Eluviisist põhjustatud tervisekaotus: mida me teeme valesti ja miks ? (0)

ELUVIISIST PÕHJUSTATUD 
TERVISEKAOTUS: MIDA ME 
TEEME VALESTI JA MIKS ?
Anželika Prohhožai
V
13. rühm
Termin “haiguskoormus” (burden of  disease ) ehk 
“tervisekadu” ­ surmade tõttu  kaotatud  eluaastate ja 
haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud 
eluaastate summa. 
 Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid:
a.
 ülevaate andmine rahvastiku summaarsest 
tervisekaost;
b.
 peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste 
kindlakstegemine;
c.
 enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine;
d.
 terviseuuringute prioritiseerimine;
e.
 tervishoiupoliitika suunamine.
 Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring –
Global Burden of Disease  Study  (GBD) –  1990. aastal; 
Maailmapank , WHO ning Harvard School of Public 
Health’i koostöö. 
Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise 
kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste 
regioonide vahel.
 Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ja 
enneaegse suremise tõttu 
1379 miljonit  eluaastat . 
 Kogu maailma tervisekaotusest põhjustasid
23% infektsioon­ ja parasiithaigused,
11% neuropsühhiaatrilised haigused ja
10% kardiovaskulaarsüsteemi haigused. 
 Eestis viidi samalaadne uuring läbi 2003. a sügisel
 Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku  parima  
võimaliku ja tegeliku  terviseseisundi  vahel. 
 Haigustega kohandatud eluaastad ( disability  
adjusted life  years , DALY) on tervise puuduse 
mõõde, mis kombineerib endas nii aja, mis on 
kaotatud enneaegse surma tõttu, kui 
mitteletaalsed tervist mõjutavate faktorite toime. 
 DALY = YLL + YLD
 Käitumuslikest riskifaktoritest avaldavad rahvastiku 
haiguskoormusele kõige suuremat mõju (Lai et al 2005)
ebatervislik toitumine
suitsetamine , 4,1%
alkoholi tarbimine, 4,0%
vähene kehaline aktiivsus, 
ülekaal
 Üks ja sama riskitegur soodustab mitmete haiguste 
avaldumist ja võib põhjustada märkimisväärset 
tervisekaotust. 
 S üdame­veresoonkonna haigused
Kasvajad
Vigastused
 Inimese tervisekäitumine 
 WHO: rasvumine alates 1980. aastast rohkem kui 
kahekordistunud;
2014. a ­ kuni 600 miljonit täiskasvanut kogu maailmas. 
Ülekaalulised  moodustavad maakera täiskasvanud elanikest 39% 
(üle 1,9 mljr)
 2013. a ­ alla viieaastastest lastest ülekaalulisi 42 mljn
 65% maakera rahvastikust elab praegu riikides, kus rasvumise 
tagajärjel  sureb  rohkem inimesi kui nälga. 
  Mehhiko  – ligi 70 % täiskasvanutest on ülekaalulised , 1/3 
rasvunud (32,8% rahvastikust)
 USAs 31,8 % ülekaalulisi rahvastikust.
 Rasvtõvega täiskasvanute osakaal: Eesti 18­20% , Soome 19­21% , 
Kuuba  13­28% , Venemaa 19­30%
 Euroopa täiskasvanud rahvastiku hulgas on ligikaudu 80% 
ülekaalust ja rasvumisest seotud 2. tüüpi diabeedi, 35% isheemilise 
südamehaiguse ning 55% hüpertensiooni tekke juhtudega.
 Kõrge sissetulekuga riigid:
41% meestest ja 48% naistest ei olnud füüsiliselt aktiivsed. Madala 
sissetulekuga riikides  18% meestest ja 21% naistest.
  Prognoosid : 
­ 2030. aastaks 89 % Iiri meestest ülekaalulised 
ja 48% rasvunud. 
 Rootsis on 2030. aastaks rasvunud mehi 
neljandik ja naisi 22 protsenti (2010. aastal 
vastavalt 14 ja 12 protsenti).
 Hollandlased on Euroopas kõige kõhnemad ja 
Holland  on ka üks vähestest riikidest, kus 
prognoosid näitavad ülekaaluliste arvu 
vähenemist.
TERVISE ARENGU INSTITUUDI VÄRSKE 
ÜLEVAATE JÄRGI KAOTAS EESTI  RAHVASTIK  
2013. AASTAL 493 740 ELUAASTAT – MEHED 
223 190 JA NAISED 270 550 AASTAT. 
(2006. A ­474 521)
 Tervisekaotuse peamised põhjused: 
südame-veresoonkonnahaigused, 
kasvajad,
vigastused ja  mürgistused . 
Need moodustavad üle 80 protsendi enneaegsete surmade põhjustest ja 40 
protsenti haiguskoormusest.
 Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 
eluaastat. 
