pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva
Hüpertentsiooni riskitegurid Riskiteguriteks on: Soolane toit Vähene füüsiline aktiivsus Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine Isheemiatõve kliinilised väljendused Kliinilised väljendused on: Müokardi infarkt ehk äge südame isheemiatõbi Rinnaangiin ehk stenokardia Krooniline südame isheemiatõbi
eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel)- lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)- suitsetamine- vere kõrge kolesteroolisisaldus- kõrge vererõhk- kõrged veresuhkru väärtused- ülekaalulisus- vähene kehaline aktiivsus Haiguse sümptomidSüdame isheemiatõve olulisim tunnus on stenokardia e. rinnaahistus.Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu. Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus
6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Isheemiatõbi – koronaararterite verevarustuse häire. * Pingutusstenokardia (stabiilne stenokradia) – tekib kindlatel tingimustel. Kaob puhates, vaibub nitroglütseriini manustamisel. * Äge koronaarsündroom (ebastabiilne stenokardia, müokardiinfarkt) – tekib rahulolekus, kestab kauem, ei allu nitroglütseriinile. 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Suurendavad müokardi verevarustust ning vähendavad müokardi O2 vajadust. Ravi eesmärk: ennetada reinfarkti, parandada elulemust nendel, kellel on olnud infarkt. 8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)? Nitraadid: tõstavad müokardi O2 varustatust (laiendavad koronaarartereid), vähendavad müokardi
1 Farmakoteraapiat peab kindlasti kombineerima dieediga, ideaalse kehakaalu säilitamisega, suitsetamise lõpetamisega ja vajadusel RR langetamisega. Vastasel juhul on antihüperlipideemilise ravimi toime tühine. Vereplasma lipiidisisaldust alandavaid ravimeid on otstarbekas kasutada märkimisväärse hüperlipideemia esinemisel isheemiatõve haigel või patsientidel, kellel on suur risk isheemiatõve arenguks mitmete riskifaktorite koosesinemisel. Antihüperlipideemilist ravi on näidustatud neil, kellel hoolimata dieedist on üldkolesterool vereplasmas > 7-8 mmol/l ning eelnevalt olid müokardi infarkti riskifaktorid: suitsetamine, hüpertensioon, diabeet ja varajasemad isheemitatõve juhud lähisugulastel. Tõsisemate hüprelipideemiate korral on vaja mitme antihüperlipideemilise preparaadi kombineerimine
4 Toit ja terve Süda Südame isheemiatõbi on arenenud riikides peamine surmapõhjus. Kuigi arvatakse, et haigus ohustab sagedamini mehi ,on see surmapõhjusena esikohal ka naistel. Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele põhjustab südame isheemia tõbi igalaastal 25 % 11 miljonist surmajuhtumist lääneriikides. Õnneks on arvukalt tõendeid selle kohta ,et haiguse teket on võimalik vältida. Kõige enam on südame isheemiatõve ennetamisel abi toitumisharjumuste korrastamisest. Toidus leiduvad rasvad võib jaotada kolme rühma: Küllastatud, monoküllastamata, põlüküllastamata rasvad. Rikkaliku küllastatud rasvade sisaldusega toit on otses seoses südame iseheemiatõve tekkega.Küllastatud rasvu sisaldavad peamiselt loomse põritoluga toiduained. Osa toidua saadud suhkrust muundatakse rasvaks, mida tuntakse triglütseriidi nime all
Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks.
nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi.
112 kuud hiljem taastub hingamisteede ripsepiteel, röga liigub ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb. Paraneb vereringe. 5 aastat hiljem on oluliselt vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu, kurgu, ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra 10 aastat hiljem on kopsuvähi risk peaaegu sama madal nagu mittesuitsetajatel 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk sama suur kui mittesuitsetajatel KASUTATUD MATERJALID Hripkova, D. Kolessov, Inimese Tervis ja Hügieen, Tallinn, 1984; lk.23. Lipand, A. (2005). Üleriigiline kampaania passiivse suitsetamise vähendamiseks. Eesti Arst, 84 (11): 791797 Ani, Ü., Ingerainen, D. (2012). Suitsetamisest loobumise nõustamine tervishoiu esmatasandil. Tallinn: AS Lakrito. Tervise Arengu Instituut. (2006). Tervishoiutöötajate roll
Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. 11 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskitegurid on kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus ja diabeetiline neerukahjustus. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt ehk ilma valuta.
