Kaalium (0)

Füüsikalised omadused: Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik . Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt.  
Keemilised omadused:

• Oksiidi tüüp: tugevaluseline
  

                       Aatomnumber: 19, Aatommass : 39,098, Klassifikatsioon : leelismetallid, s-elemendid
Aatomi ehitus:

• Elektronvalem : 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1
  
• Elektronskeem : +19|2)8)8)1)
  
• Elektronite arv: 19
  
• Neutronite arv: 20
  
• Prootonite arv: 19
  
• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I
  
• Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline
  

Lihtaine saamine:
         Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil:
                    4KOH → 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil)
         Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures:
                    Na + KCl → NaCl + K
         K eraldub auruna , mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis.
Mis jaoks?
Kaalium ( potassium ) on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi manustamine võib olla raviva efektiga eeskätt järgmiste haiguste/häirete puhul: mitmesugused peavalu põhjustavad allergiad, mõõdukas diabeet, alkoholism , peavalud, stenokardia (südame isheemiatõve üks levinumaid ning tuntumaid väljendusi), unetus, vinnlööve noorukitel, väikelastel kõhulahtisus ja koliit (krooniline jämesoole põletik). Kaaliumi on vaja väga erinevate haiguste vältimiseks ja  raviks. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt, soodustab vitamiin B6. Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru, alkoholi tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga. Et normaalne kaaliumi omastamine vajab ka vastavahulgalist magneesiumi tarbimist, siis on alkohol kaaliumi suhtes kahekordne antagonist(vastane), sest ta soodustab ka magneesiumi väljutamist. Kaaliumi ülemäärast eritumist soodustab ka madal veresuhkru tase. Kaaliumi ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on erinevatel andmetel umbes 1,4...3,0g. Konkreetne vajadus sõltub inimeste kehakaalust, füsioloogilisest seisundist, kehalisest aktiivsusest, elukoha kliimast jne. Näiteks oksendamine, kestev kõhulahtisus ja rohke higistamine suurendavad tunduvalt kaaliumi vajadust. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaaliumiühegandid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad.
Kui organismis on kaaliumi defitsiit?
Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust . Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed /lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud. Kaaliumi defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, aga ka suhkruhaiguse puhul. Kaaliumi defitsiidi korral häirub glükoosi metabolism( ainevahetus ) ja tulemuseks on lihaskoe energia defitsiit. Kaaliumi kestva defitsiidi puhul võib happeliste ühendite kuhjumine tingida teravat närvivalu. Ka kestev ühekülgne toitumine ja pidev stress võivad põhjustada kaaliumi defitsiiti.
Millised toiduained sisaldavad kaaliumi?
Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes . Rohkesti on teda just taimsetes toiduainetes nagu: kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis , spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur - ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid.
Kaalium vähendab ajurabanduse riski?
Tiina Tamme kirjutas Terviselehes, et Harvardi ülikooli teadlaste hiljuti valminud uurimus näitas, et kaaliumirikas toit aitab vähendada ajurabanduse ohtu. Kaheksa aaastat kestnud töös oli vaatluse all 43 708 meest vanuses 40-75 aastat. Selgus, et neil uuritavail, kelle toit sisaldas rohkesti kaaliumi, samuti magneesiumi ja kiudaineterikkaid teraviljaprodukte, oli tunduvalt väiksem ajurabanduse risk kui kaaliumivaese toidu kasutajatel. Kaaliumi tervisele soodne mõju avaldus eriti ilmekalt kõrge vererõhuga meestel, kel ajurabanduse risk vähenes tunduvalt. Tulemused näitasid, et ka magneesiumi ja teraviljatoitude küllaldane osakaal menüüs vähendas ajurabanduse ohtu.  Neil meestel, kes kasutasid kaaliumipreparaate, vähenes samuti oht ajurabanduse tekkeks, eriti sel juhul, kui nad võtsid lisaks ka diureetikume (diureetikum on organismist vett ja mineraalsooli väljutava toimega ühendid –kohv-Suurendavad uriini eritumist). Uurijad soovitavad kaaliumipreparaatide asemel suurendada dieedis kaaliumirikaste toitude osakaalu , tehes seda eeskätt aedviljade ja puuviljade arvelt. Pealegi sisaldavad taimsed toidud vähe kaloreid, mis teeb need kaaliumiallikatena eriti hinnatavaks.
katse!!! KNO3ga + suhkur + leek + H2O?