Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt: - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused) – ükski suhe pole “kultuurivaba” - situatsioonilised tegurid (nt eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks
Suhtlemiskäigud on teineteist täiendavad ja kõik osalejad saavad sellest mingit kasu (Berne 2001:31). Small talki valdamise oskus on klienditeenindajale oluline näiteks ebamugavate olukordade leevendamisel, kus vaikimine tõstaks vaid pinget. Rituaalid. Samuti on transaktsioonid e suhtlemiskäigud teineteist täiendavad rituaalse käitumise puhul, kus kultuurinormidest mõjutatuna on suhtlemise käik juba ette teada. · Ristuvate transaktsioonide puhul suhtlemispartner ei võta vastu väljapakutud tasandit ja tekib konfliktioht. Mees küsib abikaasalt: "Ega sa pole autovõtmeid näinud? Ma ei suuda neid kusagilt leida." T T Abikaasa: "Jäta ükskord see minu süüdistamine!" L V V V T T L L Antud juhtumil transaktsioonid e suhtlemiskäigud ristuvad ja ongi riid majas. Järgneva näite puhul on ema ja tütar soppamas. Järsku hüüatab tütar vaimustunult: "Tule vaata, kui ilus kleit! See on mulle nagu loodud
interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks
" Naine jätab tegevuse pooleli: "Jah, kohe!") Vanema tasand iseloomulik võib olla teise inimese madalamale seadmine (kamandamine, kritiseerimine, õpetamine). Samas võib konflikt tekkimata jääda, kui teine seda aktsepteerib (Mees naisele: "Mine kohe poodi!" Naine jätab tegevuse pooleli: "Jah, kohe!") Täiskasvanu tasand iseloomulik arukus, analüüsimine, objektiivusus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks (suhtlemispartner tunneb, et temasse suhtutakse kui võrdsesse) Vestluse suunamiseks on oluline ära tunda, missuguselt tasandilt sõnum saadeti. Ristuvad (tekitavad konflikte) ja rööpsed käigud (konflikte ei teki). Sotsiaalne tasand nähtav Varjatud, psühholoogiline tasand juhib sotsiaalset tasandit, pole nähtav Suhtlemisstiilid · Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine · Agressiivne domineeriv, teisi vigastav stiil
võimaldab oma huvide eest seista, olemata seejuures alistuv või agressiivne. See aga ei tähenda kehtestava mudeli loomist ilmtingimata, vaid ennekõike oma tunnetega toime tulekut, teiste inimestega arvestamist ning selget eneseväljendamist oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestav sõnum vajab kindlat esitust, kõhklev ja ebalev selleks ei sobi. Kehtestava sõnumi korral on: sirge poos, julge silmavaade, kindel hääletoon Käitumise hinnanguvaba kirjeldamine Kui suhtlemispartner on käitunud viisil, kus teise huve ja õigusi on riivatud või eiratud, siis kirjeldatakse toimunut hinnanguvabalt, st kritiseeritakse käitumist, mitte isiksust. Kokkuvõttev kehtestav soov Enamasti lisatakse kokkuvõttev soovi või nõude väljendus kehtestava sõnumi lõppu: Ma soovin....., Palun ära tee...., Ma ootan... jne. Selline kehtestav sõnum tuleb selgelt eristada analoogsest agressiivsest käitumisest, kus kamandatakse. Tunnete verbaalne väljendamine
Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine,
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt
oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi
Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist. Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti
Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist. Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti
muljet avaldada ning seeläbi endale hea hinnang saada. Mulje suunamise võtteid kasutavad inimesed nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult. Organisatsioonilises kontekstis on otstarbekas teadvustada, mil määral püütakse muljet suunata, sest palju otsuseid baseerub suhtlemises saadud teabele. Seetõttu on eriti ametivestluses vajalik hinnata: 1. Kuivõrd suhtlemispartneril on vajadus ja võimalus muljet suunata? 2. Kuivõrd suhtlemispartner soovib varjata mingeid isiklikke, situatiivseid või organisatsioonilisi tegureid, eriti mitmetähenduslikes olukordades? 3. Millised on mulje suunamise motiivid? Siin on abiks taju mehhanismide tundmine, sest need võimaldavad tajujal aru saada, milline teave domineerib või tahaplaanile jääb. Eksamiülesanne 3 Palun mõelge: (1) Milliseid stereotüüpe (tajuetalone) eestlased Teie arvates kasutavad teiste rahvuste kohta? (Siin palutakse tuua konkreetselt
mõjutades vastastikku üksteist. Alljärgnev joonis kirjeldab suhtlemisprotsessi: Enne käitumist toimub inimesel midagi tema nn juhtaparatuuris (seal/ajus/peas on mingi mõte, tunne, kujutlus), seejärel ta reageerib sellele vastavalt käitudes teatud viisil (öeldes, zestikuleerides, kasutades teatud hääle omadusi, asendeid, poose, miimikat) selle info (signaalid) võtab vastu suhtlemispartner (nähes, kuuldes, tunnetades, ka haistes), kes selle töötleb ja annab mingi tähenduse/hinnangu, mis tekitab temal mingi mõtte, tunde, kujutluse järgneb temapoolne käitumine vastavalt tekkinud mõttele, tundele me Mida küsid, seda saad võtame selle vastu oma meeltega, anname hinnangu ja seega tekitab see meis mingi tunde, mõtte, millele vastavalt me käitume ... ja ringi hakkaski tiirlema.
annaabi.ee 