Südamehaiguste psühhosotsiaalsetest teguritest Nii nagu iga haigestumise puhul kaasneb ka südameprobleemidega meeleolu langus. Krooniliste murede korral võib see osutada haigust süvendavaks faktoriks. Depressioon võib olla nii südamehaigusi soodustavaks kui ka neid alalhoidvaks teguriks. Seejuures saab kannatada ka haige üldine elukvaliteet väheneb soov inimestega suhelda, optimistlikkus jne. Näiteks suureneb depressiooniga isheemiatõve risk mitu korda, võrreldes nendega, kellel masendust ei ole. (Südamehaigused 2010: 213) Samuti on ka südameinfarkti põdenud inimestel depressiooni levimus suurem kui kogu rahvastikus, vastavalt 25% ja 6%. (Südamehaigused 2010: 222) Depressioon võib kiiresti muutuda ahelaks, mis peatab inimese paranemise ja süvendab terviseprobleeme veelgi. Tervisetöötajad ja psühholoogid saavad anda olulise panuse sellesse võitlusesse. Kahjulikku mõju avaldab tervisele ka üldine stress
Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on kestvalt tõusnud see tähendab, et süstoolne vererõhk on rohkem kui 140 mmHg ja
Ülesanne 2. SÜDA Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket. Pöördumatud riskifaktorid, Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad looduse poolt määratud Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) ...
kaaliumkloriidis. Mis jaoks? Kaalium (potassium) on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi manustamine võib olla raviva efektiga eeskätt järgmiste haiguste/häirete puhul: mitmesugused peavalu põhjustavad allergiad, mõõdukas diabeet, alkoholism, peavalud, stenokardia (südame isheemiatõve üks levinumaid ning tuntumaid väljendusi), unetus, vinnlööve noorukitel, väikelastel kõhulahtisus ja koliit(krooniline jämesoole põletik). Kaaliumi on vaja väga erinevate haiguste vältimiseks ja raviks. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt, soodustab vitamiin B6. Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru, alkoholi tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga
Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 eluaastat. Terviseriskidest põhjustavad suurimat tervisekadu Eestis: ebatervislik toitumine, kõrge vererõhk, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ning ülekaalulisus, kõrge veresuhkrunäitaja. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav . Tööealisele elanikkonnale (2064a) langeb enamus Eesti elanike haiguskoormusest e tervisekaost, tervelt 63%. Tervisekadu: meestel enneaegse suremuse arvel (5052%), naistel haigestumisest tingitud elukvaliteedi languse arvel.
hapnikuvaegusel ja palavikuhaigetel. Ometi on siinustahhükardia südamehaiguste väga oluline tunnus, iseloomulik nimelt südamepuudulikkusele mistahes südamehaiguse korral. Näiteks ühel kolmandikul müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia. KODADE VIRVENDUS JA LAPERDUS Kodade virvendus on kõige sagedasem südame tõsiste rütmihäirete vorm. Esineb kahel kujul: hoogudena või püsiva seisundina. Virvendusarütmia tekib kõige sagedamini südame isheemiatõve ja müokardiidi korral. Peaaegu kõikidel mitraalriketega haigetel tekib teatud ajamomendil virvendusarütmia, mis on tingitud südamepuudulikkuse süvenemisest ja kodade venitusest. Virvendusarütmia võib tekkida ka ilma nähtava südamehaiguseta. Vallandavaks teguriks võib olla kehaline või vaimne ülepinge, alkoholi tarvitamine või infektsioonhaigus, näiteks gripp. Kodade virvenduse korral lakkab kodade korrapärane kokkutõmme ja sellega seoses ka pumbafunktsioon. Kodade sein
Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Ülekaalulisus suurendab oluliselt riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. Ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine. 32% täiskasvanud (1664 aastastest) meestest ning 30% naistest tegeleb spordiga 30 minutit või enam vähemalt korra nädalas. Kogu Eesti täiskasvanud elanikkonnast 43% tegeleb spordiga väga harva või üldse mitte. WHO soovitus täiskasvanutele on olla kehaliselt aktiivne vähemalt 30 minutit iga päev.
