*Mida enam evolutsioon läks edasi, seda enam hakkas närvisüst koonduma peaossa. 10)Refleks: on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Instinkt : on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. 14) Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid *piklikaju: seotud hingamis ja neelamisfunktsiooniga. *keskaju:on seotud automaatsete liigutustega. *tagaaju:tasakaal. *vaheaju:emotsioonid *suurajukoor:informatsiooni töötlus, loogilisus *neuron:närvirakk
R. Hathaway ja J. C. McKinley 1940) ISIKSUSHÄIRE - Iseloomu ja käitumise raske häite, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega - isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18. saj lõpp-19. Saj. Algus (hullumeelsus ilma segaduseta, moraalne vaimuhaigus) ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED - düsharmoonilised hoiakud ja käitumine (võivad tavapärasest erineda) - ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud (teiste inimeste või asutustega suheldes pidevad konfliktid) - ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna - häire põhjustav sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. *EESMÄRK - kirjeldada häireid
on puudu või häirib teda ja nutt on tita ainuke väljendusviis. Suurema lapse jonni põhjused. * Esimene kuni kolmas eluaasta on jonni-iga. * Siis ilmutab laps vastuhakku, on kangekaelne, vahel armukade, ta nõuab tähelepanu. * Poiste ja tüdrukute jonnimise erinevused on tavaliselt natuke erinevad. * Piisab vaid ühest korrast rahvarohkemas kohas, kui vanem enda häbist päästmiseks lapse tahtele järele annab ja juba ongi lapsele käitumismuster teada. Jonni ärahoidmine ja lõpetamine. * Vanemad peavad olema üksmeelel mis on lubatud ja mis mitte. * Soovitatav on jonniva lapsega käituda väljas samamoodi kui kodus, et laps ei arvaks nagu väljaspool kodu käitutaks temaga teistmoodi ja seal on rohkem lubatud. * Samuti on tihti tujutseval emal ka tujutsev laps, seega tuleks olla ise eeskuju lapsele ja jääda rahulikuks, kuid konkreetseks. * Tuleb õpetada lapsele vabandamist
Mina, perekonna peegel Igas perekonnas on olemas omad käitumismustrid, traditsioonid ja väärtused. Need on sageli tavad, mida võetakse kaasa oma ellu täiskasvanuina, kuid need käitumismustrid saadavad meid ka igapüäeva elus täiskasvanuks arenemise ja kujunemise perioodil. Olen kindel, et iga inimene on oma perkonna peegel. Nii ka mina. Kuid mis on need väärtused, mida võtan kaasa eluteele ja mis on see käitumismuster, mida kasutan? Meie peres on viis liiget, ning sellest tingituna on vajalik oma lähedasest hoolimine, tema aitamine. Meie peres on seda väga tunda ja kunagi ei suhtuta kunagi teise inimesesse, kaaslasesse ükskõiksusega. See on andnud kindlustunde, et sa oled vajalik ja julguse enda eest seista ja saad vajadusel alati tuge ja abi kui seda vajad. Meie peres on palju traditsioone. Meie peres on kombeks koos õhtust süüa. See on aeg, kus
· Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest · Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused Isiksushäire · Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · Ebanormaalne käitumismuster on püsib ja pikaajaline · Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · Ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna · Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust · Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul
Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine. • Alistumise teel on võimalik teisi inimesi kontrollida, hoidudes samal ajal vastutusest ja konfliktist. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas perspektiivis avaldab vaimsele tervisele negatiivset mõju. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise puhul on olukord
Seletus ja tõestus Seletus ja tõestus Õdede lahkumine kasvab. Tartu ülikooli teadlaste uuringus Õdede kutse on väga otsitud, õe elukutses palju tegureid, mis arstide ja õdede arvu prognoosi kohta paistab eriti noorte, äsja ei muutu ajas ja mida tehnoloogia ei tohi varjutada,3,5aastase koolitatud õdede käitumismuster: viimasel kümnel aastal on õeõppe läbinu võib töötada erinevates tervishoiuasutustes: keskmiselt 248st tervishoiu kõrgkooli lõpetanutest jäänud haiglas, tervisekeskuses, lasteasutuses, õendushaiglas, Eestis tööle vaid 158 õde.Õdede puhul pigem probleem, kiirabis, militaarkeskkonnas ja veel paljudes erinevates kuidas neid üldse pikalt haiglatööl hoida.«Lõpetajatest osa
Regina Kaasik 12.A klass Väärtus peredes Perekonnal on tänapäeva ühiskonnas väga erinev väärtus. Nüüdisajal pühendavad inimesed rohkem aega oma isiklikele tegemistele. Heaks näiteks on Hiina, kus on 200 miljonit inimest 1,379 miljardist on vabad inimesed ehk mitte abielus. Seda põhiliselt karjääri ning toetuste saamise tõttu. Kuid ka Eestis järgivad paljud seda põhimõtet, mis on mitmed aastaid meie riigile ka probleemiks olnud. Kuid need on ainult mõned tavad paljudest. Üle maailma on massiliselt ka neid riike, kus traditsioonid ning tavad ületavad kõik isiklikud uskumised ning need ongi inimese põhitõdedeks. Need on riigid, kus konkreetse usu või uskumise taha on koondunud mingi inimeste hulk. Näiteks nagu on kristlus. Fil...
