Aiaplaan (1)

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL
LOODUSMAJANDUS
AIAPLAAN
Seletuskiri
Juhendaja : Liivi Martjak Koostaja : Viktoria Ivanova
Olustvere 2010

Sisukord

Asukoht 3
Teed 3
1. puitterrass 4
Piirded 4
Hekki pügamine 4
Heki Hooldus 5
Krundi maa-ala planeerimine 5
Eesaed 5
Muru rajamine 6
Muru hooldamine 6
Majandusõu 7
Tarbeaed 7
Tagaaed 8
Planeeritavad rajatised 9
Ilupuude ja –põõsaste istutamine 10
Marjapõõsaste lõikamine 10

Asukoht

Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas.
Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi.

Teed

Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaaži ja lehtla juurde.
Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde.
Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm paksuse segukihi abil plaat. Segualust ei tehta pikalt ette vaid mõne plaadi jaoks. Järjest kontrollitakse rihtlatiga plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast sama poolkuiva tsemendiga paari päeva pärast, mil tee juba kannab. Vältida tuleb liiga märga vuugisegu , sest see jätab plaatidele inetud jäljed. Ka siin tuleks vuuk jätta 10-15mm madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks.
Teele on laotud vabakujulised plaadid ja vabakujulise mustriga.
1.plaat
2.paigaldussegu
3. betoon
4. killustik
Maja tagune tee on tehtud puitkattest mis on immutatud ja püsib 20-30 aastat materjaliks on kasutatud hööveldatud materjali. Sellise põranda talad võivad olla 5x10 cm või 5 x 15 cm immutatud serviti plankudest , mis toetuvad kivipostide peale ja on õhus. Talade vahe katta peenrakanga ja õhukese killustikkihiga, et umbrohi ei kasvaks läbi. Talade vahe on 0,5-1 m mis oleneb kasutatava laua paksusest , mis on tavaliselt 2,8 või 3,3 cm. Laudade vahele jäetakse õhutuspilud 5-10mm.
Kui puit on märg alles immutusest tulnud tuleb arvestada puu kuivamisega , mis muudab laua laiust 10-12%, samuti võivad mõned lauad praguneda ; peab olema reserv nende välja vahetamiseks. Lauad kinnitatakse talade külge kuumtsingitud või messingkruvidega.

1. puitterrass

2.õhuvahe
3.aluskivi tala all
4.killustik
5.aluspinnas

Piirded

Krundil on kasutatud piirdeks Thunbergi kukerpuud `Bagatelle` mis kasvavad 1-1,5 m kõrgeks ja 40cm -80cm laiaks.
Mis on rajatud ümber terve krundi ühe realisena. Terve hekki istutamiseks läheb vaja 443 Thumbergi kukerpuu `Bagatelle´.
Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada.
Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m.
Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem võib tagasi lõigata.

Hekki pügamine

Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm.

Heki Hooldus

Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber loomasõnnikut ja selle kevadel kergelt mulda kaevata. Elava heki puudus on, et see võtab pinnasest toitaineid ja niiskust ning tihedalt istutatud põõsad vajavad sellepärast lisatoitmist. See saab eriti ilmseks, kui heki kõrval on kas lillepeenrad või muru. Kasvude vohamise vältimiseks on soovitav hekil juured 30-40 cm kaugusel hekist labidaga läbi lõigata, kaevates u 1,5 labida sügavuse kraavi . Püsivama tulemuse saamiseks aseta kraavi enne selle kinniajamist tõrvapapi- või plastikaadiriba. Juurekasvu sel viisil kontrolli alla saamise järel on oluline hekialust vähemalt kord kasvuperioodi jooksul rohida, näiteks mais ja vajadusel uuesti juunis või juulis.

