Orhideede ajalugu, kasvatamine, hooldamine (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
Heleri Pelju
SR-1
ORHIDEE
Referaat
Juhendaja : Airi Noppel
Pärnu 2011
Sisukord
1. Orhidee ajalugu, elustiil, kasvatamine ja phalaenopsis 4
1.1. Orhidee ajalugu 4
1.2. Orhidee elustiil 5
1.3. Orhidee nõudmised asukohaks, kasvatamiseks, istutamiseks ja kärpimiseks 6
1.4. Phalaenopsis ehk kuuking 9
2. Orhidee liigid ja õied 12
2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles 12
2.2. Orhidee õied 14
Kokkuvõte 16
Viidatud allikad 17
Lisad 17
1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: „ Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest.“
Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maailmas mitmeid tuhandeid. Nende kasvatamine ja hooldamine vajab palju teadmisi ning algajale kasvatajale on suureks abiks teiste inimeste kogemused-
Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade orhideede ajaloost, levinumatest sortidest, taime elustiilist, ajaloost, lille esitatud nõudmistest ning kasvatamise levinumatest põhinippidest.
Töö koostamisel kogusin materjali interneti keskkonnast ja raamatutest. Referaat koosneb kahest peatükist ning kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis keskendudakse orhidee kasvatamisele, talviselele hooldamisele, ajaloole ning orhidee levinuimale perekonnale. Töö teises osas on toodud välja tabel orhideede ladina- ja eesti keelsete nimetustega ning joonis erinevate orhidee liikide õite kohta.

1. Orhidee ajalugu, elustiil, kasvatamine ja phalaenopsis

1.1. Orhidee ajalugu

Orhideed on planeedil Maa kasvanud juba üle 3 sajandi, mis tõttu on looduslikult kasvavaid erinevaid orhidee liike üle 22000 ning natuke vähem kui 7800 perekonnast. Nad kuuluvad käpaliste sugukonda, mis on liikide arvult maailma õistaimede seas teisel kohal.
Orhideede kasvatamine on olnud Idamaade aianduskunsti osaks iidsetest aegadest alates. Euroopas hakati eksootilisi orhideesid kasvatama alles 18. Sajandi lõpupoole, kui kaugelt maadelt naasnud meremehed õnnestus kaasa tuua elusaid võõramaa taimi.Alguses ei suudetud taimi elus hoida mis tõttu taimed kärbusid ära, kuid aja- pikku hakati tundma orhidee kasvatamis nii öelda kunsti ning üha enam suudeti võõralt maalt toodud taimi elus hoida, hiljem ka juba paljundada, ritutada teiste liikidega, millest tekkisid uued sordidid ja hübriidid. (Siibak 2007: 10)
Eesti esimene looduskaitseseadus võttis 1936.aastal kaitse alla kaheksa käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder -sõrmkäpp. Viimane oli selleks ajaks juba inimtegevuse tõttu hävinud. (Eestis orhideede kaitse 2011)
Orhideed on endiselt aktuaalsed, kuna uusi sorte ja liike on palju ning nende kasvatamine on väga keeruline ja nende kasvatamise ja paljundamise kohta tekib aina rohkem uusi küsimusi.

1.2. Orhidee elustiil

Orhidee, tänu oma päritolule, on harjunud elama, kasvama ja paljunema erinevates tingimustes kui teised taimed, mis tõttu on seda liiki taime kasvatamine kordki keerulisem kui arvata võib.
Tubased orhideed pärinevad enamasti troopilistest vihmametsadega piirkondadest, kus on püsivalt soe ning sademeterikas, kuid valgusvaene. Paljud orhideeliigid on roninud kasvama hiiglaslike puude kõrgemate oksaharude vahele. Sellist kannatlikku kasvuviisi tuleb matkida ka orhidee toas pidamise juures. Puuoksal kasvades on orhidee harjunud vähesega, leppides vaid puukoorel leiduvate toitainete ja ülemistelt võradelt alla pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011)
Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine , regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011)
Tänu kasvukohale on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid.
Joonis 1. Orhidee väliskuju (Siibak 2007: 11)
Taime juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud ning paljudel liikidel on välja arenenud ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Sellise kehaehituse juures ei suuda nad taimed pikemalt seisvat liigvett. See pärast teeb läbikuivamistega kohanemine orhideest ühe vähenõudlikuma ja vastupidavaima toataime.

1.3. Orhidee nõudmised asukohaks, kasvatamiseks, istutamiseks ja kärpimiseks

Orhidee edukaks kasvatamiseks oleks vajalik teada, millises keskkonnas taim kõige paremini kasvab, milline on parim asukoht taimele . Samuti on oluline õigeaegne kastmine ja väetamine, teada millal oleks vaja taime ümberistudada või kärpida.
Orhideele sobiv asukoht: (Kuidas kasvatada... 2001)

• kasvata orhideed sellises soojuses, mis sobib sullegi elamiseks;
  
• vali valgusküllane aken, kuid väldi otsest päikesepaistet. Sobilik on läbi kardina paistev päike;
  
• orhideed ei pea kasvatama ilmtingimata klaasist kasvunõus, sest kui juured vajavad valgust, siis nad kasvavad potist ise välja.
  

Looduses kasvavad orhideed puudel ja nende juured on õhu käes. Sellest tulenevalt on hakatud orhideesid müüma läbipaistvates plastikpottides, sest nii saavad juured piisavalt valgust.
Taimed ja vetikad on ainsad hapnikku tootjad ning sellega seoses meelde tuletuseks ka fotosünteesi ehk hapniku tootmise valemi:
Fotosünteesi lihtsustatud üldvalem on:
6 CO2 + 12 H2O + footonid → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
Taimed suudavad inimetse poolt välja hingatavast süsihappegaasist, veest või veeaurust ning valgusenergiast, toota eelkõige eluks vajalikku hapnikku, glükoosi ning ka vett.
Orhidee kastmine ja väetamine: (Kuidas kasvatada... 2001)

• Kasta orhideed ainult pehme veega.
  
• Kasta orhideed alles siis, kui ta on täiesti läbi kuivanud. Kastmiseks aseta orhideepott leige veega nõusse, leota väheke aega, seejärel nõruta liigveest ja pane taim endises asendis oma kohale tagasi. Potialusele ei tohi jääda seisvat vett.
  
• Väeta orhideeväetisega nõnda, nagu pakendil on õpetatud.
  

Selleks , et hästi õitseda vajab taim puhkeaega. See on liigiti erinev, tihti piisab vaid mõnest nädalast. Sel ajal peaks temperatuuri alandama 5ºC võrra ning kastmist vähendama, nii et substraat peaaegu läbi kuivab.
Orhideede ümberistutamine: (Substral soovitusi ... 2011)

orhidee istuta ümber, kui koore kasvusubstraat on muutunud pulbriliseks või kui pott on ilmselgelt liiga kitsaks jäänud;

orhideed tuleb kasta nii enne kui pärast ümberistutamist.
Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid. Maas kasvavate orhideede istutamisel tuleks lisada jämeda struktuurilisele mullale pisut lillemulda või mättamulda + kõdusõnnikut + savi. Enne istutamist on oluline, et istutussegu oleks märg, sest pärast istutamist taimi ei kasteta pea nädalaega, ainult piserdatakse, et vigastatud juured jõuaksid kosuda. (Substral soovitusi... 2011)
Orhideede kärpimine: (Kuidas kasvatada... 2011)

ära kärbi või lõika orhideejuuri ega topi neid potti tagasi, kui nad on üle potiääre kasvanud,

kuukingadel ära lõika pärast õitsemist õievart maha, tavaliselt moodustab see uusi õitsvaid harusid,

orhideed võivad olla meelepärased taimed ka mitmetele kahjurputukatele. Pane neid tähele ja võta tarvitusele vastuabinõud.
Orhideed ümberistudades tuleb kõik mädanenud juured kiindlasti ära lõigata kuni terve
osani, lõikepind aga desinfitseerida kas söetolmu või kaneelipulbriga.
Orhidee edukaks kasvatamiseks on vajalik teada kindlaid põhitõdesid ja taime vajadusi, õppida tehtud vigadest, mis on nii mõnelgil korral taime surmani viinud. Nii palju kui on orhidee kasvatajaid , on ka erinevaid nippe, kuid igale taimele tuleks leida sobivaim hooldamise viis. Järgnevas tabelis on kommentaaride ja soovitusetega märgitud põhilised tegurid ja nende olulisus orhidee hooldamise juures.
Tabel 1. Orhidee kasvatamise puhul oluliste punktide tähtsus (autori koostatud)
Tegur
Olulisus
Kommentaarid ja soovitused
Asukoht
5
Orhideed vajavad valgust ja värsket õhku, kuid tõmbetuul võib orhideele saatuslikuks saada.
Kastmine
5
Liigne kastmine on orhidee suurim vaenalne ja surma põhjustaja. Kindlasti tuleks uurida orhidee korrektse kastmise kohta.
Väetamine
3
Paremaks eluks taimele, oleks väetamine siiski vajalik. Hea rusikareegel on väetada igal kolmandal kastmiskorral.
Kärpimine
4
Juuri, mis on üle poti ääre kasvanud, ei tohiks kindlasti ära lõigta, kuna juuri üle poti ääre upitades üritab taim rohkem valgust saada.
Ümberistutamine
2
Orhidee ümberistutamise peamisteks põhjuseteks on siis kui pott on liiga väikseks jäänud või taim on sellest välja kasvanud.
Orhidee ära viskamine
1
Paljud viskavad taime ära kui õitsemine on lõppenud. Tegelikult on taimel puhkeperiood, mil õitsemist ei toimu ning tegelikkuses täie elujõu juures olev lill, visatakse lihtsalt minema.
5- väga oluline 4- üsna vajalik 3- võiks teha 2- pole oluline 1- ei tohi teha
Orhidee kasvatamisega seotud punktidest kinni pidades ning eelenvat tabelit järgides, peaks taime kodus kasvatamine ka algajal õnnestuma.

1.4. Phalaenopsis ehk kuuking

Eestis levinuim ja populaarseim orhidee Phalaenopsist ehk kuukinga on vähenõudlikuim orhidee liike, mis ka kehva hoolduse puhul kasvab hästi ja võib õitseda kuude kaupa. Toataimena kuukinga kasvatades võib taime hoida samas läbipaistvas plastikust lillepotis, kuid parem oleks asetada taim suuremasse ja raskemasse potti, kuna läbipaistev anum võib halvendada juurte hapniku omastamist.
Kuuking tahab pigem kuiva kekskonda kui liiga märga ja niisket . Orhidee suurimaks vaenlaseks on ülekastmine. Kõigi orhideede kastmiseks ja piserdamiseks on soovitav kasutada pehmet vett. Piserdada tuleks alati hommikupoolikuti, et lehed jõuaksid õhtuks ära kuivada. Lehtede vahele jääv vesi võib tekitada mädaniku ning nii võib kergesti orhideest ühe ööga ilma jääda. Taime tuleks kasta nii, et kasvupinnas on korralikult märg. Järgmise kastmise aeg on siis, kui kasvupinnas on kuivanud. Taime kastmisvette võiks lisada veidi orhideedele mõeldud väetist pea iga kastmiskord, talvel siiski veidi harvemini.
Kuukingale meeldib valgus, kuid sellegi poolest tulkes lill hoida eemale ereda päikese eest, kuna päike võib kiiresti lehtedele tekitada põletuslaike. Kõige paremini sobib taimele niiskem õhk, kuid keskküttega korter sobib ka.
Orhidee vajab spetsiaalset mulda ja väetist. Kodus kasvatatavaid orhideesid on soovitav väetada spetsiaalsete orhidee väetistega. Väetatakse täies elujõus taimi kasvuperioodil 2 –3 korda kuus, talvel 1-2 korda. Orhideed on üldjuhul väga tundlikud tugevate väetisdooside suhtes. Enne väetamist tuleb taimed alati korralikult märjaks kasta. 
Kuukinga istutatakse ümber kevadel ja  alles siis, kui taim “ei istu” enam kindlalt potis. Istutamiseks tuleb muretseda epifüütsetele taimedele mõeldud mulda. Istutamise käigus eemaldatakse kõik vanad, haiged ja kõdunenud juured ning püütakse võimalikult vähe vigastada terveid juuri. Pärast istutamist ei kasteta taime vähemalt nädal aega, ainult piserdatakse, sest nii jõuavad vigastatud juured kosuda. (Veidi orhideedest 2011)
Kuuking õitseb pea kogu terve aasta vältel. Õiepungade arengut soodustab sügisene veidi jahedam umbes 15-17ºC kliimas kasvamine ja tagasihoidlikum kastmine. Pärast õite närbumist tuleb kärpida õisikuvart kõige alumise äraõitsenud õie alt, sest tavaliselt siis kasvatab taim varrel olevatest pungadest uued õitsvad külgharud. Vahel arenevad õisikuvarre pungadest paljundamiseks sobivad tütartaimed. Kui orhidee ei õitse võib probleemiks olla vähene valgus, puuduv vajalik puhkeperiood, liiga soe tuba, liiga vähe toitu. Õiepungad ei pruugi avaneda ja kukuvad maha.
( Ibid )
Talvine looduslik valgus orhideedele kasvamiseks siiski ei piisa. Kui taimi ei ole eriti palju, sobivad lisavalgustuseks energiasäästulambid. Kuid pime öö on samuti väga vajalik, sest siis kasutab taim valges kogutud energiat kasvamiseks.
Kui talvepimeduses hakkavad arenema õienupud, siis hoiab lisavalgus ära nende varisemise ja soodustab pungade avanemist. (Ibid)
Talvel tuleb toa tuulutamisel olla ettevaatlik, sest ka lühiajaline külm tuulepuhang külmetab orhideed ära. Regulaarne kontroll kahjurite vastu aitab neid õigeaegselt tõrjuda.