 Terviseriskidest põhjustavad  suurimat  tervisekadu Eestis:  ebatervislik 
toitumine, kõrge  vererõhk , suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ning 
ülekaalulisus , kõrge veresuhkrunäitaja. 
 Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud 
suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve 
tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate 
kaotus. 
 Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on 
ennetatav . 
 Tööealisele elanikkonnale (20­64a) langeb 
enamus Eesti elanike haiguskoormusest e 
tervisekaost, tervelt 63%.
 Tervisekadu: meestel enneaegse suremuse arvel 
(50­52%), naistel haigestumisest tingitud 
elukvaliteedi  languse arvel.
 Haigustesse jäämine ja suremine suhteliselt 
noores  eas.
 2008 a. Eesti täiskasvanutest: ülekaalulised 
(KMI > 25) 56% M ja 49% N. 
Üle 60a. ­ 69% ülekaalulised või rasvunud (40% 
ja 29%) 
 Peamiselt istuva  eluviisiga  on üle poolte 
täiskasvanutest. 
 Ebapiisavast kehalisest aktiivsusest tulenev 
tervisekadu moodustab 7,4% kogu rahvastiku 
haiguskoormusest.
 Eestis suitsetab igapäevaselt 26% 16–64a. 
täiskasvanud elanikkonnast. 
Alkoholi liigtarbimine on  riskiteguriks  üle 120le erinevale 
haigusele, ka õnnetustele, vägivallale , avaliku korra rikkumistele. 
Otsene kahju – haiguste ja õnnetuste ravikulud, kaudne – 
töövõime  kaotus
2014. aastal tarbiti Eestis 11,7 liitrit absoluutset alkoholi aastas 
isiku kohta. Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab  alkohol  
~10% ehk  laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. 
Meestel peamised alkoholiga seotud tervisekaotuse põhjused: 
südame  isheemiatõbi , maksatsirroos ja  insult . Naistel: 
maksatsirroos, insult,  rinnavähk . Maksatsirroos põhjustab 23% 
alkoholist tingitud tervisekaos.
Kättesaadavus: 207  kange  alkoholi müügokohta 100000 el. kohta.
Soomes 6,4; Norras 5,7.
Eesti alkoholipoliitika  on liberaalne. Alkoholi ennetus käib 
projektipõhiselt ja on suuresti pühendunud inimeste entusiasmile 
põhinev. 
"SÜDAME­ JA VERESOONKONNAHAIGUSTE 
ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA 2005–2020" 
 Projekti kaugeesmärgiks oli vähendada alla 65­
aastaste  elanike suremuskordajat. Võrreldes 2002. 
aastaga ­ suremuskordaja  vähenenud  27%.
Ennetustegevuse tulemusel võimalik 35­64 aastaste 
inimeste hulgas ära hoida ligi 500 enneaegset surma 
aastas.
  Projektid :
­  edastatud  teavet elanikkonnale südamehaiguste 
riskifaktoritest ;
­regulaarselt on läbi  viidud  südamenädalaid, haritud 
koolide tervisekasvatuse õpetajaid ja perearste;
­edastatud südametervisealast teavet meedias, 
kohalike ürituste ja koolituse kaudu
 Eesti esmatasandi tervishoiusüsteem on valmis 
ennetavateks tegevusteks, kuid:
­ pöörduvad  inimesed alles tõsiste tervisekahjustuste 
ilmnemisel (eeskätt SVH ja pahaloomulised kasvajad) 
­puudub harjumus külastada tervishoiutöötajat 
individuaalsete riskide hindamiseks või nõu saamiseks 
tervislike valikute tegemiseks. 
ARSTI ROLL RAHVATERVISE 
PARANDAMISEL:
 Varajane sekkumine  riskikäitumise 
vähendamine
  Selgitamine
  Nõustamine
 Info edastamine (voldikud, teabekirjandus)
 Motiveerimine 
 Eeskuju
 Tervisekäitumise propageerimine 
 Tervist edendavate materjalide koostamine
 Haiguste varajane diagnoosimine ja ravimine
  http://www.who.int/healthinfo/statistics/Globa
lDALYmethods_2000_2011.pdf
  https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/enn
etuse_edenduse_prioriteedid.pdf
  http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4341/1/Sots
iaalministeerium2004.pdf
  http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/5307
6/rahe_ma_2016.pdf
  http://maailm.postimees.ee/3181317/who­ulekaal
ulisus­ahvardab­votta­euroopas­tohutud­mootmed
  http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/toitumine/
riiklik­poliitika
  http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs311/
en/
  http://www.sm.ee/sites/default/files/content­ed i
tors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohi
tekst_ok_5.pdf
  http://tervis.postimees.ee/3601691/tai­varske­ule
vaade­kui­palju­eluaastaid­kaotas­eesti­rahvastik
Tänan 
tähelepanu 
eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
•  
• Slide 18
• Arsti roll rahvatervise parandamisel:
• Slide 20
• Slide 21