Ülekaal (liigne kehakaal) Vähene füüsiline (kehaline) koormus Stress ja vaimne pinge Südameveresoonkonnahaiguste kuuluvad: Müokardiit, Endokardiit, Südamerike, Ateroskleroos, Isheemia (stenokardia, südamelihase infarkt), Hüpertensioon ja hüpotensioon, Varikoosne veenilaiend ja nii edasi. MÜOKARDI INFARKT SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks.
suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid.
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI
SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
kardiovaskulaarset äkksurma esinemist sportlastel 89%. Kui enne perioodiliste terviseuuringute tegemist oli sportlaste seas äkksurma esinemissagedus 3,6 juhtu 100 000 inimaasta kohta, siis perioodiliste terviseuuringute tulemusena langes vastav näitaja 0,43 juhuni 100 000 inimaasta kohta. Perioodiliste terviseuuringute tulemusena esines sportlastel vähem kardiovaskulaarset äkksurma kui mittesportlastel. (Starkof, 2016) 2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või
autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb?
isheemia voib esineda ka ilma valudeta. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas - puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt. Diagnostika Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm. Esineb ST joone depressioon vähemalt 0,1 mV rinnalülitustes. T-sakid kõrged või negatiivsed. Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest.
Nõrkus · Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine 2 · Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe. KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul · Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine. SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline süsteem=TTS), IV infusioonina ja on vimalik ka inhalatsioon. Vastunäidustused. Aneemia, ajuverejooksud, peatraumad ÕPETA! * Nitroglütseriini keelealuste ravimvormide kasutamisel (resoriblett, kapsel, tilgad suhkrutükil) stenokardiahoo katkestamiseks tuleb ravimit hoida keele all kuni täieliku imendumiseni. Ei tohi sel ajal süüa, juua ega suitsetada
Kõik kommentaarid