Pirnipuu (0)

Pirnipuu
Eli sabet Ojar
Juhendaja :Marju Pulk
Räpina 2014
 
 
Harilik pirnipuu ( Pyrus  communis) 
pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond 
roosõieliste  sugukonnast ; umbes 20 liiki Lõuna-
Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja  puuna on 
pirnipuu vana  kultuurtaim , kelle kasvuala ulatub 
kaugemale põhja poole kui looduslikel li kidel.   
Võrsed  on asteldega või ilma, lehed  terved  või 
hõlmised, valged  õied  kännastena. Pirnipuu vili  – 
kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam  pirn   – 
sisaldab 80–85% vett, 6–14%  sahhariide , 0,1–0,6% 
happeid, ka mineraalaineid ja vita  mi ne, paljude 
sortide viljalihas leidub kivisrakke.
 
 
Kasvunõuded
Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga 
päikesepaistelist  asukohta , kus õhk vabalt 
vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: 
vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka  õhuniiskus . 
Kui relati vne õhuniiskus on 60-70% piires, kulgevad 
kõik viljapuu eluprotsessid normaalselt. Õhu 
normaalseks vahetuseks on vaja tuule kiirust 
vähemalt 0,5m/s. Suur õhuniiskus soodustab 
seenhaiguste levikut.
Pirn  kasvab hästi sügavapõhjalistel prasniisketel 
muldadel ega talu hästi happelisi muldi.  Muld  peab 
oleme toitaineterikas ja küllalt niiske.
 
 
Liigid
harilik pirnipuu (P. Communis) 
 
 
Pyrus pyraster;   Mets-pirnipuu - Puu, 10-15 m 
kõrge. Oksad  alati asteldega. Lehed munajad 
või ümarad, lühikese  teravikuga, läikivad. 
Viljad  väikesed, ümarad või pirnjad, 
ebameeldiva maitsega. Eestis pärismaine. 
Kasvab haruldasena Lääne-Eestis, 
looduskaitse all. 
 
 
Ussuuri  pirnipuu (P. Ussuriensis) - Kuni 10 m 
kõrguseks kasvavad asteldega varustatud 
ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug-
Ida ja Kirde-Hi na aladel 
alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, 
hiljem  paljad , lehed ümarad 4-10 cm pikad, 
teritunud tipuga ja peensaagja servaga, alt 
karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv 
kol ane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), 
lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist 
mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, 
söödavad kuid veidi kibedad. Sobib parkide 
rekonstrueerimisel pargivälude servadesse, 
häiludesse jm. Ei talu pinnases seisvat vett. 
 
 
 
 
Sordid
'Belorusskaja Pozdnjaja'-TALISORT Puu on 
nõrga või keskmise kasvuga, tiheda võraga. 
Sort on varaviljuv ja ühtlaselt saagikas. 
Isetolmleja. Vili on keskmise suurusega, 
valminult oranzkollase põhivärvusega, kaetud 
vaarikapunase jumega. Viljade koristus 
oktoobri alguses, heades  oludes säilib kuni 
kevadeni.  Viljaliha  keskmise tihedusega, 
sulav, mahlane ja kivisrakkudeta. Mullastiku 
suhtes leplik. Piisavalt talve- ja 
kärntõvekindel.
 
 
 
 
 'Karmla'- Sügissort. 
Valmib septembris, säilib 
paar nädalat. Vili 
keskmine kuni suur, 
tömpkooniline. Põhivärvus 
rohekaskollane, kaetud 
pruunikaspunase 
kattevärvusega. Viljaliha 
kol akasvalge, kore , 
magushapu, mahlane. 
Kivisrakke vähe. Puu on 
tugevakasvuline, võra  
noorelt püramidaalne, 
hiljem laiuv. Talvekindlus 
rahuldav. Vastupidavus 
kärntõvele hea.
 
 

'Mli vska rannja' - Vili keskmise suurusega. Maitsev ja 
mahlane. Sulava viljalihaga, mis on ilma 
kivisrakkudeta. Ei säili kuigi kaua. Tarbimisküpsus 
augustist, viljad valmivad puul järkjärgult. Isetolmleja. 
Varjane sügispirn. Rahuldava talve- ja hea 
haiguskindlusega.
 
 
'Pepi' - Vilja värvus roheline või kol ane, vilja pinda 
katab triibuline puna. Viljaliha valge, sulav ja 
magus, ilma kivisrakkudeta. Valmimisaeg 
septembrer. Külmhoidlas seisab novembrini. Ei 
vaja tolmuandjat. Talvekindlus keskmine. 
Kül altki haiguskindel. Puu kasvab kõrgusse, 
mistõttu latv tuleb maha lõigata.  Aretatud Eestis  
 
 
Istanduse rajamine

Pirnipuu   armastab   sügava  ja  sooja  põhjaga 
rammusat  savisegust  mullamaad,  sest  ta 
juured tundivad vähemalt 3-3,5 jalga sügavale 
maa sisse

Puude  hea  kasvujõu  ja  saagi  saamise 
eeltingimusteks on  väetamine .
 Puude vahekaugus  3,5-6 m.
 istutusauk  kaevatakse  1m  läbimõõduga  ja 
0,6-0,8m sügavune
 
 

Istutamine  kevadel, enne istutust kärpida juuri. 
Istutusaugu põhja panna  väetisi . Istutamise käigus 
ohtralt kasta.

Pärast istutamist üle vaadata võraoksad, neid 
kärpida või lõigata. 

Kandeealisi pirnipuid on  soovitav  lõigata igal aastal 
kevadtalvel, mil puidukoed on juba sulanud, kuid 
mahlade liikumine pole veel alanud. Lõigata tuleb nii, 
et ei  jääks  tüükaid ja et  lõikehaavad  oleksid 
võimalikult väikesed.

Vilju  koristatakse käsitsi. Iga vili võetakse puult 
maha üksikult. Viljade maharaputamisel saavad nad 
vigastada, mistõttu see tuleb kõne alla ainult mahla-, 
keedu- või kuivatuspirnide varumisel.
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14