Sven Hedin, rootsi maadeavastaja (0)

Sisukord

Sven Hedin 3
1. Eellugu 3
2. Reisid 4
KOKKUVÕTE 7
Viited ja kasutatud kirjandus 8
Lisa 1 9
Lisa 2 10
SISSEJUHATUS
Sven Hedin (19.02.1865 – 26.11.1952) oli rootsi maadeuurija, geograaf , topograaf ja geopoliitik. Ta kirjutas rohkesti reisikirjeldusi, oli oma tööde illustraator ning avastusi täiendas kvaliteetsete fotodega. [3] Sven Hedini elutööks oli Läänemaailmale kõrvalise ja vähetuntud Kesk- Aasia uurimine ja kaardistamine. Tema saavutused on tähelepandavad ning ta kuulub koosNanseni, Amundseni ja R. Scott ’iga kahtlemata XX sajandi kõige kuulsamate maadeuurijate hulka. [1]
Kuna Sise-Aasia alad olid raskesti ligipääsetavad (kliima, suured mäestikud, kõrged mägis- ja kiltmaad ), siis vältas nende alade uurimine üle sajandi. Sise-Aasia uurimise tähtsaimaks stiimuliks oli venelaste ja brittide omavaheline konkurents kontrolli pärast Sise-Aasia üle. [4]

Sven Hedin

1.Eellugu

Sven Hedin sündis 19. veebruaril 1865. aastal Rootsis, Stockholmis . Tema isa oli arhitekt . Juba noore poisina armastas Hedin lugeda seiklusjutte avastamata maadest. Innustust hakata maadeavastajaks sai ta, kui 1880. aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju - Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia , tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886 . aastal alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von Richthofen, kes äratas Sven Hedinis sügavama huvi vähetuntud Kesk- ja Ida-Aasia vastu. Juba üliõpilasena 1885. aastal, sõitis Hedin tuntud rootsi suurfirma L. J. Nobeli ülesandel Bakuusse, kus olid Nobeli õliväljad, ja selle raames reisis 1885-86 aastatel ka läbi Pärsia, Mesopotaamia ja Kaukaasia . [5] 1890. aastal võttis ta osa ühest Rootsi diplomaatilisest komisjonist Teherani ja jätkas 1890-91 reisi läbi Khorasani, Mesopotaamia ja Venemaa. Need olid kergemad, ettevalmistavad sõidud Idamail, mis olid eelmänguks tema suurtele iseseisvatele ettevõtmistele Aasia kaugemais ja kõrvalisemates osades. [1]

