Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest
1. Liituvad töö sisuga 2. On inimese enda vahendatavad 3. Rahuldavad kõrgema astme vajadusi 4. On subjektiivsed, esinevad tunnetena Välised motiivid: 1. Tulenevad töökeskkonnast 2. On organisatsiooni vahendatavad 3. Rahuldavad madalama astme vajadusi 4. On objektiivsed SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Suhtlemine on informatsiooni vahetamise protsess Suhtlemine kui protsess koosneb: · Info edastamine ja vastuvõtmine so. Kommunikatsioon · Suhtlemispartneri tajumine · Suhtlemispartneri mõjutamine Kommunikatsiooni liigid: · Ametlik vastab kehtestatud hierarhiale ja toimub sageli kirjalikult · Mitteametlik Kommunikatsiooni kanalid: 1. Vertikaalne suhtlemine sõnum edastatakse erinevate juhtimistasandite vahel. Vertikaalse suhtlemise funktsioonid: · Ülevalt-alla- selgitada standardseid protseduure; anda tagasiside töötajaile nende tegevuse kohta; tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende
*. Üldjoontes, eeldab psühholoogiline kontakt seega vastastikust mõistmist, et teine on meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik, s.t huvitav. * Psühholoogilise kontakti saamine suhtlemisel algab positiivsest hoiakust teise inimese või inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes. 6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused
• Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt
2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Suhtlemise olemus ja roll organisatsioonis Verbaalsed suhtlemisvahendid on kõne kiirus, rütm ja paus jutu vahel ning intonatsioon ja häälitused nagu naer, nutt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on miimika ja zestid, silmad ja silmside, distants. Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine 3. Suhtlemispartneri mõjutamine Konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus, informatiivne, annab olukorrast tervipildi, toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist. On vertikaalne (eri tasanditel inimeste vahel), horisontaalne (samal tasandil olevate inimeste vahel), eetiline (on rikutud eetilisi norme), huvikonflikt (tekib läbirääkimisel). Konfliktide põhjused Eesti ettevõttes: 1. Suhtlemise ja info puudus 2
ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise kuidas teha paremini. B ei teinud temast väga välja, aktsepteeris kõike A öeldut, ei vaielnud vastu kuid oli näha, et ta ka ei alistunud A-le. Siis kui A nägi, et targutamisest pole kasu, tõmbas ta tagasi ja rääkis B-ga kui võrdsega. b) Püüa suheldes kasutada kõiki tasandeid (võib erinevate partneritega) ja kirjelda suhtlemispartneri vastusreaktsiooni. Nb! „Ära kasuta Kurja Vanemat“ – kasuta „Karmi Vanemat“. Kasutasin oma vennaga suheldes vanema tasandit. Keelasin tal sõpradega välja minna, enne kui kodutöö on tehtud. See mu vennale muidugi ei meeldinud ja vastu sain ma sõimu, et kes ma olen oma arust, et teda kamandan. Siis üritasin talle täiskasvanu tasandil rahulikult seletada, miks oleks parem see kui ta teeks praegu kodutöö ära. Vestluse lõppedes oli ta juba rahulik ja sai aru,miks
Võimaldab saada enda kohta tagasisidet. Ideid sügavamaks avamiseks: · Vastastikune avamine · Enda avamise ulatus ja sügavus suhete kulgemise jooksul (Johari aken suletud ja varjatud alad) Eneseavamine ja enese esitlemine arvestamine normidega ja enda eesmärkidega Suhtlemise komponendid: tunnetus Taju sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine. Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine,
tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2.Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste
jätkamise kergemaks, kuid ei sisalda nõusolekut: · "Selgitage palun lähemalt..." · "Ma ei saanud hästi aru, kas..." · "Korrake palun veel..." · "Jätkake, ma kuulan hoolega..." · "Rääkige sellest palun lähemalt..." Täpsustatakse siis, kui kuulaja ei saanud aru või info jäi poolikuks. Ümbersõnastamine e. parafraseerimine on rääkija sõnumi oma sõnadega üle kordamine. Lähtutakse vaid suhtlemispartneri mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad ajutiselt kõrvale. Hea ümbersõnastus on alati lühike ja ettevaatuse mõttes sõnastatud oletusena. Mõned võimalused: · "Kui ma teist õieti aru sain, siis..." · "Te parandage mind, kui ma eksin, aga ma sain aru, et..." · "Te siis arvate, et..." · "Ma sain teist aru nii, et..." · "Teie nägemuse järgi..." · "Mul tekib teie jutust pilt, et..." · "Teie silmadega asjale vaadates..." · "Nagu ma kuulen, tahate te..."
Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
MÜÜGIKORRALDUS 1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust 2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist
· Kõrge signifikatsiooni aste, mis tähendab seda, et kõnelejal on alati eesmärk ning mõte ehk teksti sisukus. Teeninduskorralud7 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED See algab mõlemapoolse arusaadava kommunikatsiooniga, mis tugineb isiksuse arvestamisel Hea klienditeenindaja: 1. Tajub suhtlemispartnerit 2. Eristab isiksust indiviidist 3. Suhtlemispartneri oskuslik mõjutamine 4. Juhendava kommunikatsiooni oskamine-teise inimese reaksioonide pidev jälgimine, ei oodata seni kuni klient küsib või nõuab. Ise algatus. 5. Sõnumi ehk siis kõne õige kodeerimine 6. Tagasiside saamine 7. Veaolukorras vabandamine ning oskus see lahendada(konflikt situatsioon) 8. Positiivse ellusuhtumisega, kasuks tuleb ka huumorisoon, sest see maandab pingeid 9. Kannatlik 10. Taktitundeline 11. Meeldiva hääle tämbriga
Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus.
ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega. Stereotüüp uskumus sellest, millised on teatud grupi inimeste isiklikud omadused. Stereotüübid mõjutavad inimese käitumist ning seeläbi ka suhtlemispartneri käitumist, sest eeldades partnerilt teatud käitumist, mõjutab inimene teda just niimoodi reageerima. Eelarvamus negatiivne stereotüüp, mida iseloomustab jäikus, muutumatus ning liigsest üldistamisest tuleneb puudulikkus. Etnotsentrism suhtumine ümbritsevasse nii, et indiviidi oma grupp on keskpaigaks ning ülejäänud maailma hinnatakse oma grupi väärtushinnangute alusel. Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri
Eetiliselt käituval õpetajal on õpilase isiksust austav hoiak (ta peab õpilast subjektiks). Eetiline õpetaja ei ole agressiivne ja/või pahatahtlik õpilase suhtes. ,,Paindlik käitumine" väljendab õpetaja juhtimiskäitumise seda külge mis puudutab oskust kasutada erinevates olukordades erinevaid käitumisviise. Paindlik käitumine tähendab situatsiooni analüüsioskust ja oskust ,,näha" suhtlemispartnerit. Paindlik käitumine arvestab suhtlemispartneri õiguste- ja vajadustega. Paindlik käitumine nagu eetiline käituminegi eeldab indiviidi psühholoogilist küpsust. Paindlik inimene tunnistab enesele oma vigu ja arendab ennast. SUHTLEMISTASANDID E. Berne Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest VANEM, TÄISKASVANU, LAPS Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega, nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme
Goleman. a. kõik loetletud variandid Küsimus 44 b. austada uuritavate privaatsust Küsimuse tekst c. mitte levitada uurimistöö käigus kogutud isikuandmeid Personaalne ruum tähistab ... Vali üks: d. saada uuritavatelt informeeritud nõusolek uurimuses a. inimese asendit suhtlemispartneri suhtes osalemiseks Tagasiside b. kaugust suhtlemispartnerist Õige vastus on: kõik loetletud variandid c. inimese keha ümbritsevat ruumiosa Küsimus 39 d. kõiki loetletud asjaolusid Küsimuse tekst Tagasiside Albert Bandura katsed Bobo nukuga räägivad ...
- Tasude kasutamise mõju. - Sunnimeetodite kasutamise mõju - järgijad akspekteerivad sellepärast, et juhi käes on sunduse võim ja karistamise mehhanism. - Suhete mõju. - Asjatundja mõju - juht mõjutab järgijaid siis, kui ta on asjatundja organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 11 Suhtlemine ja konfliktid Suhtlemise komponentid: - informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine - suhtlemispartneri tajumine - suhtlemispartneri mõjutamine - Kommunikatsioon - suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine. Tegurid, mis mõjutavad teabe vahendamise protsessi: - Tähendus on inimestes, mitte sõnades. - Suhtlemine ei ole täiuslik. - Suhtlemine on pöördumatu ning kordumatu protsess. Suhtlemisoskuse tegurid koostoimes kujuneva nähtusena: - Kuulamisvilumused (мастерство слушать).
sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda omavahelised suhted, näiteks domineerimine /allumine või sõbralikkus /vaenulikkus. Selle mõistmiseks uuritakse suhtlemispartneri kontaktivalmidust ja hoiakuid (Hess, Markson, Stein 1988; Vadi 1995:48-49). 1.1.2 Isikutaju mehhanismid Teise inimese kiireks määratlemiseks rakenduvad tööle kas üksi või kombineeritult mitmed tajumehhanismid. Vaatleme mõningaid isikutaju mehhanisme. Stereotüpiseerimine. Suhtluspartner lahterdatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle vastava kategooria nn keskmise esindaja omadused. Kategooriatesse
Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt
Sage sügamine Sage köhatamine Kella või mansetinööpidega mängimine Käed taskus Vastupidine on siis tavaliselt positiivne kehakeel. Võiks ka mõnda asja otse vältida, et mitte välja paista peale tükkiv. Käed elavad sageli suhtlemisel oma elu. Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vestluspartnerit, arukas käeliigutus oigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Paljud meist räägivad käte abil. Mõned inimesed kinnitavad, et nad ei suudaks üldse vestelda, kui nende käed peaksid paigal olemas. Zestid võivad olla kasulikud, kuni meil säilib kontroll nende kõne üle. Kui nad meie sõnu toetavad, lisavad nad tunderõhke ja huvitavust. Kui nad
Tähelepaneliku kuulamise kindlaks koostisosaks on pauside pidamine. Püütakse võimalikult täpselt aru saada, mida teine ütleb. ümbersõnastamistehnikad - ümbersõnastamisel oma mõtteid ega tundeid ei lisata ja lähtutakse vaid sellest, mida suhtluspartner ütles või mida väljendas, ei lisata oma arvamusi, hinnanguid ja seisukohti.Tunnete ümbersõnastamine, väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine, 2) Endast lähtuv tehnika - mille korral arvestatakse ennast enam suhtlemispartneri teadlik ignoreerimine küsimuste kasutamine vestluse juhtimisel – kas küsimused, lahtised küsimused, kaudsed küsimused, suunavad küsimused 3) Argumenteerimistehnika - kõige olulisem reegel teisele oma seisukohtade selgitamisel on: jutt olgu lühike ja konkreetne. 16. Sotsiaalsete suhtumiste ring Hoolitsemine ja toetumine hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis
· Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) · Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes · Usaldus on suhtes · Usaldust mõistetakse erinevalt · Suhte käigus muutuv · Raske luua, kerge lõhkuda · Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) · Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) · Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest - Üldmulje - Samastumine - Refleksioon - Empaatia - Projitseerimine - Oreooli efekt - Esmamulje - Järjestus-efekt - Stereotüübid - Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus
Kindlustunne,et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes. ● Usaldus on suhetes, kuid on suhete käigus muutuv. ● Usaldust mõistetakse erinevalt ● Raske luua, kerge lõhkuda ● Usalduse loomisel/hoidmisel on oluline usaldusväärne käitumine (aksepteeriv, toetav) ● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) ● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid jne. Isikutaju. Suhtlemispartneri tajumine. Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle
Seda tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
pertseptsioon (taju). Klassis 2/3 ajast räägitakse, sellest 2/3 õpetaja, sellest 2/3 annab juhiseid (distsiplineeritud kõne).Õpetaja interaktsioon ja sotsiaalne taju on olulisem, kui midagi teine. 1)Lineaarne protsess = stiimul -> reaktsioon 2)Interktsiooni protsess = vastastikunemõju -> reaktsioon 3)Transaktsionaalne protsess = vastastikune mõju teiste in ja keskonna. Mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemispartneri jälgides ei tuleks tähelepanu pöörata märkidele, vaid nende muutumisele. Psühholoogiline kontakt inimeste positiivne suhtumine üksteistesse suhtlemisprotsessis.Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib. Suhtlemisoskus- situatsiooni tõlgendada ja vastavalt sellele nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi kasutada. Reaktviised rahvad peavad tähtsaks viisakust ja aupaklikkust, kuulavad vaikselt ja rahulikult ning
tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis
Selge eneseväljendamine on oma vajaduste teada andmine minakeeles ja partneri vastuvõtuvõimet arvestades. Subjektiivne konflikt ehk kuidas inimene tunneb end vastuolulises olukorras (näiteks: suhted, õigused, otsused, otsustamised) Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks.
neid järgida. N.Tahan suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlemist. Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. 4. ISIKUTEVAHELISED PROTSESSID Suhtlemine- protsess, mis koosneb: 1. Suhtlemispartneri tajumine- teise inimese tunnetamine, mõistmine ja hindamine. ISIKUTAJU. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kausaalne atributsioon-teisele inimesele motiivide ja käitumise põhjuste omistamine: 1. Tajuetalonide kasutamine: teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel.
(sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba. - sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus. - Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja nendega arvestada. - Hea psühholoogiline kontakt tähendab pigem vähe kui palju rääkimist. Eneseavamine enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt 1993). Eneseavamine - enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt. 1993) - EA on privaatse, intiimse või riskantse info rääkimine teisele inimesele. Mida rohkem teistele avad, seda rohkem tahavad teised sulle end avada.
annaabi.ee 
