Sven Hedin, rootsi maadeavastaja (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Tagasipöördunud Cabot võeti vastu kui tõeline Põhja-Ameerika avastaja ja saadeti kohe teisele ekspeditsioonile. Sel korral sõitis ta mööda rannajoont lõuna poole Hatterase neemeni. Kuigi John Cabotid ei õnnestunud kummalgi reisiga saada mingit materiaalset kasu, oli ta ometi algatanud ajaloolised Kirdeväila otsingut. Kus Cabot suri, see koht on teadmata. 7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid

Geograafia

33

doc

Kes avastas Ameerika?

teine on küsitlus ning sellega seondatud arutlus. On ka kolmas lisa, kuid seal on ära toodud ainult küsitlusleht. Muidugi ei puudu tööst ka käesolev sissejuhatus, kokkuvõtte ja allikad.. 4 1. TAUST 1.1. VIIKINGID Mõiste "viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Nad olid pärit Põhjamaadest, mis saavad kunagi tuntuks Taani, Norra ja Rootsi nime all. Kuid endid ei pidanud nad ei taanlasteks, norralasteks ega rootslasteks. Rahvuse mõiste tekkis hiljem, olleski tegelikult üks viikingiajastu saavutusi. (Allan 2004:10). Kuigi Põhjala inimesed sõdisid tihtipeale üksteisega, oli neil sellegipoolest nii mõndagi ühist. Nad kõnelesid üht ja sama keelt (vanapõhja keelt) ja nende usk oli ühine- nad austasid Odinit, Tori ja teisi põhjamaiseid jumalaid. Nad jagunesid laias

Ajalugu

28

docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

54

docx

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

(alamklass) 10. AMEERIKA TSIVILISATSIOONID Esimesed tsivilisatsioonid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. (praegustel Tšiili ja Mehhiko aladel) Hansa Liit, Ottomani impeerium, Renessanss Avastuste ajastu ja kolonialismi algus Reformatsioon ja 30 aastane sõda, Vestfaali Rahulepingud 30 aastane sõda Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude. Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga.

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

132

pdf

Etnoloogia üldkursus

Briti alamrühm — kõvri (?) Wales’is, bretooni k Prantsusmaal Bretagne’s 27  5. Gaeli alamrühm — 4. saj e kr Ogami kirjasüsteemi abil kirjutatu, vana Iiri- keel. . . iiri k, manksi k, gaeli k 6. Germaani rühm • Lääne-Germaani a-rühm — inglise, friisi (Holland, L-Saksa rannik, saa- red), hollandi k, flaami k Belgias, afrikaani e buuri k, alam-saksa, ülemsak- sa • Ida-Germaani a-rühm — rootsi, norra, taani, islandi, fääri k • Põhja-Germaani a-rühm — gooti k, vandaali k, jt välja surnud keeled 7. Balti rühm • Läti • Leedu • muinas-preisi 8. Slaavi rühm • — Ida-Slaavi a-rühm: vene, ukraina, valgevene • — Lääne-Slaavi a-rühm: poola, t˘sehhi, slovaki • — Lõuna-Slaavi a-r: bulgaaria, v-bulgaaria e kirikuslaavi (vene õigeusuki- riku tekstid pärinevad 9

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda. 1930. aastail pidas Mussolini aga juba arvukalt välispoliitikale pühendatud kõnesid, mis olid sõjakad ja kutsusid üles tegema jõupingutusi nõrgemate riikide alistamiseks. Nii oli Itaalia esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Industrialiseerimine oli väga kiires tempos toimunud 19. sajandi kolmel viimasel aastakümnel. Aluseks oli suur nõudmine raua ja metsamaterjali järele, mida Rootsi võis külluses saata Euroopa turule

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA

Ajalugu

28

doc

Türgi kultuuriliugu

Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki:  Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema  Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku  „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša  impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina  717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla  orjus. HETIITIDE A

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)