2. Orhidee liigid ja õied

2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles

Maailmas kasvab looduslikult 22500 orhideeliiki 779 perekonnast. Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus- Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud.
Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed.
Teaduslik ladina keelne orhidee nimi
Eesti keelne liiginimi
Anacamptis pyramidalis
püramiid-koerakäpp
Cephalanthera longifolia
valge tolmpea
Cephalanthera rubra
punane tolmpea
Coeloglossum viride
Rohekas õõskeel
Corallorhiza trifida
kõdu-koralljuur
Corallorhiza trifida
kõdu-koralljuur
Cypripedium calceolus
kaunis kuldking
Cypripedium calceolus
kaunis kuldking
Dactylorhiza baltica
balti sõrmkäpp
Dactylorhiza fuchsii
vööthuul-sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta
täpiline sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca
kollakas sõrmkäpp
Dactylorhiza maculata
kuradi -sõrmkäpp
Dactylorhiza osiliensis
saaremaa sõrmkäpp
Dactylorhiza praetermissa
lääne-sõrmkäpp
Dactylorhiza russowii
Russowi sõrmkäpp
Dactylorhiza ruthei
Ruthe sõrmkäpp
Dactylorhiza sambucina
leeder-sõrmkäpp (hävinud)
Epipactis atrorubens
tumepunane neiuvaip
Epipactis helleborine
laialehine neiuvaip
Epipactis palustris
soo-neiuvaip
Epipogium aphyllum
lehitu pisikäpp
Goodyera repens
roomav öövilge
Gymnadenia conopsea
harilik käoraamat
Gymnadenia odoratissima
lõhnav käoraamat
Hammarbya paludosa
sookäpp
Herminium monorchis
harilik muguljuur
Liparis loeselii
soohiilakas
Listera cordata
väike käopõll
Listera ovata
suur käopõll
Malaxis monophyllos
ainulehine soovalk
Neottia nidus-avis
pruunikas pesajuur
Ophrys insectifera
kärbesõis
Orchis coriophora
lutikkäpp (hävinud)
Orchis mascula
jumalakäpp
Orchis militaris
hall käpp
Orchis morio
arukäpp
Orchis ustulata
tõmmu käpp
Platanthera bifolia
kahelehine käokeel
Platanthera chlorantha
rohekas käokeel
Allikas: Eesti Orhideekaitse Klubi 2011
Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, tehes seda oma sünnipäeval, 19. veebruaril. Aasta orhidee valimise eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale. 2011. aasta orhidee on tõmmu käpp.