2.Reisid

1892. -1935. aastatel viis Sven Hedin läbi mitmeid ekspeditsioone. Lõpetanud ülikooli ja saanud vajaliku reisikapitali, asuski Hedin 1893. aasta sügisel oma esimesele suurele, üle kolme aasta kestvale, Aasia reisile, mis viis teda Venemaa kaudu Ida-Turkestani ja sealt läbi Põhja-Tiibeti Hiina. 14. Novembril 1893 lahkus ta Orenburgist, et sõita vankril läbi Kirgiisi stepi Taškenti ja Margelani, kus ta koostas ja varustas oma esimese karavani ja liikus sellega talvel üle Pamiiri mäestiku Kašgari. Suvel ja sügisel 1894 rändas ta Pamiiris, uurides ja kaardistades eriti Pamiiri ühe kõrgeima mäetombu Mustag-ata liustikke . Järgneva talve veetis Hedin Kašgaris, valmistudes oma esimesele kõrberännakule läbi kardetava Takla-makani liivakõrve Džarkend-darja ja Khotan-darja vahel. See oli Hedinile üks rängemaid ja saatuslikumaid teekondi, sest veetagavara lõppes enne kui jõuti Khotan-darjale, kõik kaamelid ja kaks meest hukkusid ning Hedin jõudis vaid suuri vaevu jalgsi , kogu varustust maha jättes, roomata jõeni, päästes sellega ka kahe ülejäänud kaaslase elu. See esimene äpardunud kõrberännak andis aga ühtlasi Hedinile kogemusi edaspidiste teekondade korraldamiseks. [1]
Pöördunud Aksu kaudu tagasi Kašgari, veetis Hedin 1895 . a. suve taas Pamiiri mäestikus. Sel reisil uurides eeskätt geoloogiliselt mäestiku ida- ja lõunaosa. Talve jõudes alustas ta 1895. aasta detsembris oma teist kõrberännakut. Esiteks suundus ta Kašgarist Khotani ja läbis teistkordselt Takla-makani kõrbe, seekord suunga lõunast põhja. Ületas Kunluni [2] ja jõudis õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni Lop- Nori järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Prževalski poolt varemini määratud asendiga põhja poole nihkunud olevat. [1]
Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi vältel ei unustanud ta ala kaardistamist. Läbis ka Tiibeti idapoolsed ääremaad ja Gobi lõunaosa. 2. märtsil 1897 . Aastal jõudis Pekingi [2] ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais tagasi kodumaale. [1]
Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid ettekandeid Euroopa suurimates teaduslikes keskustes. Õhinaga ostetavate ja loetavate reisikirjelduste abil lõi ta rahalise aluse teise reisi jaoks, mida alustas juba paari aasta pärast 1899.a. juunis. Ta alustas taas Kašgarist ja tahtis võtta põhjalikumalt käsile neid maid, millega oli eelnevail teekonnil tutvunud. Ta kaardistas üksikasjalikumalt Tarimi jõe jooksu, uuris Lop-Nori järve [2] ja sooritas ohtliku teekonna läbi Takla-Makani kõrbe idaosa , kus avastas vana hiina linna Lou-lani varemed. Lop-Nori järve uurimisega kinnitas ta von Richthofeni hüpoteesi järve asukoha sõltumisest Tarimi jõest.[6] 1900-01 reisis ja kaardistas Põhja- ja Kirde-Tiibetis ning Tarimi nõos. 1901. Aasta sügisel püüdis ta tungida burjatiks ümberriietatult Tiibeti pühasse pealinna Lhasa’sse, mis aga ei õnnestunud. Selle asemel suundus ta Ladakh’i, mille pealinna Leh’i jõudis 20. detsembril 1901. Siit pöördus järgmisel kevadel üle Karakorumi mäestiku tagasi Kašgari ning siis kodumaale. Hedin tõi teiselt reisilt tulnuna kaasa veel suurema kuulsuse ja tõsteti Rootsi kuninga Oskas II poolt viimase rootslasena aadliseisusesse. [5] Reisi rohked maateadlikud tulemused on esitatud suures 6-köitelises teoses „Scientistic results of a journey in Central Asia 1899- 1902 “, mille väljaandmiseks Rootsi riigipäev määras 75 00 krooni. [1]
16. Oktoobril 1905 suubus Hedin oma kolmandale suurele reisile, Armeenia ja Pärsia kaudu Indiasse , eesmärgiga selgitada Induse ja Brahmaputra jõgede allikate küsimust Himaalaja mäestikus. Suure karavaniga lahkus ta 14. augustil 1906. aastal Leh’ist ja peale mitmesuunalisi rännakuid Lõuna-Tiibeti mäestikes jõudis tagasi Simla’sse 15. septembril 1918 ja kodumaale 17. jaanuaril 1909. Hedin oli avastanud sellel reisil seni vähetuntud võimsa ahelmäestiku Himaalajast põhja pool, mille ta nimetas Transhimaalajaks. [2] Rootsi maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos „ Southern Tibet “. [1,3]
Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat, kuid ka Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Luksemburgi. [7] Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brošüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest. [1,3]
1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed „Pekingist Moskvasse“ ja „ Grand Canyon“. 1927-1935 korraldas ta ulatuslikumad Kesk-Aasia uurimissed Hiina, Mongoolia, Lääne-Tiibeti ja Ida-Turkenstani aladele [2], organiseerides need nüüd juba laialdaselt teaduslikeks ettevõtmisteks hulga kaastöölistega eri teaduste aladelt ( geoloogid , topograafid, meteoroloogid, arheoloogid) ja mitmest rahvusest ( rootslased , sakslased ja hiinlased ). 1927 -1928. aasta talvel rännati suure karavaniga läbi Gobi kõrbe ida-lääne suunas, Paoto’st Urumtši’sse. Siin jagunes retkkond mitmeks grupiks , mis töötasid eri kohtades eri ülesannetega. Hedin ise ei võtnud enam osa välitöödest, vaid oli kogu selle laialdase ettevõtte staabiülemaks, korraldades ja juhtides ning hoolitsedes asja rahalise külje eest. See töö muutus aga iga kuuga üha keerukamaks, sest Hiina sisemised rahutused ja vaen eurooplaste vastu veeretasid uurijaile üha uusi raskusi ning rahalised kulud olid tohutu suured. Hedin suutis siiski ettevõtmist jätkata mitmes järgus kuni 1935. aastani ja kogus suure hulga teadusliku materjali [1], mida avaldatakse veel tänapäevalgi. Maavarade – mangaani , raua, õli, söe ja kulla - avastused on toonud märkimisväärset kasu Hiina majandusele ning uurimistulemused olid populaarsed Hiina teadusele, kuna Hedini seotuse tõttu Natsi-Saksamaaga olid ta töö tükk aega Saksamaal tabu all. Tarimi oru uurimise ja kaardistamise tulemusena valmis Pekingit ja Kaschgarit ühendav tee, tänu millele oli võimalik mööduda Tarimi orust. [3]

