi
n
 i sp
nspireer
irr
is
eeris
eer id s
id e
id seda
d
e
 i
a 
da met
im lus
luse j
 
e a aust
ja aus useg
ustuseg
tu
a 
sega 
elu igal tasandi suhtes.   
Lisak
Lisaks
Lisak  andis
s 
s a
  ndi
a
 Tua
s 
s Tu t
Tuaa h
t a 
a
ha De Dan
 De 
ann
De Dan
Danan  
ann
n in
i i
ni
n mest
me
m s
estele ''tö
tele '
ö
ele ''tö riist
tööriist
r
ad'',
ad' ,
iistad''  
, mil
m lega n
 
lega ad 
nad 
nad ede
d
e
n
e e
neda
d  
a
võiks:
õ
 
iks: nende
nend  teod
e t
, 
eod sel
se g
l i
gitade
tad s 
e mar
m aalsu
araals st ja 
ust ja õi
õigl
g ust, 
lust, seadsi
seads d kä
id k itum
äitu is
m e eeskuju
eeskuj ; 
u; 
nend
e
e 
e osku
 osk sega
seg , k
a, odus
 kodu tes
s
t
test kuni loovateni, tõukasid nad Erini
Erin  
i ra
r h
a va o
hva oma
m  
a 
potensiaali arendama ning and
ng andsid nei
ne le r
i
ikkuse
le rikku  ja
se
 
 ja rahul
rahu o
l lu
ol  vah
u va endid.
hendid  
.  
  ( Iidne  
Iirimaa
ma  
a oli
ol  ni
i nimet
me at
ta ud 
tud Er
E ini j
rini  ärg
jär i,
gi  üh
ü e varasema Tuatha 
Tuatha De
 
 
De Da
 
n
Da anni
nann  
i kuni
kun nga
inga 
naise järgi.) Nee
.) 
) Need
Nee  oskuse
d os
d o ku
sk
d 
sed h
 hõl
d hõl
õ masi
ma
m s
asid 
id neid r
 neid
d nei  
d  üütell
rü
r ütelli
üütell k
i kuse ja
kkuse   s
ja  õ
sõjap
sõja i
pida
d mis
m
am e kuns
e kunsti, 
ti, 
mis
m  on
o  vajali
 va
kud 
jali
k
kud kui
u  
i tead
eadma
m t
atus
u e, hä
se, h v
ä i
vingu ja su
ngu ja surma
rm  jõud -- sees ja vä
sees ja 
lj
vä as
a -- 
peatada tuleb. Se
S lleks
Sellek
elle  tõid
s 
ks tõ
tõ  nad Põ
id nad
id na  
d 
hja
Põhja
Põh s asuvatest
s 
s as
a uvate
suvat s  
st 
t müü
mü
m
t
ütili
t st
s
ili est
tes
e t lin
 li
st li nade
nn
n ad s
e
nade t
st neli 
maagi
m
li
aagi st 
list tal
list ta i
l s
 talii man
m
i: 
ani:
ani  
: mõõ
mõ
 m
ga, 
õg
ga, o
a,  da,
d  
 oda, ka
 k tla j
a, kaatla  a
tla ja s
ja  aatu
 saa
s
se
tuse 
se kiv
 kiv
 k i (
i (
ivi (ett
e emäär
em
atuse
use k
 ki
kivi) 
vi)  -- 
kõik v
õ
äe 
äe ja 
 ja või
 võimu 
m süm
sü b
m oli
bolid,
d, mis
m  ar
 arenenu
nen d ini
ud inimeo
m
le
eol nde
endeid isel
ise oom
loo ust
mu av
st
ad
ava .
d. 
 
Tagatipuk
a
Tagatipu s,
tipuk  olid
 oli
ks, oli  n
d n
d  eed
ee
ne
 ül
d 
ed ü eva
lev d 
ülevaad mehed
meh
m
 ja 
ed ja 
 ja n
 na
naised
a
 va
ised v
ised 
na
an d
a
vana e
de Iir
 
e I
 
i 
ir kä
iri k s
ä
kä i
si
s kir
ikirjade
ad  
e koha
kohase
 kohas lt 
e
inspir
inspi a
r ts
irat
a s
t io
i o
o niks vääri
niks 
siooniks väär
 vä ilist
li
äri
ele antu
stele 
listele an
a
d õpet
tud
ntu  
d õpe
õpe u
t s
ustel
s
e ja
e 
tel
 ne
ja 
e ja n nd
nen e
ende r
 
e raj
a am
raja
ja is
m ele püha
ele püha
ele püh de
d
a
s 
e
des 
keskustes nagu  öeldud  olevat
öeldud oleva  as
t a u
s vat 
uvat ühes Boyen'i
yen  
'i maako
maak nnas
onna , 
s,  Tara
 Tara lähedal
 lähedal. See 
oli nendele vara-Keld
Ke i k
ldi kes
e kustele, tä
skustele,
iesti või
 täiesti võimal
ma i
likult, 
kult, mil
m lele Kel
K di 
di pär
 pä im
ri u
m sed 
used 
hiljem viitasid,  ku
k i mai
ui m nis
nisid ''S
id 
idhe
''Sidhe-pa
p leesi
alees d
i ' , 
d'' ''Saari'
, ''Saar '
i'  ja 
 
''Tar
ja ''T kus
arku e 
se Kaevusid'',
Kaevusid'', 
sa
samal
m  viisil na
 
al vi
  isil
vi
 
isil n g
naa u teis
gu te ed
e  r
d  elig
reli
ised re
i
gio
i oni
oon d o
oonid 
id oma 
m Mü
M s
üste
s eri
er u
iumit
m e Koolid
Ko
K olide
oolidelegi 
egi viita
egi viita
 vii sid
tasid kui 
''Õndsuse Aiad' , ''Linna
''Linn d'', '
a
'Tea
'T d
ea mis
m te P
te  u
P ud'' ja ''Maa
uud'' ja ''M -alu
a s
lused
e  
d Koopad''
Koop
. Nen
ad''. 
des
Nende  
s
 
pü
p h
ü a
h de
a
s 
des ke
k skustes
kes
e k
s u
k s
u t ,
es  usu
, u
stes,  s
u u
s taks
tak e
se,
utakse  e
  t k
et  a
kandi
n
, et ka didaa
d
ndi
d
aa
daa i
did, ka
d
i , 
d, k s 
as
 ka  
s olles na
olles
o
 n
lles 
d
a
na  kuni
d kuni
 kuninga
ngad 
d või
võ
 v  
i
druiidid , laul
lau ikud
lauliku
lik
 võ
d 
ud v i 
võ Breh
i Br
oni
eho
õi Breh n d, läb
id
oni ,
d, läbi
bis
i id tr
si
s d
id tree
e n
e i
 treeningu,
ingu, 
ngu, mis
m  ol
oli ku
 
