Ühe inimese lagi on teise põrand Inimeste võimed on erinevad. Üks on hea matemaatikas, teine muusikas. Ühest saab kuulus tuumafüüsik, teine lõpetab elu pudelit kallutades. Usun, et kõik algab sellest, kuidas ja mida on lapsest peale selgeks tehutd ja milliseid eluväärtusi õpetatud. Seatud eesmärke ja julgustatud neid saavutama. Kulutatud palju aega kasvatamisele, harimisele ja silmaringi laiendamisele. Käima hakkamisest alates peab leidma tegevuse, mis sind huvitab ja selle siis käsile võtma. On loomulik, et huvid vahetuvad ja leitakse ikka midagi uut ning veel paremat, kuid millestki lihtsakäeliselt loobuda ei ole õige. Enesekindlus, usk endasse , sihikindlus ja suhtlemisoskus on kindlasti edu võtmeks. Peab endasse uskuma, rühkima oma eesmärgi poole ja tegema kõik ,et seda saada. Pahatihti ongi loobujad need, kes löövad käega ja jäävad lootma ,et eks kunagi veab neilgi ning et kunagi...
Osutage lugupidamist teise inimese arvamuste vastu, Ärge öelge iial, et ta eksib Arvamuste ja arusaamadega on imelikud lood- neid on mõjutanud mineviku sündmused ja keskkond, need võivad muutuda hetkega, võivad muutuda tasapisi vastavalt eale või on muutumatud elu lõpuni. Igal juhul on tegemist teemaga, mille valulävi ei ole kuigi suur. Inimene oma olemuselt on loodud sellise arvamusega, et seepilt mille läbi ta tajub erinevaid olukordi ja kogu maailma, ongi just see ainuõige. Pole vist ilma asjata tekkinud väljend jäiga mõtlemisega inimese kohta: "on vaid minu arvamus ja vale arvamus". Väga kerge on koostöö inimesega kes on sinuga "samallainel", ehk siis, kes omab samasugust arvamust. Hoopis keerulisem on hakkama saada sellise inimesega, kelle mõttemaailm erineb meie omast kardinaalselt. Sellisele oleme nous kas või kätega selgeks tegema, et tema puhul on tegemist idioodiga ja ta ei saa mitte mil...
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle ...
Teenindus ja ettevõtte juht Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Klienditeenindajad on pidevalt suure surve ja pinge all. Selle põhjuseks pole tihtipeale probleemsed kliendid, sest teenindusprotsessi loomulikuks osaks on igasugune klient. Probleem on hoopis selles, et klienditeenindajaid ei austata Eestis ja selle auväärse ameti mainet kisuvad paljudes kohtades alla ettevõtte juhid ise. On raske olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu. Olen väikeetteõtte juht ja alati arvamusel, et minu töötajad ehk teenindajad on väga olulised ja tähtsad minu firmale. Nagu igal väikesel ettevõttel, nii ka meil, ei ole võimalusi pidevalt saata oma töötajaid täiendõppele. Kas juht saab luua väheste rahaliste võimaluste korral korraliku teenindusega ettevõtte? Naeratage! Lihtne viis, kuidas jätta head muljet. Ütleb Carnegie Dale oma ...
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väg...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. • Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. • Kee...
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile....
Kas armastus teeb haiget? Mis on armastus? Me kõik teame seda sõna, kuid selle tähendust seletades võime jänni jääda. Igalühel on sellest oma arusaam. Armastus on tahte otsus ohverdada pidevalt oma parima teise inimese heaks, olenemata iseenda vajadustest. Armastus vaatab välisest mõjust kaugemale ja sügavamale ning otsib inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, k...
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lag...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin. Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus. Kui vanamees oli kala ära tapnud ja paadi külge sidunud, hakkasid haid t...
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
Sissejuhatus “Aeg ” Aeg on filosoofias materiaalse reaalsuse eksisteerimise üks kahest vormist. Aeg väljandab sündmusi nende kestvuse, järjestuse korrapärasuse ja põhjuslikke tingimuste kaudu. Sündmused leiavad aset üksteise järel ehk varem või hiljem ning seda ajavahemikku on võimalik mõõta ajaühikutega. Määratledes mõisteid “varem” ja “hiljem” kasutatakse põhjuslikkust, kui sündmus põhjustab uue olukorra, soos leiab ta aset teise sündmuse suhtes varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule l...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016 Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval. Mitt...
