· Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest · Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused Isiksushäire · Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · Ebanormaalne käitumismuster on püsib ja pikaajaline · Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · Ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna · Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust · Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul
tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete häirete klassifikatsioon, mida kasutavad tervishoiuprofessionaalid USA-s. DSM on mõeldud rakendatavaks mitmetes kontekstides ning kohandatavaks erinevate suundade (sh
piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus,
Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en.wikipedia
täiskasvanuna ja vaesusest. Mitmel juhul on sarimõrvar sooritanud kuritöö, et kompenseerida neid faktoreid ja tekitada endale tähtsustunne või on motiiviks kättemaks. Selliseid tunded tulevad esile nii tapmise ajal, kui ka peale mõrva sooritamist. Teadmine, et nende teod hoiavad hirmu all suurt gruppi inimesi ja pääsemine politsei eest ainult lisavad tugevust ja annab suurt adrenaliini nendele tekkinud tunnetele. Isiksushäireid võib defineerida mitmeti. Kõige täpsema isiksushäire definitsiooni annab Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon kehtestas diagnoosimise aluseks 1992. a. ja Eesti psühhiaatrid 1993. aastal. ,,Spetsiifiline isiksushäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitu aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks
Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik, kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire dimensionaliseerimise kohta, tekitab probleeme ka hitrioonilise tõlgendamisel. Ka napp kodumaine materjal näitab, et just hitrioonilise isiksushäire diagnostilised kriteeriumid korreleeruvad üksteisega väga vähe ning seetõttu psühhomeetrilises mõttes skaalat ei moodusta. Diagnostilised kriteeriumid RHK -10järgi (1) Üksildaste tegevuste ülekaalukas eelsitamine (2) Emitsonaalne külmus, jahedus või tuimus (3) Ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha Jne.
Spetsiifiline isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999). Isiksusehäireid klassifitseeritakse neid domineerivate käitumisviiside järgi. Ühed häiretüübid ei välista täielikult teisi ja mõnede iseloomulikud tunnused võivad kattuda. Need on isiksuse hälvete üldised aktsepteeritud põhivormid. Paljudele inimestele leidub mitme isiksushäire tunnused: sel juhul võib kasutada segatüüpide isiksushäirete diagnoosi. Isiksushäire diagnoosimisel peaks kliiniliselt hindama kõiki psüühilisi funktsioone. Diagnostiline hinnang aga peaks viitama vaid neile tunnustele, mille raskusaste ületab isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid. Diagnoos peaks toetuma võimalikult mitmele infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe
suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud. Küsimus normi piires olevatest isiksuseomadustest ei saa otseselt olla ekspertiisiülesande sisuks. Isiksuse omaduste ja reegleid rikkuva käitumise seosed on oluline teadusuurimuste teema. Isiksushäire; Käitumishäire: Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kontekstis on isiksus- ja käitumishäired kindlate tunnustega diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Täiskasvanu isiksus-ja käitumishäired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired
......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3. Isiksushäirete tüübid.......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.................................................................................................
5.Käitumuslikud tehnikad on peamiselt suunatud – praktilisele probleemidele 6.Kognitiivne viga, mille korral enda nägemine mingi välise sündmuse põhjusena, ilmneb – personalisatsioonis 7.Depressiooni KKT pikkus on tavaliselt – 20 seanssi 8.Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti avaldub – SOTSIAALFOOBIAS 9.Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisest tähendab - käitumine, mille eesmärgiks on ära hoida või minimaliseerida kardetud katastroofi 10.Isiksushäire, mille tunnuseks on ülim tundlikkus tõrjumuse ja ebaedu suhtes, kalduvus kaua viha pidada, sagedased ja alusetud kahtlused partneri truuduse suhtes, on – PARANOILINE 11.Anankastsele isiksusele on isellomulik - korra ja kontrolli vajadus 12. Söömishäirete eesmärk ei ole – KÜLLASUSE TUNDE TEKITAMINE 13. Psühholoogilised arengu häired avalduvad – imiku v varases lapseeas 14.KKT on täitnud üldjuhul oma eesmärgi, kui – patsiendil ei esine enam negatiivsed mõtteid ja oskab
Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi.