Krundi maa-ala planeerimine

Aed on kujundatud nii, et selle hooldamiseks ei kulu palju aega ja, et aed poleks mitte ainult ilus vaid, et sellest oleks kasu. Kuna krunt on suhteliselt uus seega ei ole seal vanu taimi mida kasutada uues haljastuses.
Krunt on jagatud neljaks.
1) eesaed
2) majandusõu
3) tarbeaed
4) tagaaed

Eesaed

Tänavast eraldab eesaed hekk . Eesaias on kasutatud muru mis eraldab peenraid, teid ja lastemänguväljakut. Esimene peenar asub kohe sissesõidu juures, et ka maja esisel oleks mida vaadata. Vasakul pool teerada on istutatud 4 iluõunapuud mille taga on 2 lillepeenart. Maja vasakul küljel akna vaatest on lastemänguväljak mille taga on rajatud vabakujuline kontpuudest piirde, et mänguväljak oleks naabriteest rohkem varjatud ja , et poleks nii suurt tuult.
Lehtpõõsad
Harilik kikkapuu `Canned Gold`6tk
Siberi kontpuu ` Aurea ` 8tk
Võsund kontpuu `Kelseyi dwarf` 3tk
Siberi kontpuu ` Sibirica ` 9tk
Viljapuud
Ilu õunapuu ´Royalty` 4tk
Lilled
Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 2tk
Pargiroos 'Ritausma' 1tk
Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 1tk
Pruudisõlg ` Unistus ` 54 tk
Pruudisõlg 'Purple Prince ' 142tk
Pruudisõlg 'Giant Cactus Big Snowman' 135tk

Muru rajamine

Muru külvamiseks on vaja 10-20 cm mulakihti mis on umbrohu-ja lisanditevaba. Enne muru istutamist rullitakse krunt läbi, et maaala oleks sirge. Parim aeg muru rajamiseks on mai ja juuni algus. Kui muru külvatakse sügisel siis peab arvestama sellega , et muru jõuaks tärgata enne öökülmi. Seemnete kogust võib arvesta 2-3 kg 100m2 kohta. Pärast külvi kaetakse seemned kergelt rehitsedes mullaga ja rullitakse kinni.
Kasutatud muru seeme Muruseeme iSeed 750 g, BalticAgro 750g piisab 30 m2-le.

Muru hooldamine

Tähtsamad hooldustööd on niitmine, väetamine, kastmine , umbrohu- ja haiguste tõrje ning vajadusel muru remontimine.
Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus. Muru vajab süstemaatilist väetamist nagu kõik taimed - väetamine paneb selle kiiremini kasvama. Sellega muutub muru tihedamaks ja vastupidavamaks umbrohtumisele. Kvaliteetse murukamara kasvatamiseks tuleks igal aastal kasutada muru püsiväetist. Oluline on meeles pidada, et murutaimed peavad väetamise ajal olema kuivad. Peale väetamist tuleks muru luuaga üle rehitseda. Muru väetamisel tuleb jälgida järgmist reeglit: kevadel antakse rohkem lämmastikku, sügisel fosforit . Sügisene lämmastik võib hävitada muru.

Majandusõu

Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaž mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaaži taha aia nurka on istutatud 5 kaske .
Okaspuud
Harilik Elupuu `Smargad` 11tk
Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk
Lehtpuud
Harilik Arukask 5tk
Lilled
Hosta `Paul's Glory` 7tk
Südajas aktiniidia 10 tk

Tarbeaed

Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas , kartul , redis , porgand , lehtsalat , jääsalat, basiilik , sibul , murulauk , till .
Puuviljad
Punalehine kirsipuu 3tk
Ploom `Julius` 2tk
Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk
Marjad
Mustsõstar `Intercontinental` 2tk
Punasõstar `Viksnes` 2tk
Mustikas `Northblue` 9 tk
Maasikas `Kent` 34 tk
Vaarikas `Glen ampel ` 40tk
Köögiviljad ja maitsetaimed
Kartul `Anti`
Redis `Saksa`
Porgand `Imperator`
Lehtsalat `Mamma mia`
Jääsalat ` Regina dei Giacci`
Basiilik `Karlik`
Harilik sibul
Till ` Alligaator `
Murulauk `Prazska`