 oli ku
 k jun
uju dat
ndatud 
ud n
d neid 
eid
neid 
abis
i ta
s ma 
m nen
ne de 
d mad
m
al
adalam
a at
m e loo
loomus
mu te 
ste ohjeldam
 ohjeld
i
am sel j
sel ja puha
a 
st
puhas a
tamis
m el ni
el n ng
in  
g hi
h nge 
inge 
vaimset
m
e väärt
e väär ust
t
e ä
e  rat
är am
a is
m tel 
tel ja arendam
rend
i
am sel.
is
 
el. Siin sai
Siin s d 
aid nad
n
 s
ad  uul
su isi
ul
 
isi õpe
õp tusi 
etusi 
tee
te madel 
m
nag
adel na u s
adel nagu s
gu  e
s adu
ead s 
eadus 
us ja aja
j
l
a aja o
l ol
o in
ooll e 
e päri
ine päri
 pärimus,
mu
mus  
s, 
, mat
matem
e aat
m
em
ika,
ika
ik  m
a,  uu
, m
mu sika
sik
usi
 
a
ka ja luule
a luule
a luule -- 
kõik k
õ
äsita
ä
tud
sitatu  õ
d õpetla
p
st
etlas e p
te  oolt k
poolt  ui o
kui omav
m
ahe
avah l
e  s
l seotud. 
eotud.  
Me võime 
m ee
e  ld
ee ada
ldad ,
a
ldada  et
, e
, e  
t nad u
nad
na   u
u risi
ris
d uuri d 
id 
sid maag
maaga ja
aaga ja tae
 
a ja t vakeha
aev
ae akeh d
a
vakehade
dega
eg  
a se
seot
 seo ud 
tud teadusi
tea
 teadusi,
dusi, s
 
,  e
sest
ses  
t 
ku
k ida
uid s 
s
as mu
m id
ui u 
d
uidu võiksid
u võik
 võ si  
d
iksid nad lo
nad
na   oduse
lo
d loodu  
oduse
se k
  asvu
 kas
ka v  j
u 
svu  a 
ja lan
l
g
an em
ja lange is
m
em e 
e rüt
rüt
rütme
m  
e mõ
m is
õista, i
 
ta, s
 istut
istut
tutamis
m
am e 
ja viljakoristamise aega, il
i ma 
ma et nad
et n
 ol
ad oleks
e  päike
päik s
e e, ku
se, k u 
uu ja täht
ja täh ede hooae
tede hoo gu
aeg  
u ning 
nende jõudude koosmõjust te
ust t adnu
eadn d
ud? Nad o
Nad oman
m
das
and id s
asid  õ
s na
õn t
a u 
tu süm
sü boli
mbolite
t  kee
e ke le
e , et 
nii
i  '
i  'rääk
''rää ida'',
i
 
da'', meel
m
elt 
elt meel
 m
ele
el , üle k
e, üle ogu toh
 kogu to ut
hutu aja
u a  ja r
ja ja  uu
ruumi.
m  Heli
He -indiviidid 
pää
p sesi
ääses d kõrge
sesid 
id kõ
k r
õ ge
rgemat
m el
e e k
le 
e  ra
k
kr adi
a
aad d
dii ele,
e
de
 ku
le, 
le, k s 
us o
us omandasid 
mand
man asi
das d v
 vaj
a
id va a
jaliku tarkuse
li
l ku tarkuse
iku tarkuse j
  a 
ja t
ja  u
t ge
ug vuse
evus , 
, 
e, 
nad ü
ad  le
ü tas
t id i
as
n
id i imes
m e su
ese  relikk
surelik use piiri
kuse piirid 
d ning 
 ning oliv võ
oliv v i
õimel
m ised
e  
d rända
ränd ma 
am ''är
''ä k
r vel'',
kvel'  
', 
vaimu rännaku läbi
läbi su
s rm
ur a
m  ni
n ng 
i
kogem
ng koge a 
m esm
es a
m lt
al  
t sis
si emis
sem e, kõrg
e, kõr em
ge a 
m ja
a   
ja madal
mad a
al ma 
m
reaalsu
aals se m
se  aai
maa l
ilmu
m , 
, mida na
mida n d t
ad  eoor
teooriana 
iana õppin
õpp ud o
inud lid.
 olid  
. Või
Võimal
m ik, 
ik, et 
 et see oli 
se
ne
n nd
e
ele 
e
sis
le 
em
le sise is
em
m t
is ele m
tele
aai
 m
l
aai madel
ma
m del
adele 
e mil
m lele 
lele n
 nend
 nen
e
e
de 
e po
 p eedi
 poeed
ee d viit
id
di  vi
d v it
i asid, 
, kui
sid, ku  
i ''saarte'' 
kirjutis oli:  
''Valu j
u  a r
ja reetlikus
eetliku  on
s o  tu
n tund
n mat
m ud,
ud, 
 ni
n i 
i ka 
ka on k
 on  urbus,
kurbus , lein ja s
 lein j
u
a s rm, 
rm, Haigus
gus ja jõu
ja jõ etus
etu .
s...
..  
Noor ei
or e  
i jää
jää ü
  lds
ü
e 
e v
 van
a aks...
naks..   
-- J.
J  Mar
 Ma k
r ale
a , "An
le, "Ancienne P
cienne  oesi
Poes e d'
ie d Irl
'I ande,
nde " Ca
 
h
Ca i
hiers du Sud,
 du Sud, no
n .
o. 335
 33 , p. 27.
5, p. 27. 
 
 
Suur
Suu  o
uur sa ne
 osa 
r osa
n
ne d
nen est 
e
ndest t
st  e
teadm
a
 tead is
dm
m test f
test 
st  i
f lt
i reer
re u
reer s 
us l
erus   ä
läbi
b  
läbi aeg
 aega
i aegade
ad  all
 
e all
a a nin
a n g aje
ing
lla nin  a
g 
ndas
jend  
jendas 
as Cae
C
Caesar
sa i 
ri 
kirjutama  Keltidest :  
"Nad
Na  s
d sooviv
oovi
Nad soovi a
vad 
d
va seda
 sed
 se
 s
a 
da sis
s en
e da
ndada
d
nda
 ku
a 
da k i üh
ui ü te 
ui ühte o
te  ma juh
ma
m  ju tiv
a juh
a
htivat t
t 
a õ
t
t t e
õekspid
ekspi am
a
da ist
mis
m
t
ist  et 
 et
et h
 hi
hinged  ei 
 ei 
nged ei
hääbu, vaid pääsevad pea
pea
p le s
ea
u
le s rm
le sur a 
ma
rm  
a ühes
ühe t
ühes  
t ke
k h
st kee ast tei
has
a t teise
s
st tei  nin
e ni
se n n
i g n
ng na
nad
a  
d 
d arv
ar avad, e
arvavad ,  t
e  s
 
t sell
selle 
tõekspidamisega
g  
a ini
 inime
m sed 
esed on su
s urel m
uurel  ääral 
määral vaprus
vapru eni
sen  
i eruta
erutatu
t d,
ud, e
  ir
e ate
ira s 
s
surmahirmu " ( Gallia
Ga
 
llia S
 Sõj
õ ad, Raam
jad, 
at
Raam  VI). 
 