inimaasta kohta, siis perioodiliste terviseuuringute tulemusena langes vastav näitaja 0,43 juhuni 100 000 inimaasta kohta. Perioodiliste terviseuuringute tulemusena esines sportlastel vähem kardiovaskulaarset äkksurma kui mittesportlastel. (Starkof, 2016) 2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas (vt Joonis 1). Tihti areneb
...................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Depressioon ei ole inimese nõrkuse väljendus ega seisund, mida saaks ületada tahtejõu või üksnes sooviga.
metaboolselt kontrollitud tingimustes (Jenkins jt 2011: 831). Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere kolesteroolisisaldusest. Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi tasakaalustatud toitumisega, võib vähendada kolesteroolisisaldust kuni 9 protsenti. HDLi kaitsev mõju identifitseeriti uuringus, kus tulemused näitasid, et HDLi kasv 0,13 mmol/L vähendab isheemiatõve tõenäosust 11 protsenti. HDL hulka saab suurendada elustiili muutustega: süües õlirikast ja valget kala, valget liha, tumerohelisi köögivilju, linaseemneid, oliivi- või rapsiõli tooteid ja tehes korrapäraselt trenni. Vastupidiselt, suitsetamine vähendab HDL kolesterooli. (Edwards 2013: 36, Jenkins jt 2011: 831-839, Drustine 2009: 48,)............................7 1.2.3. Kolmanda kohtumise õe interventsioon.....................................................8 2
Räni aeglustab vananemisprotsesse, tugevdab veresoonte seinu, luukoes on ta vajalik kaltsiumi sidumiseks, mille kohta uurinud ütlevad, et vähenenud luu tihedus on seoses räni defitsiidiga, samuti soodustab see ateroskleroosi teket ja süvenemist. Sellele annab kinnitust uuringu tulemus, mis kinnitab, et ränirikkama toiduga regioonides elavatel inimestel esineb ateroskleroosi tunduvalt vähem. On alust arvata, et räni defitsiit soodustab hüpertoonia ja südame isheemiatõve arengut. Uuemad uuringud seovad omavahelisse sõltuvusse räni ning alumiiniumi ladestumisega ajusse, mis väga suure tõenäosusega suurendab vanadusnõtruse (Alsheimeri tõbi) tekkeriske. Kui pinnases leidub vähe räni, siis väga sagedasti on seal kõrgenenud alumiiniumi sisaldus ning samasugune suhe esineb ka ajus. Räni on alumiiniumi antagonistiks ning aitab seda ajukoest „välja sikutada”. Samuti aitab räni väljutada organismi ladestunud üleliigset kaltsiumit. SELEEN (Se)
Kõik kompleksid on moonutatud ja ebaregulaarsed. Seega ei ole näha normaalse kujuga P-QRS-T- komplekse. (vt joonis 6). Lõpeb sageli asüstooliaga (Jaanson 1996, Herold 1999). Joonis 6. Vatsakese virvendus. Sümptomatoloogia: äkiline nõrkus, pearinglus, minestamine, teadvusekaotuse hood, krambid hingamine lakkab, pupill laieneb ja surm. Tavaliselt eelneb vatsakeste virvendusele vatsakeste tahhükardia (Jaanson 1996, Mäkijärvi 2010). Põhjused: südame isheemiatõve, MI, hapniku puudus, happesuse tõus, elektrolüütide tasakaaluhäired (eriti kaaliumpuudus; hüpomagneseemia; hüperkaltseemia), ravimimürgistused (antiarütmikumid I ja III klass; tri- ja tetratsüklilised antidepressandid; adrenaliiniderivaadid; kiniin; halofantriin jt), elektritrauma, südametraumad, müokardi kongenitaalne sümpaatiline düsnervatsioon, LQTS-sündroom (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 10
digoksiin)? AKEI - parandavad elulemust, sümptome, füüsilise koormuse taluvust Beeta-blokaator - neile, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud Digoksiin - kui kaasneb kodade virvendusarütmia, ei paranda elulemust 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Südame verevarustuse probleemid. Pingutusstenokardia - pingutusel Äge koronaarsündroom - tekib rahulolekus 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Suurendada müokardi verevarustust, vähendada müokardi hapnikutarvet, vähendada sümptomeid 8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)? BB - vähendavad müokardi hapnikutarvet, vähendavad sümptomeid Kaltsiumkanali blokaatorid (KKB) - tõstavad müokardi hapnikuga varustatust
Tihedalt tuleks vererõhku kontrollida ka siis, kui südame- või ajuinfarkti või vererõhu näitajad on regulaarselt piiripealsed. Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi tekib südamelihase verevaegusest ja hapnikuvaegusest. Riskiteguriteks on pärilikkus, kõrge vererõhk, suhkruhaigus, suitsetamine, vere kõrge kolesterooli tase. Haigusvormid on südame infarkt, -rütmihäired, -talitluse puudulikkus, -seiskumine. Südame infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. See on südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävineb. Põhjuseks valdavalt pärgarterite ahenemine või ateroskleroos. Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral
· Ravimsltumus, mis vib avalduda isheemianähtude süvenemise näol, kui ravi katkestatakse · Suurtes annustes kasutades tekitavad methemoglobiini. Üleannustamine: Vererõhu langus koos ortostaatiliste häiretega, reflektoorne tahhükardia. · Peavalu, pearinglus, unisus. Nõrkus · Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine 2 · Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe. KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul · Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine. SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline süsteem=TTS), IV infusioonina ja on vimalik ka inhalatsioon. Vastunäidustused. Aneemia, ajuverejooksud, peatraumad ÕPETA!
Eelkõige on neil naistel suurenenud risk kopsuvähi tekkeks. Selle kinnituseks on Jaapani teadlaste andmed, kus uuriti 14a jooksul 91 540 mittesuitsetavat ja 17 366 suitsetavat üle 40a ja vanemat naist. Selgus, et passiivne suitsetamine on naistel põhjuslikuks teguriks kopsuvähi arengus ja sellega on seletatav, miks paljudel mittesuitsetavatel naistel tekib kopsuvähk. Samal ajal ei mõjutanud passiivne suitsetamine oluliselt riski maovähi, emakakaela vähi, samuti südame isheemiatõve tekkeks. PALJUD MEHED EI KANNATA SUITSETAVAID NAISI Suitsetaja potentsiaal langeb Mis on potentsiaal? Mehe impotentsusel, sugulisel võimetusel, on mitmeid põhjusi. Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja see sama. Impotentsuse kõige tavalisemaks vormiks on peenise ehk suguti mitteküllaldaselt jäigastumine suguühte ajal. Sageli nimetatakse seda ka erektsioonivõimetuseks, mida määratletakse mitmeti. Erektsioon tekib vereringe ning perifeerse ja kesknärvisüsteemi ühise
Enamasti juveniilse artriidi, SLE-ga patsientidel Põhineb arvatavasti immunoloogilisel mehhanismil Maksapuudulikkus üksikjuhtudel, seostatakse diklofenaki, sulindaki ja fluribuprofeeniga, sulindaki seostatakse ka kolestaasi tekkega Maksafunktsiooni võiks hinnata mõne nädala jooksul peale NSAID ravi algust NSAIDide kardiotoksilisus COX-2 selektiivsed NSAIDid Suurem müokardiinfarkti ja ajuinfarkti risk Koksiibid on vastunäidustatud südame isheemiatõve, südamepuudulikkuse, aju ja perifeersete arterite haiguste korral Koksiibidel puudub toime hemostaasile (trombotsüütides pole COX-2) Renaalsed kõrvaltoimed samad mis mitteselektiivsetel NSAIDidel Mitteselektiivsed NSAIDid Suurtes doosides sama kardiotoksilised nagu koksiibid Naprokseen võib olla kardioprotektiivne NSAIDide kõrvaltoimete võrdlus Mitteselektiivsed COX Selektiivsed COX-2 Kõrvaltoime
Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki. Urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus.Impotentsus. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliin-mittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta. Jala veresoonte ahenemine - ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena. Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud 11
menüü. Nõustaja andis soovitusi tervisetoitumisest. Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere kolesteroolisisaldusest. Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi tasakaalustatud toitumisega, võib vähendada kolesteroolisisaldust kuni 9 protsenti. HDLi kaitsev mõju identifitseeriti uuringus, kus tulemused näitasid, et HDLi kasv 0,13 mmol/L vähendab isheemiatõve tõenäosust 11 protsenti. HDL hulka saab suurendada elustiili muutustega: süües õlirikast ja valget kala, valget liha, tumerohelisi köögivilju, linaseemneid, oliivi- või rapsiõli tooteid ja tehes korrapäraselt trenni. Vastupidiselt, suitsetamine vähendab HDL kolesterooli. (Edwards 2013: 36, Drustine 2009: 48). Patsient/klient kaebas, et temal „kõik valutab“, kondid, käed, liigesevalud, valud õlavööpiirkonnas ja alaseljas
hüppeliigese turse. 11.5 Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. 11.6 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on: kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskiteguriteks on: kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus (vere kõrgenenud trombivalmidus) ja diabeetiline neerukahjustus. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta.