Hepariini pikaajaline kasutamine Vähivastases kemoteraapias kasutatavad ravimid 4. Mis on osteoporoosi ravi eesmärk ja millest raviplaan koosneb laiemas mõttes? Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne ning ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muudatustest. 5. Milliseid tegevusi saab rakendada osteoporoosi ennetamisel? Oluline on elukestev tervislik käitumismuster. Aktiivne eluviis ja treening tõstab luutihedust ja vähendab kukkumisriski (lihastrenn, liikumine). Elukestev tervislik ja mitmekülgne toitumine (Vitamiin D ja kaltsium). Kaltsiumi roll: vere hüübimisprotsess; lihaskontraktsioonide tagamine; neurotransmissioon; luude ja hammaste tugevuse tagamine. Vitamiin D: reguleerib kaltsiumi metabolismi ja taset vereplasmas ja soodustab lihastööd. Toidulisandid – kaltsium (kaltsiumkarbonaad või kaltsiumtsitraad soolana). Kaltsiumi
reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- vôi noorukieas ja püsivad täiskasvanuna
käitumine, erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne, väldib füüsilist kontakti, kardab minna koju, kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust, sageli puudub koolist- hilineb, tõrjumine, emotsioonide puudumine, hooldamatus, peresisesed riskifaktorid, sotsiaalsed riskifaktorid (nt. tervis, haridus, huviringid), peret iseloomustavad riskifaktorid. Väärkohtlemise tagajärjed. Korduv kahjustav käitumismuster, nt. füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärg, psühhomaatilised haigused, mille põhjustajaks on stress. Hirm loob suhted, kus pole usaldust ning tõe varjamine saab lapse eesmärgiks, sinikat- ja marrastused kehapiirkonnas jm. surm, prostitutsioon, alkoholism, narkootikumid, koolist välja langemine, kriminaalne käitumine, psühhiaatrilised probleemid. Erinevas vanuses vigastuste jäljed või anamneesis korduvad traumad
kordamine. Minu iseloom on küllaltki allaheitlik ning kui tunnen, et keegi üritab mind muuta endale meelepäraseks, siis tihti lasen sellel juhtuda. Mõistus ütleb, et nii pole õige, kuid kuna tahan konflikte vältida, tuleb selliseid olukordi ette. Peaksin olema veidi isekam ning enda soove teiste omadest kõrgemale seadma. Eelpool mainisin, et üritan oma vigadest õppida, kuid alati see ei õnnestu. Paratamatult tekib käitumismuster, mida on raske muuta. Loodan, et aastate ning kogemustega saan erinevates situatsioonides veelgi paremini hakkama ning ei korda oma eksimusi.
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka nega...
kui lapsel on raskusi vastava soorolli omandamisega. Rootsi Karolinska instituudi tehtud uurimus näitas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud. Teadlased leidsid tõendusmaterjali selle kohta, et homo- ja heteroseksuaalsete inimeste aju ehituses on erinevusi. Uuring kinnitab väidet, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud ja seda ei mõjuta eriti kultuuriline taust. «Uuringu tulemused näitavad, et homoseksuaalsus ei ole kultuuritaustast tingitud käitumismuster,» lausus uurija Ivanka Savic. Savic uuris koos oma kolleegi Per Lindströmiga 90 vabatahtliku aju ehitust. Uuringus osales 50 heteroseksuaalset meest ja naist ning 20 homoseksuaalset meest ja 20 lesbit. Uuringu teinute sõnul olid heteroseksuaalsete meeste ja lesbiliste naiste ajuehitus sarnane. Mõlemal grupil oli parempoolne ajupoolkera vasakust ajupoolkerast suurem. Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused.