Mõned, kes niimoodi  unelma ja mai
m s
ai e 
se elu ''va
elu '
h
'va epealse
hepeal le ja va
sele ja v he
a
le'' p
hel
ääs
e'' pää esid
sesi , ei 
saanud või ei tahtnud tagasi
tag
 tulla
asi tulla. Vähesed, kes naasid oma rah
ra va heaks, 
hva heaks k
,  ut
u sut
tsu i 
ti 
kui Ollam, ''meister-poeed
poee id''
i , võrdseks kuningates ning hüüt
hüü i om
t
an
i om
äolise
anäolis k
e s 
ks
 
Keldiks, Tarkuse Lõheks (kala). Teised mütoloogiad austavad naasvaid 
initsaatoreid kui Päikese Pojad, Jumalikud Kuningad,  Elupuud ja Kalamehed. 
Millised nad olid, need hiilgavad Tuatha De Danann, kes elasid saartel maailma 
Põhjas õppides maagiat, druidismi, nõidust ja tarkust ning kes tulid, oli öeldud, 
läbi taeva pimedates pilvedes , mis varjasid päikese valguse, et maha astuda 
Conmaicne Rein 'i mäel? 
 
Mõned usuvad, et nad olid eelajaloolise ajastu  võimsad  ehitajad  ja maagid, kes 
jätsid maha druiidilise pärimuse  varanduse  ning kummalised 
megaliitmonumendid, mille peidetud tähendusega märgistused ikka veel kõiki 
hämmeldavad, väljaarvatud väheseid pühendunuid, oma peidetud tähenduses. 
Iirimaa lugulauludkirjeldavad neid kui nägusaid ja veetlevaid,  tarku , vapraid ja 
kaugelt kõige andekamaid mõistuses ja meelelaadis, kes eales Erini  saarele on 
astunud. Nende nimetus lisab veel juurde:   
Tuatha De Danann on tõlgitud kui ''jumalanna Danu rahvas'' ning kui ' teaduse 
inimesed, kes olid jumalad'', dan tähendab teadmisi. Need Tuatha De Danann, 
kõrgete esoteeriliste teadmistega inimesed, on öeldud olevat inkarneerunud 
inimsoo  keskele , sütitades ratsionaalsete mõtete leegid ja oma kõrge 
intelligentsi lantentsete ''peidetud'' võimed, võimed, millele osutatud Keldi 
muinasjutus kui selgeltnägemine, nõidused,  illusioonid , kuju muutmine, 
kehalised muundumised, elu taastamine surnutele, tuulte, udu ja  maru  tõstmine 
ja muu selline. Veelgi on  loendamatu  hulk saagasid ja laule, mis mälestavad 
Tuatha De'd, kes teenisid kui varasemad kõrged kuningad, kui  sõdalased , 
luuletajad, nägijad ja druiidid, kelle ülev intelligents , inspiratsioon ja maagilised 
võimed juhtisid paljude otsuseid, kuninglikku kohust; ning kes hiljem, 
''haldjatena'',  elades maa all vallides, koobastes ning ''kristalli ja kulla paleedes'', 
panevad toime imesid, mis on surelikkusele seletamatud. 
Muide, Tuatha De Danann ei olnud esimene Iirimaale jõudev jumalik rass. Enne 
neid olid tulnud teised -- võimalik, et valmistada maa ja inimkond  ette meele 
ärkamisele. Neist kaks, Partholon ja Nemed, olid saabunud laevades ''teistest 
maailmadest''. Partholoni rass leidis Iirimaa viljatu,  puudest , murust  lageda  
väljana -- nagu inimese elu, kui puuduvad intellektuaalsed  anded ja oskused 
mida nad suunavad . Kuid 300 aasta kestel, mil nad valitsesid, maa õitses, 
''sirutus ja laienes'' imeväel, et kasvavat populatsiooni mahutada ning vastuseks  
töötamisele. Sest nad ainult ei ehitanud  hooneid , istutanud  vilju , jahtinud ja 
kalastanud -- isegi teinud esimest korda toitu, mida nad sõid --  vaid  pidasid  ka 
 
sõda ohtlike ''mitte-jumal
jum at
a e'
te ', 
e'', vaenl
'', va
v en
aenlaste,
last
a e, 
ste, k
 kes k
 kes 
e
e
keha
h
e
stasid
as
ha tas
stas  või
id või
id võimal
m ik 
ik et, mitte eriti 
võõraid jõude, aga just ele
e ment
men e 
te mei
meie en
e di 
ndi sees 
se
ja m
es ja  ei
m e k
eie  esk
kes konnas, 
kkonnas, mida peab 
lakkamat
kkam ult kontr
ult kon ol
olli 
li all hoi
 all 
d
hoi ma
m .  
Nemedi
m
 rass
 ras  (täp
s (
ne 
täpne tähen
tähe dus '
ndus  'p
'' ü
p ha'',
üha'', ' 'va
''v g
a a'')
ga'  tuli pärast Partholon
oni ja jätkas 
püüdlust, mis laiendas ja tä
ja täiustas
ustas maad n
maad in
 ni g 
ng hoi
ho dis ''
idis ' mit
m te-ju
jumal
m ad'' 
ad'' 
mah
m
as
ahasuru
ur t
uru u
t
ut na.
n  S
a.  iis
S
una. Sii  n
iiss e
 nemad 
ma
 nem d 
ad sam
sa u
m ti '
uti '
ti ''läksi
'läk d 
'läksid t
sid  ag
t
a
agasi 
a k
si  us
u t
si kuss  
t na
t n d tulid
ad
na  t
d  u
ulid  
lid, või
või su
 suri
surid''
d'  -- need 
ka
k ks teg
aks te u 
ks teg
g o
u olles 
l
u olles k
les  äsita
äs
 kä i tud
tatu
sita
 