KOKKUVÕTE

Sven Hedini peamiseks eesmärgiks ekspeditisoonidel oli maadeavastamine ja kaardistamine. Eriti suurt tähtsust omavad tema uurimised Sise-Aasia aladel. Ta teeneks on Aasia kaardi viimaste tundmatute alade - Pamiiri, Taklamakani kõrbe, Tiibeti, iidse Siiditee ja Himaalajade detailne kaardistamine. Hedin oli esimene teadlane, kes avastas, et Himaalajad on eraldiseisvad mäeahelikud. [5] Hedin uuris süstemaatiliselt Sise-Aasia järvi ning tegi selles piirkonnas aastate pikkusi klimatoloogilisi vaatlusi. [3] Kõik tema ekspeditsioonid on äratanud suurt huvi väga mitmesuguste teadusharude esindajate seas ja ergutanud üha uusi uurijaid Sise-Aasia saladuste avastamisele. Tema ülestähendused olid tõukeks sihtasutuste loomisele, et täpselt kaardistada Kesk-Aasia. [3] Ta pole aga oma uurimistöö loorbereid sugugi mitte ainult enesele hoida pöödnud, vaid on koolitanud arvukalt noorte teadlaste kaadrit selle uurimistöö jätkamiseks ( Postimees ). Sise-Aasia uurimine võimaldas kontrollida Humboldti hüpoteese Sise-Aasia mäestikusüsteemide kohta, aitas kaasa mandrijäätumise teooria kinnitamisele ja aitas selgitada kontinentaalse kliima otsustavat mõju Sise-Aasia vähesele asustusele. [4] Sven Hedini uurimistöö oli tabu Saksamaal ja Rootsis tema seotuse tõttu natsi Saksamaaga, kuid see-eest tõlgiti palju hiina keelde ning tulemused on olnud hinnatud Hiina teaduse arengu seisukohast . Hedini teadustöö tulemusi avaldatakse tänapäevalgi ning tema oskuslikult kirjutatud reisikirjeldused on hoiavad lugejaid põnevil. [2]

Viited ja kasutatud kirjandus

Tammekann, A. 1935. Sven Hedin 70-aastane. Eesti Loodus. 1935. nr. 1. lk 30-32

Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Entsüklopeedia, Tallinn 1988,

Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Sven_Hedin (19.04.09)

Konspekt Erki Tammiksaar, http://baer.emu.ee/243977 (19.04.09)

http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin (19.04.09)

http://www.silk-road.com/bibliography/hedinb3.html (19.04.09)

http://www.astrotheme.com/portraits/X455uUy4PQxQ.ht m (19.04.09)

Lisa 1

Joonis 1. Kaart Svehn Hedini reisidest. ( http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin )

Lisa 2

Ekspeditsioonid aastate kaupa:
1885-1886 Esimene reis Venemaale, Kaukaasiassi, Pärsiasse, Iraaki ja Türki.
1890-1891 Teine reis Pärsiasse ja Kesk- Aasiasse
1893-1897 Kesk-Aasias. Taklamakani kõrbe läbimisel hukkusid kaamelid ja kaks meest.
1899-1902 Kesk-Aasias.Tiibeti kaardistamine ning katse jõuda keelatud linna Lhasasse.
1905-1909 Kolmas ekspeditsioon Kesk-Aasiasse, Himaalajadesse, kus ta püüdis leida Induse ja Brahmaputra jõgede allikad ning avastas Trans-Himaalaja.
1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis.
1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi.
1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida-Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. Ekspeditsiooni käigus tehti palju teaduslikke avastusi. [2;7]
Selected Works by Hedin
1887 A Journey Through Persia and Mesopotamia
1891 Konung Oscars beskickning till Schahen af Persien, år 1890 (in Swedish)
1898 Through Asia
1903 In Asia
1904 -1907 Co-author of Scientific Results of a Journey in Central Asia 1899-1902
1909 Transhimalaya
1914 With the German armies in the West (English translation published in England in 1915).
1925 My Life as an Explorer
1932 Across the Gobi Desert
1934 A Conquest of Tibet
1936 Big Horse 's Flight
1938 The Silk Road
1940 The Wandering Lake
1949 Ohne Auftrag in Berlin (En: ' Without orders in Berlin'), Buenos Aires