Eluviisist põhjustatud tervisekaotus: mida me teeme valesti ja miks ? (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Eesti jaoks olulised riskifaktorid

veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse efektiivsus sõltub aga ainult ajast. Just trombolüüsil ongi viimasel ajal insuldi ravis väga oluline koht. Tervise arengu instituudi kinnitusel on insulti haigestumine Eestis viimasel ajal kasvanud. 2010. aastal oli insuldi haiglaravijuhtude arv 6500 ringis. Ravi taset peetakse meil aga heaks. "Kui vaadata seda, kui palju ja kui kiiresti me trombolüüsi teeme, siis aravn, et Tallinna ja Tartu baasil võime üsna uhked enda üle olla. Nende inimeste arv, kes on jõudnud trombolüüsini, on üsna kõrge, ja kui võrrelda ka aega, mis inimesel võtab, kuni ta trombolüüsini jõuab, siis Eestis me oleme enamasti Lääne-Euroopa keskmise lähedal või veel kiiremad," rääkis kliiniku juhataja. PAHALOOMULISED KASVAJAD Eesti Vähiregistri andmetel on suurenenud aastas diagnoositavate vähijuhtude arv viimaste aastakümnete jooksul Eestis pidevalt

Meditsiin

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt.

Sotsioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat teavet ja järgib ühtset õppeskeemi: teematutvustus, algtõed, tekst koos selgitustega ning kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista

Esmaabi

Meedia

Kommentaarid (0)