· lõpus tee venitusi ja väiksema koormusega harjutusi, mille ajal pulss ja hingamiskiirus vähenevad. Koormuse intensiivistamine olgu järkjärguline ja koormus ei tohi lõppeda järsult ! Kuluta liikudes piisav hulk energiat. Tava soovitus on kulutada liikumisega 1500-2000 kcal nädalas. Kaalu vähendamiseks võib vajalikuks osutuda 2500-2800 kcal kulutamine nädalas. Alla 1000 kcal kulutamine nädalas tähendab passiivset eluviisi. II tüübi diabeedi ja südame isheemiatõve riski vähendamine on efektiivsem, kui liigud piisavalt ehk kulutad energiat 2000 kcal nädalas.(www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku.
Need sisaldavad rohkesti B-rühma vitamiine ja D-vitamiini, samuti antioksüdante. Vett on seemnetes toorelt 36%, õhkkuivanuna 9,3%.Süsivesikute sisaldus sõltub sellest, kui küps on seeme ja kui palju aega on seemne valmimisest möödunud. Seedermännipähklid kuuluvad loomulike toiduainete hulka. Sellepärast puuduvad vastunäidustused nende tarvitamiseks nii toidu kui ravi eesmärkidel. Eriti kasulik on nende söömine immuunsuspuudulikkuse, allergia, ateroskleroosi, südame isheemiatõve ja seedeelundkonnahaiguste korral. Seedripähklite söömine võib rikkuda maitsmismeele. Inimestelt on tulnud palju teateid selle kohta, et üks-kaks päeva pärast seedermännipähklite söömist tekib suhu kibe või metallimaitse. Maitsmismeel taastub igasuguse arstiabita mõne päeva kuni nädala jooksul. Kõik niisugused teated käivad üksnesHiinas kasvanud seedermännipähklite söömise kohta. 12
Kaasneb hüppeliigese turse. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid: o kõrgenenud vererõhk o ülekaal o vere kolesteroolisisalduse tõus o suitsetamine o väheliikuv eluviis o pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks Diabeedist tingitud riskitegurid: o kõrgenenud veresuhkru väärtus o vere hüübimatus (vere kõrgenenud trombivalmidus) o diabeetiline neerukahjustus Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta.
