Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.Selleks,et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus,tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa,teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet,varuda seemet jne. Viimastel aastatel ongi istutatud metsade pindala maailmas suurenenud,pool sellest Indias,Hiinas ja Jaapanis.Metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Nii nagu põhjamaades,on ka Eestis palju metsamaad ning metsandus oluline majandusharu.Kujunenud on metsa-ja puiduettevõtete tihedalt läbi põimunud majanduskooslus-metsatööstuskobar,mis kasutab väga tootlikke ja kalleid masinaid.Eestist müüakse suurem osa puidutoodetest välja. Kõrge tootlikusega kõndiv harvester põhjustab minimaalset kahju metsa ökosüsteemile. Küsimused. 1. Kus kohas on olemas metsamajandus? 2. Nimeta üks väärispuu. 3. Mis on metsamajanduse põhinõue? 4. Definitsioon metsamajandus. 5
raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Majanduse areng Looduslikud olud Põllumajandus tööstus teenindus Eesti põlljumajandus toodab siseturule.
5. Troopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11000C ja temperatuur ei lange kunagi alla 0C. Selles vöötmes on maailma suurimad kõrbealad, kus põllumajandusega saab tegeleda üksnes oaasides või põlde kunstlikult niisutades. 6. Lähisekvatoriaalne vööde. Aasta ringi soe. Iseloomulik sademete ebaühtlus. 7. Ekvatoriaalne vööde. Sademeid liiga palju ja mullad on väheviljakad. 3. Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus. Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse kõrge toodangu kasv väikeselt maa-alalt, suurte kapitalimahtuvusega, tööjõu ja rohke väetise kasutusega. Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatakse toodangu kasv põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade aru suurendamisega. 4. Põllumajanduspoliitika olemus. Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega.
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv
Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud. 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa
Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid. 1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse peamisi põhjusi. Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline
.....................................18 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18 7.6. Kultuurtaimede kasvatus .....................................................................................19 7.7. Loomakasvatus ....................................................................................................20 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20 8. METSANDUS ............................................................................................................21 8.1. Metsade üldiseloomustus.....................................................................................21 8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21 8.3. Metsade kooslus ..................................................................................................22 8.4
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne
Kõik kommentaarid