d 
tud müt
mü ol
üto oogi
loogilise
lis
toloogi
s 
e
lise kõne
s kõ
k n p
e
õne ruu
pru g
pruu i
ugis
i  ku
 
s k i 
ku i
ui ide
d n
e tse
i idents id. Nüü
eid. Nü dse
üdseks 
ks 
olid 
l
Iir
I i
irimaa  
m
ja sell
ja 
e p
selle õlisasukad v
 põlisasukad  a
valm
l is
m  va
 v stu 
astu võtma Tuatha
Tuath  
a De D
De
an
 D
ann
ananni ja 
talis
l ma
m n
anid, 
id, mil
m le n
le  ad li
n
nnadest
ad linnades  Põh
t Põ ja
hjas to
s
on
 too ud oli
nud ol d
i . 
d.  
Findiasest tõid nad Nuadu(Nu
(N ada) 
uada) ''võitmatu 
mõõga'', 
'', mil
m le lö
le  ögist 
löögist ei põgen
ei põg
e või
ene võ  
i taas
 taa tu 
stu 
mit
m te kee
 
g
kee i. Se
gi. 
e oli 
Se
see sa
e oli see sama 
m Nuadu, 
Nuadu, kes 
 kes
hiljem lahingus Fir Bolgsi v
i  astu o
vastu oma 
m kä
k e 
äe 
kaotas 
s ni
  n
ni g tro
ng tr onist l
oonist  o
l obu
oobuma 
m ol
o i 
li sunnitu
sunn
d,
itud, 
kuna sea
kuna s duse
eadus  k
e ohase
 koha l
se t, ei
lt, e  
i ol
 o n
l ud luba
nud
tu
 luba d 
tud 
valitsema  ükski kuningas, kes isi
, kes
klik
 isikl u v
iku vig
i a 
ga 
kanna
kan
tas. 
natas. Ku
K id
ui  te
d tema 
ma ar
a stid varu
rstid var stasid t
ustasid eda
 te
, 
da, 
kõig
kõi epealt
gepeal  hõbeda
t hõbed st tehi
ast teh s
i k
s äega
käeg , 
a m
,  is
m  
is ''liiku
''liik s 
us 
igast o
igast oma 
m i
a  ig
i ese
iges st n
est  ing oli 
ning oli tugev ja 
 tugev j p
a  ai
pa ndlik
indlik'' 
na
n gu 
a
te
gu tema 
m end
en a om
a 
enda o ag
om
magi, n
i,  in
i g siis,
i, ning
n  
g siis
siis  s
, 
, sei
see ts
iit e aas
 
se a
  as
a t
as at hiljem
tat 
t
h
at hilje , 
iljem,
m  kui
kui te
 
kui tema 
em
m ra
r nne 
anne mäd
mä
m danes, 
ädanes, 
kae
k va
aev s 
vaa üle
ü s ja
s 
s üles   üh
ja 
en
e
ja ühe d
n as taa
a
ndas
s o
s taas
 taa  
s o
 oma 
m algse
gse 
gse k
 käe
ä  os
käe o
e  avuse ja
sav
osa use ja
vuse   n
 n
ja  õid
nõi use
s g
e
duse a
ga,
a  nii, 
, ni
 nii et ta o
i, et ta
, et    li
ta oli 
oli 
taas tervik ja võimeline saa
s vuta
aavutama 
m kunin
kun gap
ing
õlve
apõlv . 
e Il
I msel
lm
t ek
t e sim
ksi at
m ut
atu  k
t  ar
karmil
m ise
is  
e
karistuse õiglust esindav Nu
N a
uadu
du võitmatu mõõk, sa
s i rüütl
ai rüüt ite 
lite ja pa
 ja 
lve
palv rä
er n
ä durite 
ndur
seas, 
ea s
s,  ai
a
seas, sa  s
i 
i see sar
seee 
n
e sar a
nase
s
sarna lt täi
el
se t t
lt tä u
i sl
s iku
äiuslik
l
 õigl
u 
iku õig use
lu , 
igluse,
se va
 v p
a
 va ruse
pru
r s  
e
use ja hi
ja h
 ja  in
hi ge puht
e  puhtuse  
u
nge puht se 
us emb
em le
bleemik
mi
m s. 
ks. 
iks. 
Nagu i
u 
Nagu  ni
in
inimese
mes  ' 
e 'ra
''''r udne ta
raudne
audn   he'', on se
tahe ''
e tahe' ,' on 
 on selle
ll
 se
 t
e 
lle era 
ter koge
a koge
a kogemus
mu
m e
se tu
 
e t
  l
u e
ule
les i
s i
s imepär
mep asel
äraselt se
t  p
se i
pista
st tud
atu  
d 
ja kar
k astat
as
u
tat d n
ud nin
i g
n  on
 o  v
n või
õ mel
m ine 
ine lõik
i am
ka a 
m v
a  älj
vä a 
a rikutuse
rikutu  
se ja 
 ja raiuma 
raium isiklike 
isiklike
hirmude sõlmed ja ki
k m
i b
m at
batuse
u ,
se  e
, et va
t 
b
va a
bastad
st
a 
ada vai
vaimne 
mne isedus.
isedus. 
Goriase linnast, '' igavesti -elav'', Tuatha De, tõi 
Lugh
g 'i 
i ' k
' ohut
o
av
hut
a 
a oda'
 od '
a' , 
', mis
m  nii
 ni  t
  appi
tapp s
i  
s kui ka
ku
 
i ka 
ravis . Nähtava
Nähta
st
va i
sti o
  l
o i
l  see oda
i see oda nagu sugestiivne, 
kui  konsentreeritud  ühe-otsa
ots g
a a
ga mõ
m te
õte, mis tõid 
Lughile  tiitlid  nagu ''kaug
a
e
ugele-torkav''  ja ''Pika-
käeline''
äe
line''  kun
, ku a sõtt
a sõtta 
a vee
 v tuna o
eetun
li t
a oli  al 
tal nä
 n h
ä t
htava
av st
a i
sti 
endal e
endal elu ning 
lu nin k
g kihutas 
i
o
hutas  ma
m  soovi täitmiseks 
edasi justkui tulenool. Lugh ol
. Lugh  les Kel
olles Keldi
d  
i
jumal
malikkus
i
te pä
kkus
ik
te pä ese
ikes j
e u
j mal
m , on t
, on  a ini
ta inimest
m
e 
e seas 
 
kõige-pädev
päd
päd
 k
ev kangel
ang
ev kan el
g ane
n
a
e
ne  
, na
, n g
a
na u illustreer
gu 
gu illust
illustre
r eritud lo
itud l o
eeritud lo s, 
oos, 
s mis
m  ku
k j
 kuju
j t
utab ka
ka 
ab ka Tuatha 
saavut
aa
us
vut te 
us
kõ
k rg
õr et
e  sta
t s n
tandar
d di
dit  ja eelist arendamaks loomuse kõik
kõ  
ik küljed
küljed:  
Nagu l
u  egend
legen  r
d  äägib, 
rääg
Lu
ib, 
gh, kui
Lugh, ku  ve
i v el
ee  no
l n oruk, j
ooruk, juh
uhtus oot
tus oo am
ta at
ma ult jõud
tult jõudma
m  Tara 
linna täps
täp elt a
selt  ja
a l, 
jal, mil
m  Nu
 N adu ja te
uadu ja tema 
m õukon
õuko d 
nd trooni taas
taa ta
stamis
m t 
t t
  ä
t h
ä istas
hist id.
asid. 
Ajakoh
Ajako atu
hat  
atu
u vahe
vah
vah l
eles
e eg
e
se a
gamis
m
gam e tõttu
tõtt
tõ
 
u pa
p h
a
ttu paha
hase
a ks saa
k
se s saanud
n
ks saa u  vä
d v
nud  ärava
vära
v
rava
va alvu
alv r as
r
valvur
t
 astus
us järsult 
nooruki  ett
e e
tt ,
e  nõu
, 
, nõ d
 nõu e
udes t
s 
e eada
t
s tead  t
eada 
a em
te
 te a 
m nime
nim
im  
e ja oskus
 os
 o kust, kuna a
t,
skus  kuna
t, kun  
a i
a n
i ult an
inult
nult 
deka
 an
andek d
a  
d 
d olid 
olid 
Tarasse lu
l ba
b tud. 
atud. '''Ma o
'M
len 
len Lugh
Lug , p
,  uusep
puuse p''
pp' , va
, v s
astas noor
tas noormees
mees. "Ku
K rb
urb," ütles 
valv
v
u
alv r
u ,
r  us
, ust 
t te
, ust  tema 
m nä
n o 
nääo ees 
o ees
 e  
es su
s lge
su
ulg de
lged
ed s, ''
es
e , '
s, ''mei
m l on p
l on u
l on p us
u epp j
 puusep
se p
pp  a
 ja ei
 ei
ja e  va
 
i v ja 
vaj
aja veel t
 ve
v el teis
eel tei t'
st '. 
eist''.
''  
. "Aga", 
hüüatas Lugh, "ma 
m ol
olen ka
en ka  sepp , spetsi
sepp, spetsialist kulla,
alist ku
 pro
lla, pr nksi 
onksi ning teiste 
teis
met
m allide
lidega
g  tö
a tööta
ö mis
m el''. 
''. ''M
'' eil 
Meil on 
 on sepp'
sepp'', por
 porise
s s 
es ukseh
uk
oidj
sehoidja. 
. Sel
Se le
l s h
les heidutamata, 
teatas veel Lugh, et
, e
, e  
t ta
t  o
 
a n 
on k
 ka sõdal
on ka 
a sõ
 s d ane
õdalan , har
alane, 
e, h fi
arf
 harf m
i än
m
gij
ängij
gija, 
a l
, lu
l u
u l
uulet
l aja,
aja, atl
 atl
a eet,
e
 
et, 
tleet,  ajaloolane
oolan ,
lanee  
, 
füüs
ü ik ja
s
 
ik ja maagi
m
a 
a ja n
a  õ
n iaku
iak nst
ns i 
ti mei
m ster. Kuna iga kord jäi v
i  al
va vur
lvu  
r rahul
 ra
d
hul am
a at
m a, 
lisas  Lugh, ' 'Kü
si o
Küsi oma kunin
ma kun galt,
ingalt  kas
, kas tal on iga
tal on ig s 
a kunst
s kuns is
tis os
 osku
k slikku
uslikk  
u inimest. Kui 
tal ta on, ma lahkun''. 
Nuadu, oli 
oli sõnu
oli sõ
 s n
õ u
n mit
m  saad
 s
es
 saade  va
aades v
s 
i
ai
vaimu
m stuses
ustuses 
stuses n
 ning 
 nin
i g v
ng võt
õ tis 
võttis
t
 
tis pr
p i
r
pr n
i tsi 
ntsi v
 va
intsi vastu a
astu  uko
u
a k hale, kuna 
ohale,
ohale  kuna 
 kuna 
ta oli 
o
ta oli '
li ' iga k
'iga
''ig  
a unst
kuns
kuns i
ti 
ti mõtteta
mõ
m tteta
õ
rk''
rk
ttetar ' . 
''.' Lu
L ghi
ugh
g i t
 
hi arku
tark s
tarkus 
s ja v
j
 j
ahvu
a vah
a v s
hvu  
s saavuta
us saa
saavu s t
tas talle 
vutas tall
all t
e tiitli 
Samildanach, 
, 
, mei
m st
s er
tee  õ
 
r pe
õpet
õpe la
t ne, s
ne, 
ne, õd
 sõ a
sõdalane
lan
da
, 
e
lane, ku
k nst
, kuns
n nik ja
tni
n k ja k
ik ja  äs
käs
ä itööli
sitööl n
i e
ne. 
.  
Müütilisest Faliase linn
e li
ast
nnast tõi Tuatha 
De prohvetliku Lia 
Lia Fai
F l
ai 'i, "Teadmiste 
Kivi'
Kivi'', 
', mis
m  tõi kuu
 tõi ku ldaval
uldav e 
ale i
  n
i ime
nim sel
ese ik
li u 
ku 
karje,
karje, kui o
 kui  li
ol  kat
i k sutud
atsutu  troo
d tro ni 
oni
õig
õi uspärase
guspära  p
se ärija 
 pärija pool
 poo t
l .
t   Rahvaliku 
usku
uskumuse 
mu
kohase
se kohas lt 
e o
lt  li see
oli 
 Fal
see F 'i,
i  
Saatuse  
Saatuse Kivi Eg
Kivi 
iptuse
Egiptus  prin
e pri ts
ntses
e si S
ssi  cota 
Scota 
poolt Š
poolt  o
Š ti
ot maal
m
e v
aal
ii
e vi dud 
idud ning
 nin  1296 
g 1296 aasta
 aas l 
tal
tra
tr n
a sp
s o
p
nsp rd
r
o itud
ditu  
ditud
d Ed
Edwar
wa
Edw d I po
rd 
ard I 
I p o
po l
oolt
l  Sc
 