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...
Tanavakusitlus: Kuidas tahistate teie vabariigi 95. aastapaeva? Kulmal talveohtul kaisime ringi Jogeva linna kesklinnas,lootes kusitleda inimesi erinevas vanuses meie valitud teemal. Puudsime valtida erinevaid ohte, et keegi ei segaks meie tood. Suutsime enda valdusesse haarata 8 inimest, kellest 4 olid naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et t...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
MARIE CURIE on sündinud 1867a. õpetajate viie-lapselises peres noorimana, Varssavis, Poolas. Gümnaasiumi lõpetab ta kuldmedaliga, mis saab kolmandaks nende peres. Pärast lõpetamist läheb tööle eraõpetajana, joostes ühe noore juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre o...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta t...
Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused ...
Charles-Louis de Secondat Montesquieu on öelnud: „Me saame kolm haridust: ühe vanemailt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elult.“ Kõik kolm hariduse „liiki“ on omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Ometi on edukaks olemiseks vaja lisaks haridusele ka haritust. Haridus on teadmiste ja oskuste omandamine, mida kinnitatakse tunnistusega. Haridustee saab alguse üldharidusest. Üldharidus jaguneb kolmeks: alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks. Alusharidus omandatakse lasteaias, kus õppekava läbinuile antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengut. Vanemad esitavad koolivalmiduskaardi koolile, kuhu laps põhikooliharidust omandama läheb. Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel õppekava läbida vähemalt rahuldavalt ja sooritada edukalt kolm eksamit. Põhikooli lõputunnistusega saab õpilane jätkata oma õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis, kus omandatakse keskharidus. Keskhariduse tunnistus annab inimesele võimaluse jätkata õp...
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest....
Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda. Ta ei tohi võtta ega kahjustada teise inimese elu ega seda, mis aitab alal hoida teise inimese elu - vabadust, tervist, ihuliikmeid või vara -, välja arvatud juhul, kui on tegemist õigusmõistmisega seaduserikkuja suhtes. * /.../,. Kui keegi loomuseisundis võib k...
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Ke...
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põh...
Netikett Triine-Ly Teor Audru Kool 6. a klass Sissejuhatus Netikett on võrgu etikett. Seal on kirjutamata reeglid, sa tead neid peast ja ei pea neid kuskilt maha lugema. Sõna "netikett" tuleb väljendist "Net etiquette" ja käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama. 5 tähtsamat reeglit Sa ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks! Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. Sa ei tohi nuhkida teise inimese failides. Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks. Veel reegleid...
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loo...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
Aktiivne kuulamine ,,Miks meile on antud kaks kõrva, aga ainult üks suu?...aga sellepärast,et kuulamine on kaks korda raskem kui rääkimine.´´ Meie vajaduste, tunnete, mõtete ja arvamuste väljendamine selgelt ja efektiivselt on ainult pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemi...
Roman Tukmatsov G2KT I kursus Netikett Tänapäeval suhtlevad väga paljud inimeset just läbi interneti. Nii nagu päriselus, nii on ka interneti keskkonnas olemas omad reeglid. Neid reegleid on väga palju, mis jagunevad veel mitmeks alagrupiks suhtlustarkvara (MSN, Skype, Facebook jt.), listid ja uudisgrupid ja e- posti reeglid. Netikett on kogum 10 lihtsast reeglist, mida tasub järgida võrgusuhtluses, et vältida konflikte ja tagada internetis suhtlemisel sõbralik õhkkond. Tähtsam reegel on see, et tuleb meeles pidada, et teiselpool ekraani on ka inimene. Sa võid väga kergelt riivata teise inimese tundeid, kui sa ütled talle suhtluskeskkonnas midagi ...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, n...
Mis on armastus? Mis on armastus? Kindlasti, iga inimene vähemalt kord oma elus on sellest mõelnud. Armastust on raske seletada, seda peab igaüks ise tunda saama. Kõik tahavad armastada ja olla armastatud. Tihti inimesed arvavad, et armastus on tunne, mis ilmub maagiliselt ja spontaalselt ja mis jääb terveks eluks. Mõnikord inimest köidab intelligentsus, kütkestav välimus või iseloom ja nemad arvavad, et see on juba armastus. Aga armastus on palju rohkem kui ainult emotsioonid ning palju enam kui hea tunne ja nauding. Armastus on teise inimese vastu võtmine sellisena, nagu ta on. See on teise inimese austamine, sügav hoolimine, kiindumus, lahkus – see kõik viib meid edasi sügava armastuse juurde. Armastus on valik ja kui me valime kedagi armastada, siis lihtsalt peab keskenduma teise inimese headele omadustele. Siis on palju lihtsam armastada. Keskendudes headusele, inimesed võiksid armasta...