imik. Väljas ei olnud arvatavasti soe. Titt oli tõenäoliselt kole. 15 aastat tagasi ilmusin siia ilma Tallinna Kesklinna mingis sünnitusmajas , mille nime ma ei tea, sest ma olin türastunud vastsündinu ja ei osanud lugeda. + Teose lõpp on tüüpilistest noortekatest erinev, sest pole etteaimatav vaid ootamatu Romaani keel on noortele omane Teose kompositsioon ja struktuur on läbimõeldud Motiivid on mõistetavad, neil on oma käitumismuster Keskendutakse ühele teemale, ei ole kõrvalliine Aasta parimnoortekas - Urge küla muusumihoidja on öelnud:" Jestas, noor naine ja sellised roppused" Toimetaja võiks kontrollida enne sõnad üle, kui raamtusse lähevad: ("ripsmeduss, ja muud teised käänamise vead) Autoõnnetus tundus olevat kunstlik Puudu jäi värskusest ja uudsusest Teose maht on liigne 423 lehekülge???? Puudub tüüpilise eesti autori noorteka muster Teost lugedaon tüütu ja väsitav
Usun, et kui tõeliselt armastad kedagi, siis aitad tal ka liikuda paremuse poole ja toetad oma partnerit tema positiivsetel eluvalikutel. Isa jäi liiga kinni oma mehise rolli taastamisele, mis ei aidanud tal kuidagi mõistusega armastada. Ta arvas, et muutused tema naises ja kodus on Jumala karistused, kuid tegelikult oldi arenetud ja muudetud end paremuse poole. 6) Kuidas seksuaalsuse pärssimine hävitab isiksust ja võib viia universaalse apokalüpsiseni (näiteks Ema Noorema Venna jt käitumismuster teose vältel) Enne Isa lahkumist Arktikasse säilitab Ema oma kuuleka ja koduse rolli, kuid hiljem omaette olles muutub ta enesekindlamaks ja mõistab kui võimekas ta on. Isa äraolekul õitseb Ema- kohustused perefirmas ja poja ees viivad ta oma tõelise väärtuse arusaamiseni ja oma potensiaali realiseerimiseni. Ema kaotab ka Isa vastu austuse, kuna ta mõistab, et ettevõtte juhtimine pole üldse nii keeruline kui Isa näitas seda olevat. Ema muutub unistajaks ja
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Arvamusliidritel on suur roll ühiskondliku arvamuse tekkimisel. Mis on roll ja staatus? Staatus - inimese positsioon grupis (grupi poolt antud hinnang) Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta ja luksuslikumaid vaba aja veetmis viise. Roll - on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Näiteks on olemas järgmised rollid: isa, abikaasa, õpilane ja president. Roll on oodatud käitumismuster. Mis võivad olla ostusituatsioonilisteks mõjuriteks? Ostusituatsioonilisteks mõjuriteks võivad olla näiteks: toote tähtsus, toote vajadus, toote kulukus, info puudumine toote kohta, tootega kaasnevad riskid (vale otsus) ja toote potensiaalne tulu. Mis on motiiv? Motiiv on sellise tugevusega stiimul, mis paneb inimese tegutsema. Motiiv on teo sooritamise tegelik põhjus. Motiivid erinevad teineteisest vajaduselt,
Aitavad reguleerida meie keha talitust ja enesetunnet. II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Kaasasündinud käitumisviis e. Evolutsiooniline Stiimul-käitumismehhanismid- reaktsioon. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine
paremini välja. Sõltuvus ei ole ainult ühes kohas, sest sõltuvusel on mitu domeeni. Neuropsühholoogilised faktorid. ● puudulikud sotsialiseerumisoskused - kompenseerimisvajadused. Nt kui inimene on väga häbelik siis võib närvide rahustamiseks alkoholi tarbida ning see muudab inimese julgemaks ja sotsiaalsemaks ning hiljem tekivad ajus seosed, et alkohol muudab paremaks suhtlejaks ning võib tekkida käitumismuster ning sellest välja areneda sõltuvus. ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele. ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu. Teatud käitumistega tahetakse
aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analuusile ning on aktiivsem muusika tajumisel Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile 7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev Tooge näiteid. 8
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega; - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud; - ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna; - inimesele tekitab häire olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus;
endaga kaasa suured muutused inimese käitumises olenevalt, kuhu vastav hormoon mõjuma peaks. II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Paljunemine. Õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Põletan näpu vastu kuuma pliiti ära, teinekord ei pane näppu sinna. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Sensitisatsioon reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Tundlikkuse tervanemine
mitte. • Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja vahetu kontrolli all • Ehk siis tulemusmõõdikud peaksid olema võimalikud objektiivsed ja järgitavad. • Informatsioon tulemusmõõdikute kohta peaks olema võimalikult kättesaadav Teema 5: Strateegiline planeerimine ja juhtimine 1. Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui plaan (plan), manööver (ploy), käitumismuster (pattern), positsioon (position) ja perspektiiv (perspective). Iseloomustage ja tooge näiteid? • Plan e plaan - on oma olemuselt tulevikku vaadates seatud suund ja tegevuskava kuidas mõne situatsiooniga tegeleda. Määratakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse kaudu täita. • Ploy e manööver - strateegia petteliigutuse mõistes selleks, et üle trumbata vastast või
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimust...
väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine vajadused (needs) motiivid (motives) (mõtted, kujutlused, toimingud) II Vajadused · olemasolu kriteeriumid tüüpilised käitumise tulemused spetsiifiline käitumismuster selektiivne tähelepanu ja suunatud käitumine teatud stiimulite klassile seos spetsiifiliste emotsioonidega rahulolu/rahulolematus tulemusega · vajadused - taju, tunnetust ja käitumist reguleeriv jõud; rahuldus 39 vajadust (12+27) primaarsed e. vistserogeensed (viscerogenic) füsioloogilised sekundaarsed e. psühhogeensed (psychogenic) füsioloogilistest lähtuvad ja omandatud · sekundaarsed vajadused 5 kategooriat - ambitsioonid (saavutus, n Ach)
väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine vajadused (needs) motiivid (motives) (mõtted, kujutlused, toimingud) II Vajadused · olemasolu kriteeriumid tüüpilised käitumise tulemused spetsiifiline käitumismuster selektiivne tähelepanu ja suunatud käitumine teatud stiimulite klassile seos spetsiifiliste emotsioonidega rahulolu/rahulolematus tulemusega · vajadused - taju, tunnetust ja käitumist reguleeriv jõud; rahuldus 39 vajadust (12+27) primaarsed e. vistserogeensed (viscerogenic) füsioloogilised sekundaarsed e. psühhogeensed (psychogenic) füsioloogilistest lähtuvad ja omandatud · sekundaarsed vajadused 5 kategooriat - ambitsioonid (saavutus, n Ach)
- Legalism - Pluralism – iga kultuur on oluline, siseasjadesse sekkuda ei tohi Inimõigusi seletavad - Liberalism - Rahvusvaheline ühiskond - Režiimiteooriad Mis on rahvusvaheline režiim? 1980ndatel tekkinud analüütiline lähenemine Režiimi tunnuseid erinevatelt autoritelt: - Normid - Reeglid - Protsessireeglid - Institutsioonid Režiimid erinevad kokkulepetest ja struktuurist (ei ole teoreetiline struktuur, on käitumismuster mingite kindlate normidega) Režiimi komponendid - Printsiibid ja normid – muutused siin toovad kaasa režiimi muutuse - Reeglid ja otsustamisprotseduurid – muutused toimuvad režiimi sees - Režiimide nõrgenemine - Erinevad arusaamad muutustest Režiimide tekke põhjused Oran Young: - Spontaanne - Läbirääkimistel - Sunnitud Krasner: - Omahuvi - Poliitiline jõud - Normid ja printsiibid - Kasutus ja tavad - Teadmised
Suhtlemise ja privaatsuse valimine. Kui pole võimalust, tunneme ebamugavalt. Psühholoogiline kui palju enda kohta infot välja annan. Privaatselt võib olla üksi või teatud grupiga. Inimtihedus ja tiheliolek: inimtihedus - kui palju on in mingi ruumi ühiku kohta. Tiheliolek subjektiivne seisund, mil in vajab rohkem ruumi kui võimalik on. Käitumispaik ruumiliselt piiratud ala, milles eksisteerib korduvkäitumise rituaal. Ruumil kindlad tunnused. Toimub teatud käitumismuster. Igal ametikohal omad rollid, vaja selleks , et käitumispaik toimiks. Kõik rollid peavad olema täidetud. Ülemehitatud ei tohi ka olla. Ülekoormatuse mudel midagi liiga palju: stimulatsiooni, teisi in, valgust, müra, liikumist. Keskkonnast saadava stimulatsiooni hulk ja tase ületavad indiviidi võime sellega toime tulla. Osa infot jääb kõrvale. Kogu situatsioon on väsitav. Alastimulatsiooni mudel stimulatsiooni on liiga vähe. Igav. Pole õiget stimulatsiooni. Rahulolematus.