t
o
Sc neist
n
 
oneist
eist We
W s
Wee t
st
s mins
min
m
ter
ste  
r 
ter Ab
A be
bbeyss
ys
y e,
se,
sse, kus
ku  s
 kus 
s ee
ee 
see on 
on 
on 
öeldud mo
m od
oo us
u t
stan
a ud 
nud
dustanu o
 osa 
sa
 osa k
 k
  roon
ro
kr o i
ni
oon mis
m too
to lis
too
t.
olist.
t  Ku
. 
i
Kuid Iiri
d
i  Iiri an
 
d Iiri a t
ntik
nti v
k aari
aar d 
ikvaarid
i  
d eitavad seda 
ni
n ng 
ing tän
ng tän
 tä apäe
a
nap v
päe
äe a 
va tõe
tõ nd
tõen
en it, 
dit, 
dit, et see
et s  
t see
ee täh
 tä
  hele
e
tähe panu
pan
p
väärn
uv
anu äär
väärne
ne rel
 
e r
  e iik
elii
lii v
k i
kvia ei
i
 
a ei lahk
 lah u
lahk nud k
ud 
kunud kunagi 
 kunagi 
Tara püha
Tara
p
 püha aig
a ast,
igast, Dubl
 Dub ini lähe
lini läh d
edal
a t. 
l  
                                         
    
        
      
          
        
    
     
      
      
          
        
    
        
               
        
     
      
      
   
     
          
  
     
      
      
   
     
          
  
     
      
      
   
     
     
   
           
      
                  
           
             
           
            
                   
                 
      Väidetav Fal'i kivi tooli alaosas      
                                                       
             
          
      
            
               (Westminster  Abbey , London)  
 
 
On huvitav
 huvit
, 
av et
e  I
t Iir
i i
r ma
m ad 
ad kutsu
kuts t
uti kunag
kuna i
gi ' ''Fal'i 
l'i Välj
Vä aks'' nin
ks'' n g 
ing te
t m
e a
m  asuka
asuk id 
aid ''Fa
''F l'i
al'  
i
Inim
Ini es
im
m tek
estek
est
s'',
s''  
s'',, mis
m  on ü
 on
 o  
n  tlu
ütlus 
s
ütlus tr
  ad
 tra
tra i
dit
i sioonig
s
t ioon a, e
iga
sioonig ,  t see
et s
a, et  ee 
see maa 
m
oli 
oli 
o mü
m stil
üstilis
stilise tar
ise ta k
r
e tarkus
u e
kuse
se ii
 ii
i d
idseks 
keskuseks.  Selle
S
Sell s 
ellee osas 
s osas
s os  
as ime
m stab
esta
est
 
b 
b mõ
m ni
õn , 
i,
ni  et k
 et
et  as 
 kas
k  
as pr
p ohve
r
prohv tli
ohvetlik F
 
etlik al'
Fa i 
l'i 
i Ki
K vi
v  
i o
 ol
olek
l
s 
eks
ek  
s võ
v inu
õin d 
ud 
olla interpreteeritud vana
van d
vanaa e r
e 
de  rahval
hvalau
rahvala likute
ulik
u
u  poo
te 
likute poo
 po lt 
lt k
olt  ui 
 kui
u  
i esin
e
da
sindamas 
m
in
i i
nimese
m
 sisem
 sis
 s e is
em
m t 
hää
h lt.
äält  
lt. J
 J
.  a 
a
Ja me
m  
e imest
m
am
a e, e
me,  t
e, ee  
t ka
k s
a
ka  
ss Keld
Kel i kiv
di k
di  i
k ipl
vip aat
laa
ivipla i
tid
i e 
de Bl
B o
l cc
locc  
c ja B
ja  lu
Bl i
a Bluig
i ne, 
gn
g e, 
ne, mis
m  s
  e
seda
 sed  püha 
 
a püha
p
 
üha
Lia Fa
F il'i valvas
ail'i valv id
asi , lege
d
n
, lege di
d  ja Kreeka
ja Kre
 
eka Sympl
ymp egade
legad se
es  v
e õi 
 või kokku
kokk põrk
upõr avade K
kavade  ivi
Kiv de 
ide 
mü
m üdi v
i  ah
v
el
e ine sar
line sa n
r asus
asu  o
s on kõigest kokkusattumus?  Või
Võ  
i nad on 
nad
kui
 on ku  
i min
m gi 
ingi 
kinnitus, ele
, elem
, ele end
men id 
id
di  Keld
Kel
d K
i 
di ja Kreek
ja Kre
a
eka 
a Müst
 Müst
 Mü eer
e iu
eeriu
i mit
m e pü
e pühe
e püh n
e d
n a
ndamis
m
am e r
 rii
riitus
tuste? Nag
 
u 
Nag
Nagu 
võ
v i
õ msad
m
 k
sad  alju
 ka
ka
d 
ljud 
ljud mis
m  ava
 av n
vaa evad ja
evad 
nevad
 s
ja s
 ja  ulgu
ulg
su
v
lgu ad,
ad  m
uvad,  id
m
, m a 
ida 
a Ja
J s
a
Ja o
s n j
n  a
son ja Arg
 
ja Arg
Ar ona
gon u
a did
udi  o
 o
d oma 
ma 
mer
m ereisil k
ereisil  o
k htas
h
i
tasid, Keld
d, Kel i 
di kiv
ki i
vipl
p aadid
laadi , 
d, mi
m s se
s s iste
e
s 
istes koos nii l
koos nii lähes
ähe tikku
stikk  
u koos
koo ,
s  et 
, e
käs
k i
äs  või
i v
i õ
 v ks kül
iks kül
iks kü gsuuna
gsuun s n
a
lgsuunas en
e
 ne d
n e va
e 
nde v he
ah l
e
vahe t v
l
a
t vaeva
ev
a
l
a
eva t l
l äb
ä i
t läbi m
 
i
aht
mah
m
uda,
tuda
d  
, ho
a, h i
hoide
d
i
s
e
de  ära 
s ära Kivi
Kiv le 
i
lähene
hen mis
m e mit
m tevääril
teväär ise p
ilis
oolt
e pool . Kuid, kui lähen
, kui läh
es
ene  vääril
s väär ine
ilin  
e kan
k
didaa
andida t
a , 
t, nad
na  
d 
avane
an si
nee d pä
sid p ra
är n
sid päraa i 
i
ni la
  ht
 lah
la t
h i, et 
i
t , e
i, e tal 
t tal 
t tal lasta Lia
lasta
las  
 Fa
Lia 
i
Fa
ta Lia Fa lin
ili i li
lini 
ni l ikuda, 
iik
i uda
ikud ,
a  mil
m le v
 vä
vääri
är
ää li
i sust 
lisust ta 
rilisust ta oma 
m
hüüde
ü
g
üde a tu
a tunnus
n
t
nus as, või oli
tas, või ol  va
i 
ikne
vaikn .  
e.  Üh
Ü e 
he kirj
ki e
rj lduse 
eldus järgi
e järg  
i esinda
esind s
a id selll
sid sell i
l ne p
ine  aar 
paar 
kiv
i e konflik
ve konf
t
likte meel
m
e ja 
j emo
em ts
otsio
i oni
ooni va
 v h
a e
hel, 
l, ag
 a ress
gressioon
iooni ja allu
ja a
mis
m e 
e vahel,
vah
 