suud. Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised
talub ilma, et tal tekiksid südamekaebused. Koronarograafial viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab hinnata nende kahjustuse (ahenemise) ulatust. Ravi Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate (isosorbiid dinitraat). ISHEEMIATÕBI Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskel juhul nekroos Tekib mittevastavus müokardi hapnikuvajaduse ja hapnikuga varustatuse vahel. Seega tekib hapniku defitsiit südamelihases, mille tulemuseks on südamelihase isheemia või nekroos. Südame isheemiatõve kliinilised väljendused
Suhkrutõbi Alkoholism, narkomaania HIV-infektsioon, AIDS Silikoos (kaevuritel) Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega) Asotsiaalid, vangid, kodutud Haiglatöötajad Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3% nakatanutest tuberkuloosi. AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas! Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud südamelihase verevarustuse vähenemisest või lakkamisest patoloogiliste muutuste tõttu pärgarterites. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus, raskel juhul nekroos. Põhjused: VASKULAARSED TEGURID Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm
Diagrammilt näeme, et Eesti keskmine eeldatav eluiga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on kõige väiksem. Umbes 72 aastat. Suremus sagedamini esinevatesse haigustesse (100 000 inimese kohta) Eestis on südame-veresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus: 54% kõigist surmajuhtudest. Sealjuures moodustab südame isheemiatõbi 14% kogu haiguskoormusest ja 32,5% kõigist surmajuhtudest. Suremus südame isheemiatõve tagajärjel on Eestis märkimisväärselt suur: 336 juhtu 100 000 inimese kohta; Eurooa Liidus vastavalt 97 juhtu 100 000 inimese kohta. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega on Eestis suremus ajuinsulti oluliselt suurem: 163 juhtu 100 000 inimese kohta Euroopa Liidu teistel riikidel vastavalt 61 juhtu 100 000 inimese kohta. Pahaloomulised kasvajad on teine suurem surmapõhjus Eestis, moodustades 19% surmadest
aktiviseeriv koostisosa. Võimalikud kõrvaltoimed võivad olla ka iiveldus, oksendamine, peavalu või –ringlus (Vitamiin & Herb university, 2003-2009). Uuringud näitavad, et ginkgo biloba lehe ekstrakt ei ole kantserogeenne (KSL, 2012). Kuna ginkgo biloba lehe ekstrakt sisaldab palju antioksüdante, siis on sellel nahale raviv toime (Malandra, 2012). See aitab ka dementsuse vastu ning parandada verevarustust isheemiatõve all kannatavatel inimestel (Vitamiin & Herb university, 2003-2009). Joonis 6. Ginko biloba lehe ekstrati joonvalem 2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd on lõhnaaine molekulvalemiga C13H22O2 ning selle joonvalem on toodud joonisel 7. Enesehooldusvahendites kasutatakse seda lõhnaainena, sest tal on tugev ning pikaajaline maikellukesesarnane lõhn
muutused. Vastupidavustreening parandab lihaste vereringet, suurendab neis ka kapillaaristiku tihedust. Intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega ja suureneb võime hapniku tarbida. Paraneb ka südamelihase enda vereringe.Lõpptulemusena nõuab sama intsensiivsusega lihastöö treenitud vereringeelnditelt väiksemaid pingutusi kui varem. Löögisagedus ja vererõhk tõusevad sama koormuse juures vähem. Liikumise mõju isheemiatõve riskifaktoritele Treeningu mõju Tähtsus Vererõhk langeb Südame koormus igapäevaste Südame löögimaht suureneb tegevuste ajal väheneb HDL-kolesterooli tase tõuseb Ateroskleroosi oht väheneb Triglütseriidide sisaldus langeb Insuliinitundlikkus paraneb Diabeedi ja ateroskleroosi risk alaneb Veresuhkru tase paraneb
ilma valuta rinnus. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms. Stenokardia ehk rinnaangiin Stenokardiat põhjustab südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine. Ahenemise tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Kehalise pingutuse ajal rinnas äkki tekkiv tugev valu on kõige sagedamini stenokardia ehk rinnaangiini tunnus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve ehk koronaartõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Esineb ka nn. ebatüüpilist rinnaangiini, mille korral valud ei ole seotud kehalise koormusega ja esinevad peamiselt öösiti. Neid kaebavad sageli nooremaealised ja valu põhjustavad pärgarterite lihaskihi kokkutõmbed. Sellistel haigetel on suur infarktioht. Stenokardia tunnused: Äkki tekkinud ängistav, pigistav või põletav valu rinnaku taga.