tunnust, lisaks on häiritud või ebaselge inimese mina-pilt, eesmärgid ja eelistused (sealhulgas seksuaalsed). Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse võib korduvalt tekitada emotsionaalseid kriise, kaasa tuua äärmuslikke katseid vältida hülgamist ning olla seotud suitsiidiähvarduste või enesevigastamistega (kuigi viimased võivad esineda ka ilma nähtava ajendita) (Lieb jt 2004). Patsient on 24-aastane naine, kellel on isiksushäire. Ta käitub ennastkahjustavalt ja saabus suitsiidkatse tõttu haiglasse. Ennastkahjustav käitumine väljendub tablettide üledoseerimises ja koos alkoholiga tarvitamises ning enesele põletushaavade tekitamises. Patsient peab oma probleemide põhjustajaks teiste inimeste hoolimatust. Lähisugulastega ja töökaaslastega saab halvasti läbi, on oma kolleegi rünnanud füüsiliselt. On saanud antidepressiivset ravi, kuid on selles pettunud Küsimused, mida küsiksin patsiendiga kohtumisel: 1
-Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt
teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Vägivaldse käitumise neurobioloogilisteks alusfaktoriteks eeldatakse olevat emotsionaalse ja käitumusliku regulatsiooni häirumist ning kognitiivsete võimete defitsiiti. 11 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kontekstis on isiksus- ja käitumishäired kindlate tunnustega diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad
pigem negatiivsele. Nad ei püstita endale eesmärke, et meeleolu parandada; peale positiivset sündmust ei ürita ta säilitada head enesetunnet ega ka peale negatiivset sündmust ei üritata tuju tõsta. See võiks ka selgitada, miks peale negatiivset elusündmust madalama enesehinnangu inimesed tunnevad end halvemini, kui kõrge enesehinnanguga inimesed. (Crisp & Turner, 2010) Kõrge enesehinnangu äärmuslikum variant on nartsissism kui isiksushäire. Madal enesehinnang on tihti välja toodud eelkäijaks antisotsiaalsele käitumisele (koduvägivallatsejad, terroristid, mõrvarid jne) ehkki sellele väitele on väga vähe tõendusmaterjali. Teatud olukordades võib see olla isegi vastupidine kõrgema enesehinnanguga inimesed panevad toime rohkem kuritegusid, eriti inimeste puhul, kes tunnevad, et tema ego on kuidagi riivatud. Siinkohal räägime nartsissistlikust käitumisest, kus
2.1.4 Käitumine, harjumused ● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) ● bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel 2.1.5 Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur) 2.1.6 Sotsiaalsed faktorid ● tööreziim (öövahetused) 2.1.7 Unehäired ● insomnia; ● uneapnoe; ● nn. rahutute jalgade sündroom jm 2.1.8 Psüühikahäired ● orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus, mania, depressioon, ärevushäire, isiksushäire/ ● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v- deliirium, .../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Projektiivtestid-Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub. Objektiivtestid-Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad, Küsimustikud Isiksushäire-Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole) Moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru). Kliiniline psühholoogia-tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. (mõnda häiret saab leevendada, teist ravida).
erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine (residuaalne skisofreenia) Kõrgenemine: Emotsionaalne labiilsus, afektlabiilsus (hüperpaatia emotsionaalse reaktiivsuse suurenemine) väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel (orgaaniline isiksushäire). Moondumine: 1) emotsionaalne inadekvaatsus emotsioonide mittevastavus tegeliku olukorraga, mõtete või kõnega (skisofreenia) 2) ambivalents kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil (skisofreenia) Meeleolu muutused Meeleolu püsivam emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt
erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html 5. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993, RHK-10/V - Psüühika- ja käitumishäired http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F0.htm Lisa 1 Järgnevas tabelis on psüühikahäiretest toodud ülevaade üldiste gruppide alusel. Häirete klass Näiteid dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire F0 Orgaanilised psüühikahäired jt Psühhoaktiivsetest ainetest F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt tingitud psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon,
Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10). Allolev tabel näitab psüühikahäirete üldiseid gruppe, kus iga psüühikahäire tähistatud tähega F. Sellele järgneb kood ning häired on jaotatud kümnesse rühma. Tabel 1. Psüühikahäirete jaotus (Paavel, V., 2000) Häirete klass Näiteid F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire jt Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon,
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge
kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon)
arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem
• Morganja Murray 1935 Objektiivtestid Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad • Küsimustikud • Näiteks MMPI- töötati välja inimese isiksusestruktuuri mõõtmiseks. • S.R.Hathawayja J.C.McKinley 1940 • Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet • Minnesota Multiphasic Personality Inventory Allik jt 2003 Tartu ülikooli uuring. Vanuse lõikes- ekstravertsus vanusega langeb, samuti avatus kogemusele langeb, tõusma kipub meelekindluse osa. Isiksushäire • Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus . - hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole) - moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru). Isiksushäire
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
võimalusest, et lapsi ja noorukeid klassifitseeritakse vääralt psühhopaatiliseks isikuteks. 15 Psühhopaatia seos vägivaldse ja muu kriminaalse käitumisega Suhteliselt väike osa populatsioonist (5-7%) vastutab enamike toimepandud kuritegude (seal hulgas ka vägivaldsete kuritegude) eest. Korduvalt kuritegusid toime pannud indiviidide isiksustel puudub ühtne klassifikatsioon, mis viitab tugevalt asjaolule, et psühhopaatia ei ole antud isiksushäire, mis tekitab kriminaalset käitumist. Siiski on suutnud paljud psühhopaatia mõõtmed ennustada kriminaalset ja vägivaldset käitumist. Endiselt on aga arusaamatu, millised on psühhopaatia juhuslikud mõjud ja kuidas need sõltuvad erinevatest oludest. Kui täpselt ennustavad psühhopaatia mõõtmed kriminaalset käitumist? Paljud metaanalüüsid on uurinud PCL-R/SV ennustusvõimet ning võrrelnud neid teiste riskianalüüsi vahenditega.
1925) enesetõhusus (self-efficacy) Isiksuse uurimine · Kaudsed meetodid Projektiivtestid · Otsene mõõtmine Enesehinnangutestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Isiksushäire · Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega · Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus. hullumeelsus ilma segaduseta moraalne vaimuhaigus Isiksushäire · düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline
avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni - Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves narrimine, kriitika, alandused
Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või noorukieast läbi elu), jäigad (ühetaolised erinevates olukordades), äärmuslikud, kultuurinormist kõrvalekalduvad ning häirivad, ebaotstarbekad, väärkohanenud. Ebakohased on nii hoiakud kui käitumine, tavapärasest erinevad taju, mõtlemine, tunded ja suhted. 32
.., depressioon, dementsus) Kortikaalne ja subkortikaalne dementsus HIV infektsioon (..., dementsus) 1) kortikaalne dementsus afaasia, epilepsia (..., depressioon, isiksushäire, psühhoo amneesia, agnoosia, peaajukasvajad, metastaasid (…, deliirium, dementsus) akalkuulia, apraksia
lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad) omaga. Kui aga resulaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia (isiksushäire, indiviidil puudub südametunnistu ja empaatilise võime) esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas. Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellele ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mittepsühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatia puhul oli 3,9% bioloogilistest vanematest diagnoositud psühhopaatia. Kontrollgrupi vastav näitaja oli 1,4%. Seni mahukaim
(f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada. Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. KOKKUVÕTE: 1. Psüühikahäireid põhjustab bioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite interaktsioon. 2. Sama häire põhjused võivad erinevatel indiviididel olla erinevad. 3. Kultuuriliste tegurite osakaal suurim söömishäirete tekkes. 4. Isiksushäire määratlus sõltub ühiskonna normidest Käitumismehhanismideks nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks.
annaabi.ee 