el, mil
m le 
peab
ea  
b lahe
lah n
e d
n ama
m ,
a, enne 
 enne kui ke
kui k e
eegi
g  
i o
 ohutul
hutu t edasi
lt edasi pää
 p se
ää k
se s.
ks.  
Muriasest tõid jumalad Dagda
Da
 
gda "väsimatu katla", kelle 
kül
ü l
llus
u  
s pakub 
pakub toit
toi u kõig
tu kõi ile,
i
 va
le, 
stav
vas
alt
tavalt kelleg
kelle i 
gi mai
m tsele j
ele  a
j  
a
mag
m
usto
agustoite.
i
 See 
te. See  anum
anu  o
m oli nag
li n
u p
agu  üha
p
 
üha gra
gr a
aal, pidev 
 pidev 
inspiratsiooni ja ta
ja  as
a noo
sno rene
or
mis
enem e allikas.
llikas. Dagda 
(otsetõlkes "hea jumal") oli
l  Lugh
i Lug 'i
h'  
i vend
ven  ja 
d j üks
a üks kõ
 k ige
õig  
e 
ülevamaid Tu
T at
a ha
t
 
ha De Dan
De 
ann
Danann'i kuningaid.  Mõnikord 
peeti 
ee ted
ti 
a t
a  aeva 
taeva ju
 j mal
m ak
aks 
s ja s
 ja uur
uu te teadm
rte tead is
m te isa
 isanda
ndaks, 
ks, 
mõ
m nikord
o  
rd maa 
m
ju
j mal
m aks, kes kait
aks, kes ka ses 
itses erit
eriti p
  ii
piima 
ma ja 
maisi. Teama maa-alune kunin
une kuni gr
ng i
r ik oli
ik ol  
i kül
küllus
luslik 
k 
Elüüsium, 
um, kus 
kus ei
e  tunt
i tun u
t d sur
ud surma 
m ega
eg  ih
a i a
haldust,
ldust  kus 
, kus võib 
kuuld
u
a t
ulda tema 
em ''elava h
lava ar
  harfi '
fi ' 
'' mel
m oodi
ood l
i is
l t
ist kõla, mis 
põhjus
õ
tab
t
 hooaega
ab hooa
d
ega e 
e prot
 pro sessio
tsess oni
ioon , 
i t
, toob  naeru
oob nae  ja 
ru ja 
pisar
i
ai
a d n
id  ing
n
 s
ing  elle
sell  
e une 
 une mil
m lest ärga
lest ärg takse
atakse et  avastada , et 
mö
m ödun
u ud o
nud  n 
o vaid
n vai  hetk
d he , või
tk
 t
, või  erve elu
terve el . 
u.  
 
On öeldud, et Dagdal oli tä
l oli  helep
tähe
anuväärne
lepanuväärn  na
e n ine
ain  
e Boann ja tütar Brigit, kes on 
Keldi jumalikkustest lähe
lähemai
ma
hem l, et
il, 
l, e  
tt olla 
o
tu
olla t le j
lla tul
u
ule ju
e j mal
m . Ta
 T  oli
Ta o
a  l
ol  
i ar
armast
mas atu
tat d kui 
kui
ud kui
tulejumalanna ja
j  l
a luul
uule, 
e, muu
mu sika ja r
usika ja  avitse
ravit m
se is
m   kolle , ammu enne kui ta Kristluse 
po
p olt Püha
oolt P
o
ü
olt P h
ü
 Brig
a Bri
a Bri itiks
g
gitik  m
itiks  u
m
s m ud
uu eti,
deti, tän
 tä
deti, 
a
napäe
p
a
va
äe
päev  
vaa Eri
Eri
E ni
ni p
 
ni at
pat
p rooni
roon ks.  Luge
ks.  Luge
iks.  Lug m
e at
m u a
u 
u  rv 
arv 
arv Tu
T a
uatha 
tha 
De Da
D nann
anan 'i legen
i lege di
d d va
id v r
arjavad
jav
 pä
ad päris 
is il
 ilmselg
ms
elt
elgelt müstili
müst s
ilis f
  akte 
fakte -- naised
naise  
d ja t
j
iht
a t
i 
i
tütred ,
red  
, on sü
on sümb
m oli
ol te
it ks 
e
Ida
ks Ida ja Lää
ja Lääne
n  as
e a pe
sp ktides
ektide  või
s või siis vai
va mu
m de v
ud
õi 
e või ju
j mal
m a 
 
jõududele ja väele. Üks lugu Dagda naisest Boannist 12. sajandi Leinster'i 
Raamatust tundub lähedalt meele ärkamisega seotud olevat:  
Laulikud jutustavad, et oli üks koht vanal Iirimaal, nii püha, et mitte keegi, 
inimene või jumalik, olnud lubatud selle lähedale minna. Kuna seal, peidetuna 
üheksa sarapuu  varjus , oli salapärane kaev mille sügavuses elas lõhe, kes olles 
söönud puult kukkunud purpur  pähkleid, oli  omandanud  teadmised kõige kohta 
maailmas. Nüüd Boann, suures uudishimus , 
otsustas selle  kaevu  juurde minna --- kuid kui ta 
lähedale jõudis, tõusid selle  veed , et teda tagasi 
tõrjuda. Ta jooksis ning põgenes, aga vesi olles 
tõusnud üleujutuseks ja võimetu taanduma, voolas 
see edasi kui  jõgi , kutsus esile Boyne'i (seda 
kaevu on kirjeldatud ka kui olevat Shannoni ning 
ka Iirimaa seitsme ülemjõe lähteks), ta Teadmiste 
Lõhele oli ettemääratud ujuda kuhu see nad 
juhatas. Õnnelik on  kalamees , inimesed uskusid, 
kes leiab ühe kaladest, sest selle liha maitse toob 
mitte ainult universaalse tarkuse, vaid nagu see 
tuntud Finn mac Coul'ile, kõrge poeedi ja  prohveti  
inspiratsiooni. 
Me leiame selles  loos  Eedeni Aia, rahulikul ja keelatud kaevu õuel, mis tähistab 
süütuse ja puhtuse seisundit, mis oli inimese oma, enne kui arenesid välja tema 
mõistusejõud; püha kaev, mis esindab nagu  jõed  ja järvedki, inimkonna ''teist 
maailma'', seletamatu vaimset potensiaali  ja sellega juurdepääsu; üheksa 
sarapuud, nagu on puud paljudes religioonides, kosmilistes tõdede embleemid; 
purpu pähklid (õunad), või kelle ideed, kui haaratud vapra, uuriva ning 
distsiplineeritud meele poolt, toovad eneseteadvusliku teadlikkuse, jumalate 
teadmised ning hea ja kurja. Teisisõnu, nad toovad vahetegemise, ühe inimlikest 
omadustest kõige jumalikuma:  selle rakendamisel on meie elu suund eksimatult 
tõene ning meie ratsionaalne meel vaimselt valgustunud.  
Üks selle loo ning Keltide rikka traditsiooni üleskutseks on kinnitus, et vaimsed 
õpetajad, Tarkuse Lõhe, on alati elu ' jõgedes'' kohal olnud ja on kättesaadev 
meie tõenälja rahuldamiseks; või, nagu Platoni  filosoofid võiks öelda, on 
saadaval olev, et tuua pinnale ärkamise ideed, mis jumalate poolt primitiivse 
inimkonna meelde istutatud. 
 