Tromboosi risk kahaneb ja aasta pärast on suitsetamisest tingitud risk südamelihase infarktiks kahanenud poole võrra - 5 aastat – ajuinfarkti oht on oluliselt vähenenud. Kopsu-, kurgu- ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra - 10 aastat – kopsuvähi risk on peaaegu sama madal kui mittesuitsetajatel. Sama kehtib suuõõne-, kurgu-, söögitoru-, kusepõie-, neeru- ja kõhunäärmevähi riski kohta - 15 aastat – südame isheemiatõve risk on sama kõrge kui mittesuitsetajatel. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR Nikotiini plaastrid ja nätsud on välja mõeldud selleks, et teha suitsetamisest loobumine kergemaks ja statistika näitab, et nende kasutajad saavad palju edukamalt suitsetamisest lahti. Kui tahta veelgi kindlam olla, siis tasuks pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti
Droog on kuivanud, kui õieraod muutuvad hapraks. Päikese käes ei tohi pärnaõisi kuivatada. Kuivanud pärnaõitel on neile eriomane meeldiv lõhn, magusavõitu ja kerge kootav maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat. Õietõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud õisi 2 klaasi keeva vee kohta. Lasta tõmmata keeval veevannil või nõrgal tulel 15 minutit, jahutada toatemperatuuril 45 minutit, siis kurnata. Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas enne sööki. Südame isheemiatõve raviks: 1. Võtta sisse 5-10 ml värsket lehemahla veega (vahekorras 1:5) 4-6 korda päevas; 2. Teha lehetõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud lehti 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata veevannil 15 minutit. Jahutada, kurnata. Võtta sisse 50-100 ml 3-4 korda päevas; 29 3. Juua leheteed kui vitamiinijooki. 5.11. Harilik saar (Fraxinus excelsior) saarepuu, saarn, saarnas, suar.
31 elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. 32 Keemilised taastumisvahendid Vitamiinid Vitamiin A Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta- karotiin. Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud.
hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all. Seega lisandub ka vereringe puudulikkus, =kogu südame vereringe puudulikkus! Põhjusi võib olla erinevaid: Läbipõetud südamelihase põletik e müokardiit – pumba funktsioon nõrgeneb Klapirikked Hüpertoonia tõbi Südamelihase paksenemine (tekib kõrge vererõhu korral) e hüpertroofia Isheemiatõve vormid: Stenokardia – iseloomulik on tugev valu, mis tekib südame piirkonnas ja see valu võib siirduda kätte vm. See valu on aga mööduv: o Südame veresooni laiendavate ravimite mõjul o Läheb ise mööda Müokardi infarkt – seisund, kus südame enda veresoontest mõni sulgub, tavaliselt trombi tagajärjel. Nüüd jääb see piirkond verevarustusest välja.
ega saa oma tööks piisavalt hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all. Seega lisandub ka vereringe puudulikkus, =kogu südame vereringe puudulikkus! Põhjusi võib olla erinevaid: Läbipõetud südamelihase põletik e müokardiit – pumba funktsioon nõrgeneb Klapirikked Hüpertoonia tõbi Südamelihase paksenemine (tekib kõrge vererõhu korral) e hüpertroofia Isheemiatõve vormid: Stenokardia – iseloomulik on tugev valu, mis tekib südame piirkonnas ja see valu võib siirduda kätte vm. See valu on aga mööduv: o Südame veresooni laiendavate ravimite mõjul o Läheb ise mööda Müokardi infarkt – seisund, kus südame enda veresoontest mõni sulgub, tavaliselt trombi tagajärjel. Nüüd jääb see piirkond verevarustusest välja.
), tugev karvkate rinnal (raseerida!), vahelduvvooluhäire muudest seadmetest (need välja lülitada!), lihaste värin, nulljoone ujumine. NB! Lihaste värinast ja nulljoone ujumisest tingitud häiretest vabanemiseks on EKG-seadme tootja lisanud filtri, mis monitooringuvariandi ja diagnostikavariandi puhul erinevad ja mida rakendatakse eri aparaatidel isesuguse põhimõttega. Seepärast võib müokardiinfarkti või isheemiatõve EKG-diagnoose saada vaid diagnostikarežiimis, s.t ainult paberil. Teadmiste kontrolli küsimused: 1. Missuguste haigusseisundite korral on kindlasti näidustatud 12-lülituselise EKG kasutamine? 2. Kirjelda elektroodide paigutust 12-lülituselise EKG tegemisel 3. Missugused asjaolud mõjutavad EKG registrfeerimist ja selle kvaliteeti? 80 Artefakt (siin) – kunstlik, ebareaalne tulemus. 759 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem Õpieesmärgid
annaabi.ee 