diskursiivsetele reeglitele. 8. Diskursuse rakendamise tingimused: rituaal. Rituaal annab ette taseme, kus peavad asetsema inimesed, kellel on teatud positsioon ja sellega kaasnev sõnaõigus. Rituaal määrab käitumisnormi ja märgid, mis peavad teatud olukorras diskursust saatma. Samuti kinnitab see sõnade mõjususe ja nende toimimise piirid. Nt kirikus armulaual on teatud käitimisetikett nii kirikuõpetajatel kui inimestel, käitumismuster, liigutuste järjekord, hääletämber jne, mida tuleb alati jälgida, ilma nendeta poleks ka õnnistamise ja andeks andmise sõnade mõju inimestele nii tõhus ja "usutav". 9. Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused. Õpetus eristub teadusdistsipliinist, sest ta levitab iseennast, inimesed määravad oma kuuluvuse seeläbi, et jagavad sama diskursust, samas kui teadusdistsipliinis ringleb diskursus teatud, piiratud liikmeskonna vahel. Teadusdistsipliin ja õpetus
(19. saj.) · Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine · Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine · Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire · Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. · Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste "otsimine" (biheiviorism). · Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid
spetsialistidele kui ka politseiteenistusele. 5. Küsitleda privaatselt lapse ema, kui tema on lapse ravile toonud, kas tema suhtes on rakendatud vägivalda. 1.2.2 Perevägivald. Peresisene vägivald on vältimatu abi üksustes moodustanud läbi aegade veerandi abivajavatest juhtudest. Sellest hoolimata on meditsiinitöötajad aastaid vältinud pere ja vanurite vägivalla juhtumeid. Pagelow (1981) leidis, et ohvri süüdistamine on kindel käitumismuster arstidel ja õdedel. Neile omistatakse sageli ohvri koju saatmist kuritahtliku mehe juurde. Pagelow on jõudnud.(1992) järeldusele, et olukord on aeglaselt muutumas. Näiteks on sagenenud õdede vabatahtlikult teatamise juhud naiste kuritarvitamisest politsjaoskondades. Siiski jääb sotsiaaltöötaja parimaks lahenduseks peresisese vägivalla (edaspidi PV) juhtumitega toimetamiseks. Sotsiaaltöö funktsioonid peresisese vägivalla puhul on :
seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus . - hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole) - moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru). Isiksushäire • d üsharmoonilised hoiakud ja käitumine • ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline • ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud • ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna • häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Psüühikahäired ja kliiniline psühholoogia 59 60 Kliiniline psühholoogia • ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega
Selleks saab ta pidevalt informatsiooni väliskeskkonnast. Põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub. Hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine. Murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline. Käitumise välise pildi järgi tihti raske hinnata käitumismustri sünnipärase komponendi ja sensoorse orienteerimise vahekorda. Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses sündinud ja puuris konstantsetes valgustustingimustes peetavad aed-põõsalinnud muutuvad kevadeti ja sügiseti (liigi tavalisel rändeajal) öösel rahutuks. Pekslevad vastu puurivõret samas suunas, kuhu suunduvad vastaval ajal looduses rändavad isendid. Muudavad oma “rändesuunda” ajas vastavalt sellele, kuhu selleks ajaks harilikult on jõudnud tegelikult rändavad isendid. Orienteerumismehhanismide neli põhitüüpi, nende erinevused ja näiteid. 1)Kinees – ei
Protsess vs tulemus- kumbat hindan Protsess- väljund- otstarbekas, kui tulemusi on raske mõõta või need on pikaajaliselt saavutatavad Tulemus- tulemuslikkus, mõjusus Nt. Säästev areng eesmärk: Protsess- oluline arengu seisak. Lõpptulemus- oluline ressursside kuritarvitamine Teema 5: Strateegiline planeerimine ja juhtimine 1.Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui plaan (plan), manööver (ploy), käitumismuster (pattern), positsioon (position) ja perspektiiv (perspective). Iseloomustage ja tooge näiteid? Plaan (plan) o juhis, kuidas saavutada midagi, tulla toime mingi olukorraga o enne tegevusi o teadlik ja eesmärgipärane Nt. eesmärk saavutada sõltumatus, plaan selleks vähendada energia importi 40%-ni kogu energiavajadusest Manööver (ploy) o Spetsiifiline manööver, eesmärgiga ülekavaldada vastane- hirmutada