 
 
 
BIBLIOGRAAFIA 
Mac
Ma C
Macc ul
C lo
Cull ch, J
loch, 
oc
J. A.
. 
h, J. A , 
A.., T
  h
T e Re
he
The 
li
 Re
Rel gio
ligio
igi n of 
n o the
f t
on of th  Anc
he 
e
ien
Anci
 Anc e t Ce
nt
ien  
lt
Cel
t Ce s
ts,
s  T
, . a
. n
, T. a
 a d T. Clark , E
nd T.
d T  Clark,
. Clark,  di
Edin
 Edinbur
b
n
gh,
urgh
g  1911.
, 191
h, 1
1.
911. 
MacMan
anus , S
us, Seum
eu as
ma , Th
s
e S
e  tory 
ory of the
 of the Iris
 Iri h R
sh  ac
Race, 
e, Devin
evin-Ada
Ad ir Com
air Co pa
m
n
pa y, N
y,
ew
 Ne  
w  York , 1921
York, 192 .
1  
Mark
Ma al
a e, 
e J.,
, J.  Celti
, Celt c Ci
ic C vilizati
ivilizat on, Gordon
ion, Gord
 and
on an  Cre
d Cr mo
e
ne
n s
e i, 
i, London, 1978.
London, 1978. 
Rees , A
Rees,
Rees
l
  Alwyn a
y
 Alwyn  n
n a d Re
d 
an R e
e s, Brinl
s,
d Rees  Bri
, Brinley,
ey
nle  C
, 
, Celtic  
Celti
eltic H
c  eri
He
 He tag
rita e: A
ge
tag :  nc
e: An i
Anccien
e t Tr
nt
ent T ad
 Tra
ra ition 
ditio
ition i
n   n I
in I
n  rela
Irel nd
an  a
d  n
nd an
and W
d 
ales
d Wa
W l , Tham
es
ales, Th
e
am s and
es and 
Hudson , London, 1961. 
Spen
e ce, 
nce, Le
L wi
e
s,
s  The
, Th  Ma
e M gic 
ag
Arts
ic Art  in Ce
s in C ltic
elti  Brita
c Brit in, Ride
ai
r, 
n, Rider , Lon
L
don, n.d.
ondon, n.d. 
Squir
Squire, Cha
uire, 
e,
rles
Char
 Charle ,
less  Ce
lt
 Ce
, Cel ic M
ic 
tic Myt
yt
 My h an
h a d 
h and 
nd Leg
Le
 Le e
g nd, Poe
en
ge d, P
nd, o try and
etry an
 Poetry an  Rom
d 
d Ro an
Roma
m nc
an e, 
ce,
e Gre
 Gre
, Gr sh
s
es am
a  
am Pu
 
bli
m Publ s
ishi
Publish n
hin
i g Co
g
ng 
., 
Co., Lon
 L
Lo don
ndon, 
ondon, 
, 
n.d. 
Wentz, W. Y.  Evans , The  Fairy -Fait
Faith in
h i  Celt
n Celtic C
ic  ountries
Countries, Ox
, Oxfor
f d Un
ord Unive
iv rsity
ersity Press, 
Press, Lond
 Lon on,
don  191
, 1
1.
911.  
 
 
Eesti keelde  tõlkija  komme
kommentaa
nta r: 
 
''Kes on kogu Hingega tõeo
õ
t
eo singute
tsingutel ning 
ning so
 s o
o v
o ib 
vib su
  keldu
kel
d
du a 
da süg
 
ava
sügav ma
am le in
ale i i
nimkonna 
mkonna nin
 ni g selle 
ng selle 
jumalikku
juma
se tu
likku
nd
se tu
misele j
ndmisele  a
ja mõistmi
 mõistm sele, 
isele, sellele soovi
soov tan j
itan  älgida k
jälgida  a
k nalit (in
nalit (i glis
ngli e k
se  eelne
keeln ) 
e) Th
 T ya
hy lw
al a
w ysseek 
ysseek 
youtube'is   viide  allpool http
htt s://w
https:
ps //w
:// ww
w
.yo
ww y utu
yo
o
b
utu e.co
be.c
utube.c m
o /ch
m/ch
/c an
a nel/
n
nn
UCKY8B
el/UCKY8
el/UCK
F
B
Y8B o
Fowze3w
Fowze3
w
1
w
ze3w hSn1
1hSn
1hS
J
n1JBRV1Q
1JBRV
BRV
 
või
võ  l isada e
l
nn
isada en a
nast eesti k
st eesti eelsesse mü
 keelsesse m steeriumit
üsteeriumite 
e õ
  pilas
õpila te 
ste g
  rup
gruppi E
pi  raku
Eraku Peidupaik  Face
ac book
ebo is
okis'' 
 
        
 
                            
 
 
 
 
 
 
                                         (Ajakirjas
(Ajakirjast S
t u
jast S
 S n
u r
n i
r se
is
i ,
e, Det
 De
e,
s
t
 Det e
s mb
sem
em er 1
er  979. Copy
1979. Copy
1979.
rig
ri
 Copy
h
rig t © 197
ght © 
t
1
9
97
 © 197   Th
T eos
heo
Th sop
o
eoso hical Un
hical U iversit
iv
y Pre
y Press
ss)