Tagaaed

Tagaaias asub tarbeaed, grillimiskoht, tiik ja suur muruala. Suur muruala annab eelise, et aia eest on kergem hoolitseda ja aed näeb ilus välja. Tagaaia vasakus nurgas on istutatud kontpuud samad mis eesaias mis tagavad rohkem privaatsust naabrite eest ja mis pole ainult suvekuudel ilusad vaid ka talvel on aias mida vaadata.
Lilled
Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 4tk
Pargiroos 'Ritausma' 10tk
Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 5tk
Roomav metsvits `Aurea` 5tk
Kollane võhumõõk `Variegata` 4tk
Kirju iiris ` Alba ` 5tk
Harilik kalmus `Variegatus` 4tk
Aed vesiroos `James Brydon ` 6tk
Aed vesiroos `Cordyline Rubra` 6tk

Planeeritavad rajatised

Lehtla
Tiik
Tiik on ehitatud tiigikilest. Tiigikile paksuseks on võetud 0,5-1mm.Tiigikile peab vastu 15aaastat. Tiigikile suurust arvestatakse pikkus+2x sügavus +0,6m servade jaoks, laius+ 2x sügavus+ 0,6m servade jaoks.
Kile alla pannakse 5cm liiva, peale asetatakse kile, et kile serva peita kallatakse tiigi äärde kileserva peale tsementi ja peale asetatakse plaadid.
1.Plaadit
2.Tsement
3.kile
4.Liiv

Ilupuude ja –põõsaste istutamine

Kevadel õitsevaid põõsaid tuleks istutada sügisel ja sügisel õitsevaid kevadel. Kevadiste istutustöödega võib alustada siis, kui muld on soenenud. Istutamiseks parim aeg on septembri keskpaik - oktoober. Parim istutusaeg on pilves ilmaga. Enne taime istutamist tuleb istutusauku kallata vett. Põõsa kohta tuleb arvestada 10-20l ja puu jaoks 20-40l vett. Kuni kindla juurdumiseni tuleb kuival perioodil taimi kasta 2korda nädalas. Istutatud puud toestatakse, et tuul neid ümber ei lükkaks. Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa sisse ja seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Tugi peaks olema puul 2-3 a, igal aastal tuleb sidemeid uuendada . Peale istutust on soovitav puude ja põõsaste tagasi lõikus. Kui harusid on 2-3, tuleb taim tagasi lõigata 20cm-ni. Sügisel istutatud põõsad lõigatakse tagasi kevadel.
Puul lõigatakse ära:

• Murdunud oksad terve kohani
  
• Haigustunnustega oksad
  
• Vale nurga all kasvav oks
  
• Teist oksa segav oks, ristuv oks
  
• Võistlev latv
  
• Lühendada oksi võra tasakaaluks
  

Marjapõõsaste lõikamine

Mustsõstrad

• Võib lõigata varakevadel kui ka suvelõpus
  
• Üle 4-6 a oksi ei ole mõtted põõsal hoida . Kuna parim saak on 2-4a okstel .
  
• Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa
  
• Kui lõigata iga aasta siis piisab 2-4 vanema oksa eemaldamisest
  

Punane ja valgesõstar

• Lõigatakse varakevadel kui ka hilissügisel
  
• Iga aasta jäetakse 2-3 uut tugevat oksa
  
• Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa
  
• Äralõigatud oksi peab asendama jääma samapalju noori tugevaid oksi
  

Vaarikad

• Parim loikamis aeg peale saagikorjamist e. sügisel
  

• Paljasjuurseid istikuid lõigata vahetult peale istutust
  
• Iga aasta eemaldada saaki kandnud ja väga peened oksad
  
• Jooksva meetri kohta soovitatav jätta 10-25 vart