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /...
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu. Sõduri armastus kodumaa vastu pole sama kui koera piiramatu kiindumus peremehesse. Pealkirja võib mõistetada ka erinevatmoodi, see võib olla näiteks mehe ja naise vahel eksisteeriva armastuse suhet, kuid kui seda natuke teise nurga alt vaadata, siis see võib-olla ka kiindumus ligimese vastu. Igaüks ei saa omale armastust lubada, sest sellele peab täielikult pühenduma. Meie elus on palj...
Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Manipulaator on seade esemete pööramiseks ja teisaldamiseks, mis enamasti väljendab inimkäe liikumist. Manipulaatori konstruktsioonis saab eristada teisaldavat kätt, suunavat käelaba ja sõrmi asendavat haaratsit. Sotsiaalne robot on iseseisev robot, mis suudab suhelda ja vastastikku toimida inimeste ja muude füüsiliste mõjuritega, järg...
Kati Aavik, KP-13B Hea suhtlemine I,II Kokkuvõte I Et saavutada head enesetunnet, ehk head suhtlemist peab positiivne emotsioon võitma negatiivset vahekorras 3:1. Inimeste meeleolu mõjutab hästi palju ka ilm. Inimestest saavad kritiseerijad kui neid häirib miski või kui keegi ei meeldi kasvõi lihtsalt välimuse või oleku/käitumise pärast. Ka minevik on suur tegur inimeste elus. Igasugused uskumused, kodune kasvatus, kool, missugused sõbrad inimesele on tekkinud, mängivad suurt rolli inimese suhtlemises ning käitumises. Inimesed erinevates riikides on niivõrd erinevad ja suhtlemine võib olla ka keeruline kuna kontrasti on maailmas niipalju. On palju asju mis on meile võõrad ning millega on raske harjuda põhjustades negatiivseid hinnanguid. Iga inimene peaks ise endaga aru pidama ning mõtteid analüüsima. Inimesed kipuvad süüdistama teisi inimesi mis e...
Tuule Kivihall 10c Mida õppisin suhtlemispraktikumis? Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi a...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) üle...
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tun...
1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvasead...
Inimkonna panus teiste heaks Mida saab inimkond teha teiste heaks ? Oleneb kellele. Kas koerad, kassid või siis teiste inimeste heaks. Kui võtta meie ühiskonnas elavad koduloomad siis nende heaks saab teha palju. Meil ju varjupaigad, kus iga abikäsi alati teretulnud. Muidugi ka paljud loomad on lihtsalt tänaval. Need, kes tänaval tuleks viia kindlasti varjupaika, kus on lootust neile kodu leida. Kui võtta arvesse nüüd seda, et mida saab teha teise inimese aitamiseks, kes on jäänud elu hammasrataste vahele või siis lapsed, kes on mingil põhjusel raske olukorraga perest. Usun, et ka neid on võimalik aidata . Muidugi kui abi soovitakse . Siin saan tuua ka näite oma isa tegemistest. Meedias on saade ,,Kodutunne" selles osales ka minu isa kaks viimast hooaega. Seal on hästi näha kuidas perel tehakse elamine korda kahe, kolme päevaga. Paljuud pered on saanud tänu minu isale omale korraliku elamise ja tagasi ka...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SOOJUSKIIRGUS................................................................................................... 4 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.................................................
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad..................................................................................................................................7 SISSEJUHATUS Isikutaju erineb teiste suuresti nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendam...
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda...
Mis on suhtlemine? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja s...
Suhtlemisreeglid. Taavi Kanter K-12A 1. Kuula teine inimene lõpuni ära. 2. Austa enda ja ka teiste aega. 3. Hoidu tegemast teiste inimeste kohta lõplikke järeldusi 4. Õpi naeratama 5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. 6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20. Oska alluda ja juhtida. 21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli. ...
annaabi.ee 