2.2. Orhidee õied

Järgnev joonis näitab erinevate orhidee liikide õisi, nende vahelist erinevusi ja annab aimu , kui palju üks orhidee sort võib teisest erineda.
Joonis 2. Erinevate orhidee liikide õied (Google 2011)
Metsas kasvavad orhideed on eriti ilusad, kuid orhidee siiski on taim, mis armastab inimest. Tänaseks on orhideed väga populaarsed toataimed, mida võib kasvamas leida kogu maailmast. Orhideed on ühed kõige kohanemisvõimelisemad taimed Maal, kuigi iga liiki orhidee kasvab väga erinevas keskkonnas. See on heaks põhjuseks, miks inimene peab teadma, kuidas iga liiki orhidee kasvab ning õppima taime ka kasvatama. Osadele inimesetele on see taim kaubanduseks, harrastuseks, konkursiks või uurimistööks. Kuigi, kõigil on erinevad eesmärgid, peab teadma, milline oleks parim viis hooldamaks igat liiki orhideed, et muuta meie käpalised läbilöövaks ja püsivaks.

Kokkuvõte

Orhidee on Idamaadest pärinev taim, mis kuulub käpaliste sugukonda, kus juures on orhideed liikide arvult maailmas õistaimede seas teisel kohal. 18. sajandi lõpul Euroopasse jõudnud laineid löövat eksootilist taime ei osatudkuidagi hooldada ning mitmed neist surid teadmiste puudusmiste tõttu. Tänu uurimistele ja katsetustele on suudetud orhideede kasvatamine viia kõigile, kes seda soovivad ning endiselt avastatakse uusi orhidee liike.
Orhidee on tänu oma päritolule harjunud elama erinevates tingimustes kui teised taimed, mis tõttu on seda liiki taime kasvatamine kordki keerulisem kui arvata võib. Sellele vaatamata pole orhidee kasvatamine algajale võimatu, kuna mõned sordid , näiteks phalaenopsis ehk kuuking, mis on ka ühtlasi orhidee levinuim sort, on vähem nõudlikumad kui teised. Edukaks hooldamiseks on siiski vaja teada põhi nippe taime kasvatamise puhul.
Taimele sobib elamiseks keksmine toatemeperatuur, lille võiks paiguta akna lähedale valguse kätte, kuid kindlasti vältida otsest päiksesevalgust. Õige kastmine on o4hidee kasvatamise juures kõige olulisem, kuna tihti-peale kiputakse taime liigselt kastma, mis on taime suurim surma põhjustaja. Orhideed oleks soovitatav aegajalt kärpida ning väetada ning vajadusel ka ümberistuda.
Nii palju kui on orhideede kasvatajaid, on ka erinevaid kasvtamise nippe, kuid rööm on näha nad õitsevad, kuid muutuvad täiesti erilisteks, kui nad omaniku hoole all uuesti õidde puhkevad.

Viidatud allikad

Siibak, E. 2007. Orhideeraamat algajale. Tallinna Raamatutrükikoda.

Kuidas kasvatada orhideed? 26.10.2010 [ http://aedjakodu.tarbija24.ee/332068/kuidas-kasvatada-orhideed/ ] 20.09.2011

Tara , A. K. Veidi orideedest 11.01.2007 [ http://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=522&option=com_content&task=view ] 27.09.2011

Substral® soovitusi – Orhideed [ http://substral.itg.ee/index.php/14195/ ] 10.10.2011

Orhidee tuleb omapäi toime 13.02.2009 [ http://www.ohtuleht.ee/316059 ] 10.10.2011

Eestis orhideede kaitse [ http://www.orhidee.ee/index.php?id=8 ] 23.10.2011

Taimenimede komisjoni poolt kinnitatud Eesti orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed (seisuga 24.02.2010) [ http://www.orhidee.ee/index.php?id=5 ] 24.10.2011

Lisa 1. Erinevate orhidee liikide õied

Cephalanthera longifolia ehk valge tolmpea
Corallorhiza trifida ehk kõdu-koralljuur
Dactylorhiza maculata ehk kuradi sõrmkäpp
Epipactis atrorubens ehk tumepunane neiuvaip
Orchis ustulata ehk tõmmu käpp