Vastus leiad õppematerjalist: Meeleolu häired – Depressioon

Meeleolu häired – Depressioon (1)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on depressioon?

Meeleolu häired – Depressioon
Referaat
Koostas:
Tartu 2005
Sisukord

Sissejuhatus............................................................................................lk.3

Mis on depressioon?...............................................................................lk.4

Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5

Depressiooniravi.....................................................................................lk.8

Kokkuvõte.............................................................................................lk.10

Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11
Sissejuhatus
Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele.
Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unerežiimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Depressioon ei ole inimese nõrkuse väljendus ega seisund, mida saaks ületada tahtejõu või üksnes sooviga. Depressiivse haigusega inimesed ei saa ennast lihtsalt "kokku võtta" ja terveneda. Ilma ravita võivad sümptomid püsida nädalaid, kuid või koguni aastaid. Asjakohase raviga saab aga suuremat osa depressioonihaigetest aidata
Mis on depressioon?
Depressioon on kurvameelsus , alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus-, enesesüüdistus- ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidmõtted ehk enesetapumõtted ja -katsed, seepärast on näidustatud haiglaravi . Endogeenne depressioon tekib välismõjudest sõltumata, näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosi puhul (üks selle järke) ka taandarengueas (involutsioonid). Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe -, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal juhtudel kaasneb depressiooniga rohkesti somaatilis-vegetatiivseid häireid, mida haige peab esmatähtsaiks (maskeeritud depressioon). Nüüdisajal on depressioon üldiselt hästi ravitav. Ravita võib depressioon kesta kuid ja isegi aastaid.
Depressiooni diagnoositakse vaid siis, kui noorukil esineb vähemalt kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse depressiivseks episoodiks. Kerge või kroonilise depressiooni ägedam vorm düstüümia diagnoositakse, kui sümptomid püsivad vähemalt aasta, kusjuures vahepeal võib esineda kuni kahekuuline normaalseisund.
Sarnaselt teiste haigustega (näiteks südamehaigused) avalduvad ka depressiivsed häired erinevate vormidena. Depressiooni vorme ei jaotata ainult raskusastme põhjal, vaid ka haiguse kulu ja seda mõjutavate faktorite järgi.
Sümptomid ja tunnused
Depressiooni sagedasemad kehalised sümptomid:
Sümptom
Depressiivsetel haigetel %-s
Tervete %-s
Väsimus, energiapuudus
85
40
Peavalud , valud peas
64
48
Peapööritus, minestustunne,tasakaaluhäired
60
14
Raskus või nõrkustunne kehas
57
23
Krooniline valu kehas, lihasvalu
53
27
Kõhuvalud
51
20
Valud rindkeres
46
14
Äkilised meeleolu ja käitumise muutused:
Varem sõnakuulelik teismeline on äkki muutunud vaenulikuks. Mässuline käitumine ja isegi kodunt ära jooksmine on depressioonis teismeliste puhul tavaline.
Teistest eraldumine:
Depressioonis noor eemaldub sõpradest või eemalduvad hoopis sõbrad sellisest noorest, märgates tema hoiakus ja käitumises ebameeldivaid muutusi.

Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu:
Depressioonis teismeline on ebatavaliselt passiivne. Hobid , mis alles hiljuti talle huvi pakkusid , tunduvad nüüd tüütavad.

Märkimisväärsed muutused toitumisharjumustes:
Paljud eksperdid arvavad, et sellised häired nagu anoreksia, buliimia ja taltsutamatu liigsöömine kaasnevad tihti depressiooniga (või on lausa selles põhjustanud).
Unehäired:
Depressioonis teismeline magab kas liiga vähe või liiga palju. Mõnedel kujunevad häiritud magamisharjumused, nii et nad on üleval kogu öö ja magavad terve päeva.

Probleemid koolis:
Depressioonis teismelisel on probleeme õpetajate ja kaasõpilastega ning tema õppeedukus langeb. Varsti tõrgub teismeline üldse kooli minemast.

Ohtlik või ennasthävitav käitumine:
Iseäranis riskantsed ettevõtmised võivad osutuda sellele, et noorel pole enam eluisu. Sümptomiks võib olla ka enesevigastamine (nagu naha sisse lõikamine).

Väärtusetustunne või kohatu süütunne:
Teismeline muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tõsiasjad võivad osutada hoopis vastupidist.

Psühhosomaatilised vaevused:
Ilma mingite füüsiliste põhjusteta tekkinud pea-, hamba-, seljavalud ja muud sarnased probleemid võivad viidata depressioonile.

Korduvad surma- või enesetapumõtted:
Haiglaslikesse teemadesse süüvimine võib viidata depressioonile. Sellele viitavad ka enesetapuähvardused.
Mis põhjustab teismelistel depressiooni?
Esiteks võivad puberteedieas toimuvad füüsilised ja emotsionaalsed muutused põhjustada noores ebakindlust ja hirmu ning teha ta iseäranis altiks pessimistlikele meeleseisunditele. Probleemi suurendab ka see, et noored puutuvad eluraskustega kokku esimest korda ning neil pole selliseid oskusi ega kogemusi nagu täiskasvanuil. Sellised olukorrad võivad kujuneda väga viljakaks pinnaseks depressiooniseemnetele. Depressioon järgneb mõnikord raskele kaotusele - kas siis kellegi lähedase surmale või vanemate lahutusele. On ka vähem ilmseid kaotusi. Näiteks uude paika kolimine tähendab tuttava ümbruse ja armsate sõprade mahajätmist. On ka noori, kes põevad mõnd kroonilist haigust. Sellises olukorras võivad eakaaslastest erinemisest tulenevad piinad panna teismelise tundma, et ta pole enam normaalne.
Paljud psühhiaatrid usuvad, et aju biokeemilise tasakaalu häiritus mängib depressiooni puhul võtmerolli. Häiritud tasakaal võib edasi kanduda geneetiliselt, sest uurijad on leidnud, et nendel teismelistel, kelle vanematel esineb depressiooni, võib see palju tõenäolisemalt ka endil tekkida.
Depressiooniravi
Ravimid :
Depressioonihäirete ravis on kasutusel erinevad ravimid, mis aitavad tavaliselt väga hästi. Need ravimid toimivad ligikaudu 80%-le patsientidest. Depressiooniravimid ei põhjusta sõltuvust ja nende kasutamisega võivad kaasneda ainult kerged, hästi kontrollitavad kõrvalnähud. Nad ei muuda isiksust. Paljud depressiooniravimiga seotud hirmud on alusetud. Depressioonivastaste ravimite hulka kuuluvad uuema põlvkonna preparaadid (peamiselt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid /SSRI), tritsüklilised antidepressandid ja monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorid.
Ravi alustamine:
Mõnikord proovib arst erinevaid depressioonivastaselt toimivaid ravimeid, enne kui leiab kõige paremini mõjuva ravimi või ravimkombinatsiooni. Mõnikord on vajalik annuse suurendamine, et ravim hakkaks toimima . Paranemine ilmneb küll juba esimestel nädalatel, kuid enne täieliku ravitoime saavutamist tuleb ravimit võtta reeglipäraselt kaks kuni kolm nädalat (osal juhtudel koguni kuni kaheksa nädalat).
Ravi kestus:
Sageli jäetakse ravimid ära liiga vara. Patsient tunneb ennast paremini ja mõtleb, et ravimit ei olegi enam vaja võtta. Või siis usub ta, et ravim ei toimigi üldse. Oluline on aga ravimit võtta senikaua , kuni see veel mõjub. Kõrvaltoimed võivad ilmneda juba enne antidepressandi toimet. Kuni on veel paranemist näha, tuleb ravimite võtmist jätkata kuus kuni üheksa kuud, et hoida ära depressiooni taasteke. Osa ravimeid tuleb ära jätta järk-järgult, et organism võiks kohaneda. Paljudel patsientidel võivad ilmneda võõrutusnähud, kui nad jätavad ravimi ära järsku. Bipolaarse häirega patsiendid ja kroonilise või korduvalt esineva (retsidiveeruva) depressiooniga patsiendid peavad ravimit võtma olukorrast lähtuvalt pikemaajaliselt.
Antidepressandid ei põhjusta sõltuvust. Antidepressantidega ravi tuleb aga hoolikalt jälgida, et teha kindlaks, kas kasutatakse õiget annust. Arst hindab annustamisskeemi ja selle toimimist reeglipäraste ajavahemike järel.
Psühhoteraapiad
Paljud psühhoteraapia vormid, sh osa lühiteraapiaid kestusega 10…20 nädalat, võivad depressioonihaigeid aidata. Vestlusteraapia käigus saavad patsiendid teadlikuks oma probleemist ja õpivad seda lahendama. Mõnikord jagatakse kokkusaamiste vahelisele ajale ka koduseid ülesandeid. Käitumisterapeudid aitavad patsiendil õppida, kuidas oma toimingutest suuremat rahuldust tunda ja kuidas muuta depressiooniga kaasnevat või selle tulemusena tekkinud käitumismaneeri.
Olulised võivad olla ka perekonna, elukaaslase ja sotsiaalse ümbruse kaasamine teraapiasse. Samuti tuleb alati analüüsida ja samaaegselt "läbi töötada" patsiendi sotsiaalsed väljundid (elukutse, sõprade ring, vaba aja tegevused, jne).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võiks öelda, et inimese tervis oleneb sellest väga palju, kuidas inimene ise seda hoida oskab. Depressiooni võib tekitada ka see, kui sa tihti tülitsed oma ema-isa või lihtsalt sõpradega. Samuti võib depressiooni tekitada mõne lähedase kaotus, isegi sinu vanemate lahutus . Kõige lihtsam nendest asjadest toibumiseks on see, kui sa võtad vastu oma sugulaste ja sõprade toetuse. Koos on alati kõigest raskest kergem üle saada. Väga oluline on mõista, et elu läheb edasi ja püüda lihtsalt teha järeldusi miks see kõik nii juhtus. Depressiooni sattumine on väga lihtne, kuid sellest välja tulemine palju raskem
Kasutatud kirjandus

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 88 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VndaG Õppematerjali autor

põhjalik ülevaade

meeleolu häired depressioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk

Psühholoogia

doc

Toimetulek depressiooniga

........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme

Psühhiaatria

doc

DEPRESSIOON

TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED..........................................................

Psühholoogia

odt

Depressioon

......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.

Psühholoogia

132

doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest

Arengupsühholoogia

doc

Toimetulek depressiooniga

sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja

Sotsioloogia

doc

Depressioon ja selle ravimine

............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................

Psühholoogia

doc

Depressioon

Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid