ÕPIVÄLJUND ÕPETAMISTEGEVUS ÕPITEGEVUS HINDAMISMEETOD Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane ... selgitab riigi, erinevate poliitiliste Selgitamine, seminari/väitluse Loengus osalemine, seminaris Vaba/valikvastustega kirjalik töö, reziimide ja ideoloogiate olemust ja juhtimine, kirjalike tööde (diskussioonid, rühmatööd, hinnanguline tagasiside iseseisvatele toimimispõhimõtteid sh Eesti riikluse ja tagasidestamine harjutused) osalemine, kirjalike ülesannetele ja seminaridele konstitutsiooniliste aluste kujunemist tööde koostamine, iseseisev töö kirjandusega.
Tema rahalise abiga ja tema korteris avas ta 1910 Pariisis naistekübarate ateljee, mis sa peagi menukaks. Coco Chaneli moelooming, mis ilmus müügile 1920. aastatel, äratas suurt tähelepanu ja muutis põhjalikumalt varasemaid tavasid. Endiste ebamugavate ja raskete rõivaste asemel kujundas ta sirgelõikelisi seelikuid, praktilisi sviitreid ja avaraid jakke, mis olid mugavad ning võimaldasid vabalt liikuda. Need rõivad sobisid iseseisvatele ja tegusatele naistele, kes soovisid töötada ja sportida. Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja
Tootmiskorralduse iseloomustus . Autotööstuses eristatakse tänapäeval viit etappi : 1. TOOTEARENDUS ja sellega tihedalt seotud turundus on valdavalt põhiettevõtte pärusmaa. 2. OSADE VALMISTAMINE - enamik detaile ostetakse allhakne korras sisse 3. KOKKUPANEK - tehakse üha rohkem ühistööna või ostetakse teenust sisse 4. TURUNDUS . ja sellega tihedalt seotud tootearendus on valdavalt põhiettevõtte pärusmaa. 5. HOOLDUSTÖÖD JA TEENINDUS - jaotatud lepingu alusel iseseisvatele jaotus- ja hooldusettevõtetele. Maailma autootmise ja tarbimise geograafia Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70% autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s , Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate P-Ameerika ja Eruoopa tootjate kõrvale on tulnud eelkõige Aasia riigid: Jaapan, L- Korea, Hiina. Suurbritannia on autotootjate riikide hulgas esikohal, kuid firmade edetabeli tipus pole ühtegi
(monopolide tegevuste reguleerimine, keskkonna- ja tarbijakaitse) Riik kui halduskandja Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik tä idab teatud haldusü lesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents. (Riik omab raha, võ ib sõ lmida lepinguid, võ tta õ igusi ja kohustusi, võ ib esineda kohtus, tema suhtes võ ib esitada nõ udeid) Kaudse riigihalduse kandjad Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik- õ iguslik asutus (nt Tartu Uc likool), avalik.õ iguslik sihtasutus (nt Eesti Kultuurikapital) ja avalik-õ iguslik ü hendus (nt korporatsioon) Kohalik omavalitsus kui halduskandja Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohaliku elu kü simusi, mis ei ole seadusega kellelegi teisele tä ita antud. Vahetu ehk Otsese riigihalduse puhul tä idab riik teatud haldusü lesandeid ise.
kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on : täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada: Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks Avalik-õiguslikeks asutusteks Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks Õiguse obekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed-
Sisaldab järgmisi aspekte:organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine (riik avalik- halduslik juriidiline isik). Haldusorgan-Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab
Talude iseseisvumine Maa oli jagatud kaheks: talu- ja mõisamaa. Hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Talude päriseksmüümine algas 1850ndal lõuna-eestis. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning käsitöö või kaubanduse tegeledes. Laevandus ja meresõit 19.saj. arenes eestis kiriesti laevandus ning paadikaubandus. Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga, peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased
Juba üliõpilasena 1885. aastal, sõitis Hedin tuntud rootsi suurfirma L. J. Nobeli ülesandel Bakuusse, kus olid Nobeli õliväljad, ja selle raames reisis 1885-86 aastatel ka läbi Pärsia, Mesopotaamia ja Kaukaasia. [5] 1890. aastal võttis ta osa ühest Rootsi diplomaatilisest komisjonist Teherani ja jätkas 1890- 91 reisi läbi Khorasani, Mesopotaamia ja Venemaa. Need olid kergemad, ettevalmistavad sõidud Idamail, mis olid eelmänguks tema suurtele iseseisvatele ettevõtmistele Aasia kaugemais ja kõrvalisemates osades. [1] 2.Reisid 1892. -1935. aastatel viis Sven Hedin läbi mitmeid ekspeditsioone. Lõpetanud ülikooli ja saanud vajaliku reisikapitali, asuski Hedin 1893. aasta sügisel oma esimesele suurele, üle kolme aasta kestvale, Aasia reisile, mis viis teda Venemaa kaudu Ida-Turkestani ja sealt läbi Põhja-Tiibeti Hiina. 14. Novembril 1893 lahkus ta Orenburgist, et sõita vankril läbi Kirgiisi
5.1.1. Juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses on kõigepealt kõik eraõiguse juriidilised isikud, milleks on ÄS § 2 lge 1 ja 3 kohaselt täis-, usaldus- ja osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu; SAS § 1 lg 1 kohaselt sihtasutus ja MTÜS § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühing. 5.1.2.Paragrahvi 9 lg 2 ei kehti siiski ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes, vaid laieneb ka ülejäänud iseseisvatele eraõiguslikele moodustistele, millel on vähemalt osaline õigusvõime. Osalise õigusvõimega on tegu siis, kui õiguskord tunnistab, et vastav moodustis võib olla vähemalt ühe õiguse iseseisvaks kandjaks. Juriidiline isik PS tähenduses on iseäranis ka lihtõiguses iseseisev õigusvõimeta seltsing (VÕS § 580 jj). Näiteks on RKHK leidnud: „[J]uhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka
Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepingua üle anda ka eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Vahetu ja kaudne riigihaldus vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Haldusorgan H. Kelsen käsitleb organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud
selle loomise momendist automaatselt; mingit teose registreerimist, deponeerimist, teostele kaitsetähiste vms lisamist ei nõuta. Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (related rights või neighbouring rights) kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja raadio ning teleorganisatsioonile. Mõned sellised iseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi tegijale, filmi esmasalvestise tootjale jt. Ka need õigused tekivad automaatselt. Nendele iseseisvatele õigustele on pühendatud autoriõiguse seaduse 8. peatükk. Euroopa Liidu direktiividest tulid Eesti õigusesse uued õigused, näiteks andmebaasi tegija, filmi esmasalvestise tootja jt õigused). Tööstusomand (industrial property) on üldmõiste, mis tähistab õigusi kauba- ja teenindusmärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele (üks liik leiutisi), tööstusdisainilahendustele, geograafiliste tähiste kasutamisele,
volitavas seaduses, kui selleks on andnud õiguse seaduseandja. Määruse andmise õiguse edasivolitamine Vabariigi Valitsuse poolt saab toimida määruse, mitte korraldusega, sest nii delegatsiooni- kui ka subdelegatsiooninormid loetakse õigusnormide hulka kuuluvateks. Õigusriigis on määruse ülesandeks seadusega kehtestatud õigusnormide konkretiseerimine ja rakendamine. Direktiiv ehk juhend. Määrus-statuut(kuulub ka haldusakti alla) Seaduseandja võib määrusandlusõiguse anda ka iseseisvatele õigussubjektidele avalik-õiguslikele korporatsioonidele ja asutustele. Sisuliselt on siin tegemist legislatiivfunktsiooni delegeerimisega, mis toimub nn. Volitava seadusega. Tavaliselt on iseseisvate õigussubjektide määrusandlusõigus piiratud subjekti autonoomiaga. Selliseid iseseisvaid määrusi, mis haldusakti teooria seisukohalt kuuluvad praeter legem määruste hulka, nim. Ka statuutideks. Reeglina ei pea sellised autonoomsed määrused olema kooskõlas nt. Vabariigi
pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes algaineks on õhk/udu ning Anaximandros võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid. Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika: Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast. Nad kirjutasid ning tõestasid praktiliste ülesannete õigsust teoreemide abil. Nii kujunes matemaatikast tõestatud väidete loogiline süsteem. Enim edendas seda Pythagoras, kes sõnastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin: Kreeka arstid olid laialdaselt tuntud, isegi Pärsias
Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus Otsene riigihaldus ehk vahetu riigihalduse puhul saame rääkida olukorrast, kus riik täidab teatud haldusülesandeid ise ehk otseselt. Kaudne riigihaldus Kaudsest riigihaldusest saame rääkida juhul, kui riik delegeerib teatud haldusülesanded iseseisvatele õigussubjektidele. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust) Kaudse riigihalduse kandjatekson eelkõige KOVid ja AÕ jur isikud. Kohaliku omavalitsuse üksus haldusekandjana Kohaliku omavalitsuse organid teostavad avalikku võimu. KOV ülesanded on umbes pooleks: r iigi ül täitmise kohustused ja kohaliku elu küsimused. Kohaliku elu
eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest 8. Kodanikuühiskond (lk.34-37) Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskond, mis hõlmab
mitte alluvussuhetes. Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. 5. Avaliku halduse organisatsioon Riigil ei ole alati võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma asutuste kaudu (valitsusasutuste või valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kaudu). Seepärast antakse osa avalik-õiguslikke haldusülesandeid seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid võib seadusega või selle alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne). Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik Üldkompetentsiga haldusorganid:
kui ka konverentsikeskustele. Tegemist on süsteemiga, mis kätkeb endas kliendihaldust ning aja-, ürituste- ja tulude juhtimist. Seega kõike seda, mida konverentsi- ja toidlustuskorraldus ettevõtte vajab tulemuslikuks tööks. 3. Opera Xpress – juhtimissüsteem väikestele hotellidele, mis võimaladb valida sobiva funktionaalsuse vastavalt hotelli vajadustele. On disainitud spetsiaalselt limiteeritud teenuseid pakkuvatele iseseisvatele- ja ketihotellidele, kes ei vaja täit Opera funktsionaalsuste paketti. Süsteemi kergesti loetav ekraan annab kiire ligipääsu kõikidele peamistele hotelli vastuvõtu operatsioonidele. Opera Xpress põhineb Opera täislahendusele, milles erandina limiteeritakse süsteemi funktioonid vaid nendele, mida hotellil tegelikult vaja on. Kliendil on võimalik teha oma valik nimekirjast, mis sisaldab kõiki Opera täislahenduse funktsioone. Limiteeritud
lõpuks kaotasid. 10. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.s. Liivimaa oli Eestis ja Lätis vallutatud alad. Eestimaa oli Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eesti. Maahärra oli üksiku maaosa sõltumatu valitseja, nende valdused kujutasid endast väikseid feodaalriike. Harju-Viruks nimetati Taani valdust. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad allusid Saksa-Rooma riigi keisrile, otseselt allusid iseseisvatele maahärradele. Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid
- väärtuste, normide, mudelite järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm; - organisatsioonilisele vormile on kujunenud vastav rollide süsteem. · Anoomia mõiste pärineb Emilé Durkheimilt (1858-1917), kes käsitles anoomia mõistet oma töödes "Tööjaotus ühiskonnas" ja "Enesetapud". Durkheim peab anoomiat tavaliseks siis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. Durkheim keskendus rohkem gruppide ja struktuuride iseloomustamisele, kui indiviidi iseseisvatele tunnustele. Teda huvitasid sellised mõisted nagu sidusus ja integreeritus, mille iseloomustamiseks erinevates ühiskonnatüüpides kasutas ta mõisted mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on
8 lg 5 ja KasMS § 7 lg 4) Leituise ühtus: Patent: Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise kombinatsioonile. Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, siis võib taotleja need menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused. Eraldatus leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele. Kasulik mudel: Ühe ja sama registreerimistaotluseda saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele. Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet, on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust. 29. Tarkvara patentimise kriteeriumid
ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. Riik on eriline haldusekandja. Õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on juriidilisele isikule omased tunnused. Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks. Detsentraliseerimine tähendab lõpliku otsustusõiguse üleandmist iseseisvatele õigussubjektidele ning ta sisaldab endas olulisi demokraatlikke väärtusi. Avalik-õigusliku ülesande eraõiguslikele isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesandeid üle anda
Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt. 2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s. Detsentraliseerimine – riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. E. albrecht 1837 a „Tänapäeva riigiõiguse printsiibid“. Abstraktsioon, ei ole realiteet
Otsustamisõigus tsentraliseeritud üles, detsentraliseerimine on minimaalne. Selline organisatsioon töötab hästi stabiilses keskkonnas. Professionaalne organisatsioon Keskastme juhtide väike osakaal. Töötajad on kõrge professionaalsusega ja iseseisvad. Suhteliselt suur staap abistab professionaale eelkõige tehniliste tööde tegemisel. Sobib komplekssesse keskkonda. Divisjoniline organisatsioon segu kahest eelnevast. Peakorterti staap moodustab katusorganisatsiooni suhteliselt iseseisvatele divisjonidele, kellel on olemas ka oma staabikoosseis. 5. Personalijuhtimise areng Algab 1930. aastatest. Tähtsus tõusis 1950. ja 60. aastatel tänu majanduse elavnemisele. Personalijuhtimisel muutus oluliseks töötajate värbamine ja inimressursside planeerimine. Tuli arvestada makromajanduslike aspektidega. Varasemad ülesanded personalijuhil töötajate valik, treening, arvestuse pidamine ja kollektiivvaidluste lahendamine. Lisandus organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll.
§ 8 lg 5 ja KasMS § 7 lg 4) Leituise ühtus: Patent: Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise kombinatsioonile. Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, siis võib taotleja need menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused. Eraldatus leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele. Kasulik mudel: Ühe ja sama registreerimistaotluseda saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele. Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet, on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust. 31
Osalise õigusvõimega haldusüksused Eraõiguslikud isikud 2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s. Detsentraliseerimine riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. E. albrecht 1837 a ,,Tänapäeva riigiõiguse printsiibid"
realiteet iseenesest, vaid ta kujutab juriidilise isiku eksistentsi liiki. Riigil on iseärasusi teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega: a. On otsustusõigus, millised kohustused ta endale jätab, ja millised ta endale jätab, teistel seda õigust pole b. Riik on ka ainuke, kes võib teostada kontrolli teiste üle Kuna riigil pole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu, siis antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks protsessi nimetus on detsentraliseerimine lõpliku otsustusõiguse üleandmine iseseisvatele õigussubjektidele. B. ON KOLME LIIKI ISESEISVAID AVALIKU HALDUSE KANDJAID: 1. Avalik-õiguslikud ühendused e korporatsioonid A.-T. Kliimanni järgi on need enesekorraldamisõiguse alusel tegutsevad organisatsioonid. TsK § Tunnused:
Abstraktsioon, ei ole realiteet iseenesest, vaid on riigi õigusliku eksistentsi liik. Positiivse õiguse realiteet. Partsiaalne ehk osaline õ subj. Kompetentsi jagamise kompetents riik määrab ära oma prerogatiivid ja annab teistele jur isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik otsustus õ üleandmine iseseisvatele õ subjektidele. Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. Av h kandjad: · av õig korp! ehk av õi ühendused liikmeskonna olemasolu. Tegutsevad enesekorralduse õ alusel. KOV üksus, advokatuur, notarite koda, audiitorkogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Kaitseliit. Av õi korp! jagunevad: 1. territoriaalkorp! liikmeskond territoriaalsuse alusel (KOV üksused) 2. personaalkorp! liikmeskond kutseala pr alusel (notarite koda) või
2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s. Detsentraliseerimine riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. E. albrecht 1837 a ,,Tänapäeva riigiõiguse printsiibid"
tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikke kui avalik-õiguslikke institutsioone. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest Avaliku sektori funktsioonid 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse
tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Seda rõhutatakse ka asjaõigusseaduses, omaniku mõiste - nendeks võivad olla füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (eraõiguslikud isikud), samuti riik või kohalik omavalitsusüksus ning avalik-õiguslik juriidiline isik (avalik- õiguslikud isikud). Riigil ei ole võimalik ja otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu, osa antakse üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks - detsentraliseerimine. Nendeks on avalik-õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused ja avalik- õiguslikud sihtasutused. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelevalvet. Selle eesmärgiks on: 1) kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest;
Kasuliku mudeli taotluse esitamise lõiv on patenditaotluse omast väiksem. Patent: Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise kombinatsioonile. Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, siis võib taotleja need menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused. Eraldatus leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele. Kasulik mudel: Ühe ja sama registreerimistaotluseda saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele. Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet, on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust. 29. Tarkvara patentimise kriteeriumid
Halduse kandjateks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud s.h riik (kitsamas mõttes). Lähtepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime, mis antakse neile vastavate õigusnormidega. Avaliku õiguse õigusnorm peab täpselt ära määratlema, kes on vastavate õiguste ja/või kohustuste kandjateks. Detsentraliseerimine riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. Näide: avaliku halduse kandja on vald. Vallavalitsus on tema organ (haldusorgan). 2. 2
· Teabematerjalina kasutatavad perioodiline kirjandus, erialased raamatud, muud teavikud, maksumärgid, blanketid, sealhulgas asutuste ja äriühingute koosseisus olevatele raamatukogudele ostetud trükised ja muud teavikud, mis on vajalikud vastava üksuse teenindamiseks (asutuse või ühingu põhitegevuseks ei ole raamatute laenutamine) · Va enda poolt publitseeritud trükised ja muud teavikud (konto 550060). · Va raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele kui iseseisvatele isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300). · 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 24 täpsustab avalik-õiguslike isikute mõistet. Nimetatud paragrahvi 1. lõige konstitueerib, et avalik-õiguslikud isikud on riik, kohalik omavalitsusüksus ja muud isikud, kelle põhiülesandeks on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma 35 organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Seda protsessi nimetatkse detsentraliseerimiseks. Detsentraliseerimine tähendab lõpliku otsustusõiguse üleandmist iseseisvatele õigussubjektidele ning ta sisaldab endas olulisi demokraatlikke väärtusi. Otsuste tegemise õigus antakse üle asjast huvitatud isikutele või nende esindajatele. See tähendab, et
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 24 täpsustab avalik-õiguslike isikute mõistet. Nimetatud paragrahvi 1. lõige konstitueerib, et avalik-õiguslikud isikud on riik, kohalik omavalitsusüksus ja muud isikud, kelle põhiülesandeks on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma 35 organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Seda protsessi nimetatkse detsentraliseerimiseks. Detsentraliseerimine tähendab lõpliku otsustusõiguse üleandmist iseseisvatele õigussubjektidele ning ta sisaldab endas olulisi demokraatlikke väärtusi. Otsuste tegemise õigus antakse üle asjast huvitatud isikutele või nende esindajatele. See tähendab, et
kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on : täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada: Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks Avalik-õiguslikeks asutusteks Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks 7.4 Õiguse obekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed-
Määrus – põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrus on materiaalses mõistes üldakt. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel piiratud ulatuses. Peale Vabariigi Valitsuse on määrusandlusõigus antud ka teistele iseseisvatele õigussubjektidele – avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (ülikool) ja asutustele. Lisaks on põhiseaduse § 154 lõike 1 alusel määrusandlusõigus ka kohaliku omavalitsusüksuse volikogudel ja § 111 alusel Eesti Pangal. Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 82. Mis on määrusandluse eesmärk?
Contra legem – määruseandmisõigus, mida Eestis ei kasutata. Määrused ei pea olema kooskõlas iga seadusega; Praeter legem – määrused on sellised, mida antakse küsimuste lahendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Need määrused sisuliselt aendavad seadusi. Tema aluseks peab olema seaduseandja vastav volitus. Kohaliku omavalitsuse organid. Vaja spetsiaaldelegatsiooni. Määrus-statuut – seadusandja antud määrusandlusõigus iseseisvatele õigusssubjektidele – avalik-õiguslikele korporatsioonidele ja asutustele. Kuuluvad praeter legem määruste hulka. Ei kuulu riigiorganite määruste hierarhilisse süsteemi. Kohalike omavalitsuste määrused. Kontinuiteedi printsiip – õigusaktide kehtivuse osas kehtib, õiguslik järjepidevus, Actus contrarius – õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb.
Autotööstuses eristatakse tänapäeval viis etappi: arendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldetööd ja teenindus. Põhiettevõtte pärusmaaks on jäänud valdavalt kaubamärgi turundus ja viimasega tihedalt seotud tootearendus. Valdav osa detaile ostetakse allhanke korras sisse, ka koostetöid teevad autotootjad üha rohkem ühistöös või ostavad selle teenusena. Hooldus- ja konkreetne müügitöö on jaotatud lepingute alusel iseseisvatele jaotus- ja teenindusettevõtetele. Näiteks valmivad erinevate Euroopa kaubamärkide all kaubikud ühes Itaalia tehases. VW ja Ford aga rajasid ühisettevõtte Autolatina tootmaks autosid Brasiiliasse ja Argentinasse. Suurimad autotootjad: Hiina, USA, Jaapan. Hiina autotööstus: 80-ndate alguses puudus 1998. 1,63 miljonit 2008. aastal juba 9,35 tänaseks on nad kolmandal kohal Hiina suurim autofirma FAW on tootmismahu poolest maailmas alles 18. kohal sõiduautodest toodeti 2005. aastal 90%
a. need, mis on omased vaid inimesele. Jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, UÜ, OÜ, AS jne. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on võrdsed riigiga, täidavad avaliku võimu ülesandeid. Luuakse teatud funktsioonide teostamiseks, mille teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega. Protsessi, milles antakse a-õ ülesanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele, võib nimetada demokratiseerimiseks kõrvuti riigiga eksisteerivad tema õiguslikult võrdsed õigussubjektid, kes samuti täidavad avaliku võimu ülesandeid. Need liigituvad a-õ korporatsioonideks, asutusteks ja fondideks. Riik on õiguse a-õ subjekt. Eelkõige realiseerub riigi õigussubjektsus riikidevahelises suhtlemises rahvusvahelise õigusega sätestatud mahus. Riik võib olla õiguse subjektiks ka muudes õigusvaldkondades.
Määrus põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrus on materiaalses mõistes üldakt. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel piiratud ulatuses. Peale Vabariigi Valitsuse on määrusandlusõigus antud ka teistele iseseisvatele õigussubjektidele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (ülikool) ja asutustele. Lisaks on põhiseaduse § 154 lõike 1 alusel määrusandlusõigus ka kohaliku omavalitsusüksuse volikogudel ja § 111 alusel Eesti Pangal. Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 82. Mis on määrusandluse eesmärk?
Kaudne osalus 1) Emaettevõte omab firmat läbi teise ettevõtte (läbi ühe või mitme tütarettevõtte). Näiteks: Emafirmal A on 90%-line osalus tütarfirmas B, kes omakorda omab 80%-list osalust tütre (tütar) firmas C. Seega on firmal A otsene osalus firmas B 90% ja 72%-line (90% x 80%) kaudne osalus firmas C. Järelikult peab konsolideeritud kasum koosnema firma A enda tehingutest teenitud kasumist ja 72% firma C kasumist (vastavalt firmade B ja C iseseisvatele tehingutele) (Joonis 4). A 72% 90% 80% B C 10 Joonis 4. Kaudne osalus 2) Emaettevõte kontrollib tütre tütarettevõtet läbi tütarettevõtte.
Originaarne haldusekandja. Käsutab algset võimu. Tema eksistents ja võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riigil on kompetentsi jaotamise kompetents Riik täidab ise haldusülesandeid oma ametiasutuste ja haldusorganite kaudu vahetu riigihaldus ministeerium amet, inspektsioon, maavalitsus hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja ka eraõiguslikele isikutele kaudne riigihaldus 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited. Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. ERR; Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia Ei ole liikmeid, on kasutajad.
eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest 8. Kodanikuühiskond (lk.34-37) Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskond, mis hõlmab
üksuste funktsioonideks ja volitusteks. 1.1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Haldusorganid asuvad üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras, nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Dekontsentratsiooniprintsiip väljendab põhiliselt halduse organiseerimist "halduskandja sees", kusjuures pädevus jaotatakse mitmete halduskandjate (organite) vahel. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset dekontsentratsiooni. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 1
194 seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrus on materiaalses mõistes üldakt. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel piiratud ulatuses. Peale Vabariigi Valitsuse on määrusandlusõigus antud ka teistele iseseisvatele õigussubjektidele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (ülikool) ja asutustele. Lisaks on põhiseaduse § 154 lõike 1 alusel määrusandlusõigus ka kohaliku omavalitsusüksuse volikogudel ja Eesti Pangal (§ 111). Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud.
annaabi.ee 