C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj lõpp 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine)
C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj lõpp – 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks – kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine)
ning vajadusel sanktsioneeritakse ja lepitakse kokku tegevusplaanid järgnevateks perioodideks 4. Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris??????????????????? Teema 5: Strateegiline planeerimine ja juhtimine 1. Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui: *plaan (plan) - tegevus ja eesmärgid. *manööver (ploy) - Manööver on strateegia petteliigutuse mõistes selleks, et viia ellu mingit strateegiat, võib esialgu konkurentidele näidata mingit muud liikumissuunda. * käitumismuster (pattern)- kuidas toimida, inimeste käitumine, organisatsiooni efektiivsus jm. *positsioon (position) - organisatsiooni positsioneerimine ja positsiooni säilitamine turul. *perspektiiv (perspective) - põhiotsused visiooni ja missiooni määratlemise osas . Iseloomustage ja tooge näiteid? Strateegia on täna tehtud otsus, mis kujundab organisatsiooni tegevust pika aja jooksul ning peab tagama eesmärkide saavutamise
Laps, kes käitub halvasti, on laps, kes tunneb ennast ebakindlalt. Iga laps tahab olla hea ning saab areneda läbi eduelamuste probleemse käitumisega laps on märkamist ja abi vajav laps. Kas probleemsetest peredest tulevad probleemidega lapsed? Lapse kujunemine isiksuseks toimub kahe teguri kaasasündinud pärilike omaduste ja teda ümbritseva keskkonna koosmõjul. Lapsepõlves ümbritseva keskkonna mõjul kujuneb inimese käitumismuster. Varases lapsepõlves on last ümbritsevaks keskkonnaks tihti ainult kodu, kust laps õpib oma käitumist. Kodus vajab laps hoolitsust ja järelvalvet, selle puudumisel võib tekkida riskialdis käitumine, mis võib viia isegi seadlusandluse rikkumiseni. Kodu ja perekond on faktorid, mis mängivad iga indiviidi arengu ja minapildi kujunemisel suurimat rolli. Kodu on üldjuhul lapse esimestel eluaastatel peamine koht, kus ta viibib ning puutub kokku täiskasvanutega
orienteerumine. 16. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: · põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub · hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine · murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline 17. Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses kasvanud linnud muutuvad rände ajal rahutuks ja tahavad ka minema lennata. 18. Orienteerumismehhanismide tüübid (kinees, taksis, liikumine nurga all ärritaja suhtes, orientiiride kasutamine), nende erinevused ja näited. 1) Kinees. Lihtsaim orienteerumismehhanism. Ei eelda ärritaja suuna tajumist looma poolt. 2) Taksis. Samuti väga lihtne orienteerumismehhanism. Eeldab ärritaja suuna tajumist.
· Minnesota Multiphasic Personality Inventory Isiksushäire · Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega · Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus. hullumeelsus ilma segaduseta moraalne vaimuhaigus Isiksushäire · düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline · ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna · häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Psüühikahäired ja kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia · tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. · Eesmärgiks on
inimeste eest, kelle tööks on inimesi kuidagi mõjutada, et need teeksid midagi, mis ei pruugi olla nende heaolu nimel. Sellest teemast võiksid huvi tunda kõik inimesed olenemata vanusest, soost või asukoha maast. Referaat on ülesehitatud järgmiselt: mõjustamise relvad ning kaitse nende vastu. MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr Klõps- ja sobiv lint käivitatakse, vurr ja standartne käitumisjärjesust rullub lahti. See on kinnistunud käitumismuster: nende mustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Sellist käitumist seletab hästi eksperiment, mille viis läbi üks loomade käitumise uurija M.W.Fox 1974. aastal. Nimelt emakalkunid kulutavad palju aega oma järglaste eest hoolitsemisele, soojendamisele, puhastamisele, kuid nende tegutsemisviisis on midagi veidrat. Peaaegu kogu selle emaliku käitmise kutsub esile üks asi: väikeste
diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Täiskasvanu isiksus-ja käitumishäired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired Isiksus-ja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või düsfunktsioonist Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna.
Kaasinimese jaoks kõige meeldivamalt käitub muidugi turvalise seotusstiiliga inimene, kelle reaktsioonid on mõõdukad ja eelnevalt rohkem läbi mõeldud. Kas taoline suhtemustrite kordumine ilmneb ka tavaelus? Kuidas aru saada, milline on minu seotusstiil? Mõnel inimesel toimib üks või teine seotusstiil kogu suhtes. Näiteks kui inimene reageerib partneri peaaegu kõigi tegude ja sõnade peale agressiivselt. Paljudel juhtudel aktiveerub harjumuspärane käitumismuster aga just pingelises olukorras. Paarisuhetes on eriti hullud vältiva seotusstiiliga inimeste passiiv-agressiivsed reaktsioonid. See tähendab, et partner karistab teist sellega, et ükskõik, mida teine ütleb või teeb, vastust ta ei saa. Piltlikult öeldes: lepime kokku, et sina helistad mulle, aga siis, kui sa helistad, mina toru ei võta helista aga helista! Passiiv-agressiivne reaktsioon väljendub selles, et ei märgata teist, ei tehta midagi, ei vastata, ollakse vait. Eesmärgiks on
Lahkumise ajal ei satu imik stressi või tekib stress üksiolemise pärast, mitte ema puudumisest tingituna. 2. B-tüüp – oamane aktiivselt ema ligiduses viibida ning säilitada temaga lähedus, kontakst või interaktsioon. 3. C-tüüp – taaskohtumise episoodis silmatorkav kontaktsist ja interaktsioonist hoidumine. 4. D-tüüp – imikud käituvad võõras olekus väga ebakindlalt ja desorienteeritult. Puudub selge käitumismuster, kuid imik reageerib lahkumisele/taaskohtumisele sageli ebajärjekindlalt ja veidralt. Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendaja ehk isikuga, kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimselt ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut. Emast lahutamise võib korvata aga teise kiindumissuhte isiku kohalolu.
Näiteks sisaldavad nende laused selliseid väljendeid: „Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina…“ „… aga tee ikka lõpuks nii nagu sina õigemaks pead, ma ju ei tea…“ „… aga see ei ole tegelikult minu jaoks nii tähtis“ „Oh mis mina nüüd!“ Liigset alistuva käitumise kasutamist on seostatud madala enesehinnangu, ärevushäirete ja ka depressiooni esinemisega. Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine, sest kui näiteks probleemi lahendamise viis ei ole osutunud tõhusaks, langeb vastutus väga vähese tõenäosusega sellele, kes andis teis(t)e survele alla. Alistuv käitumine võib kasu tuua ka seeläbi, et nendele inimestele tuntakse kaasa, neid aidatakse meeleldi (sest nad tunduvad sageli abitud) ja nad leiavad heakskiitu (sest neid tajutakse isetuna, hea arvestava kaaslasena)
patsiendid teevad või ütlevad, kasutama teoreetilisi teadmisi ja määratlema, milliseid sekkumisi kasutada. (McQuiston & Webb, 1995). Peplau rõhutab oma kirjutistes, et imik ja väikelaps saavad oma käitumismudeli perekonnaliikmetelt ja ümbritsevalt seltskonnalt. Iga inimene vajab hoolitsemist, et ellu jääda. Lapsepõlves baseerub areng suhtlemisele teistega. Enese areng formeerub ja muutub läbi kestva suhtlemise teistega. Lapse käitumismuster teeb arengu jooksul läbi muutuse, küpsemise ja võtab vastu mõjutusi uutest tingimustest; seetõttu on need ainult suhteliselt kestvad (Peplau, 1994: 12). Isikutevahelised individuaalsed käitumissuhted on isiku elukvaliteedi osas määravad. (Peplau:14). Need suhted on alati muutuvad, kuna nad on mõjutatud isikutest, meeleoludest, muredest, individuaalsetest väärtushinnangutest, mida iga isik toob igasse kontakti/vastastikuse mõjutamise protsessi.
11 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kontekstis on isiksus- ja käitumishäired kindlate tunnustega diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
