Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu
Tilia cordata


Kasvukuju
Koonusjas
Taimede kasutusalad
Park Metsaaed Soolotaim Hekitaim
Lehestik
Roheline
Mullastik
Viljakas Parasniiske
Õitsemise aeg
Juuli
Kasvukoht
Poolvarjus Päikseline
Õievärvid
Kollane
Liigitus
Pärn
Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi .Külmakindel ja vastupidav puu.
Kasvukuju: Püramidaalse võraga
Kõrgus: 10-12m
Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane
Kasvukoht: Päike, poolvari , parasniisket,  huumusrikast mulda
Märkus : Talub hästi põuda.
Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim.
See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid . Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega.
Ravimina kasutatakse õisi koos kattelehega. Kogutakse asja puhkenud, täiesti värskeid õisi. Hiljem kogutud õitel ei ole raviomadusi. Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul. Kogutud õied tuleb kohe kuivatada varikatuse all, hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C. Päikese käes õisi kuivatada ei tohi. Droog on kuivanud, kui õieraod on muutunud murduvhapraks, droogil on meeldiv lõhn ja kergelt kootav, magus maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat.
Pärnaõiepreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapi - ja kuseeritust ergutav , higileajav, rögalahtistav, mikroobi- ja põletikuvastane ja pehmendav toime, need ergutavad mao talitlust ja vähendavad vere viskoossust.
Neid võetakse sisse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste, kõrgvererõhutõve ja laste nakkushaiguste raviks. Neid tarvitatakse abivahendina higistama ajamiseks gripi ja ägeda bronhiidi korral. Angiini ja teiste suukoopapõletike puhul kuristatakse nendega või loputatakse suud . Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral.
Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks.
Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks.
Harilik pärn-Greenspire-ehk niinepuu Tilia cordata #1 Harilik pärn-Greenspire-ehk niinepuu Tilia cordata #2 Harilik pärn-Greenspire-ehk niinepuu Tilia cordata #3 Harilik pärn-Greenspire-ehk niinepuu Tilia cordata #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mesikene Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ravimtaimed
8
docx

Ravimtaimed

jooksvarohuna pealemäärimiseks ja kopsurohuna sissevõtmiseks. Põiehaiguse korral joodi pungateed, sammaspoole peale pandi tohtu, kasvajate raviks kasutati kasekäsna. Tuulepesaga (parasiitseente või kahjurite poolt põhjustatud ebanormaalse kasvu tulemusena tekkinud oksapõimikut) tarvitati ,,tuulehaiguste" -tuulerõugete, lööbe jm. raviks. Saunas viheldi peamiselt kasevihaga, kasemahla joomisest saadi abi podagra ja hingamisteede põletike vastu. Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid.

Bioloogia
Puittaime liigid-tutvustus-31tk
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

Eluiga kuni 300 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses. Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel. Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased.

Aiandus
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

.............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik.........................................................................6 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks.................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus).......................................................................................................

Geograafia
ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

...................................................................22 Astelpaju............................................................................................................................... 24 Küüslauk............................................................................................................................... 24 Ravimtaimed......................................................................................................................... 27 Harilik saialill ...................................................................................................................29 3 Teekummel........................................................................................................................30 Piparmünt............................................................................

Esmaabi
Puud
45
xls

Puud

haljastuspuudena 460-560 kg/m3; pehme, deodara) Euroopa kergesti töödeldav. Neist lõuna-,lääne- ja tehtud tooted vastupidavad. keskosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris); Mägimänd (Pinus Puit on tumeda lülipuduga, mis põhjapoolkeral u 72 mugo); Keerdmänd (Pinus contorta); Valge tekib harilikult peale Valgusnõudlikud, kuivataluvad, laiuskraadist kuni mänd (Pinus strobus); Makedoonia e. rumeelia 40

Dendroloogia
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. Liik on väga valgusnõudlik ja haljastuses tuleks istutada võimalusel üksikeksemplaridena või väikeste gruppidena. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas

Dendroloogia
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

dmax = 56 cm (Roht, 1986)], Tartus, Luual jm. Liik on väga valgusnõudlik. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. Sortidid: 'Argentea' - kuni 10 m kõrgune hõbedaste okastega püramiidjas puu; 'Aurea', 'Archer's Dwarf'; 'Brevifolia'; 'Candicans'; 'Compacta' ('Glauca Compacta'); 'Conica', 'Gable's Weeping'; 'Globosa'; 'Pendula'; 'Piggelmee'; 'Violacea'; 'Wintergold' 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota

Dendroloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga.

Dendroloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun