Töötlev tööstus (3)

4 HEA

Geograafia - Töötlev tööstus (sekundaarne majandussektor )
Tööstus on majandustegevus , mis toodab toormest kaupu. Tööstus lõi tööstusajastu, töölisklassi ja ametiühingud, mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele.

Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaupa tootvaks ja vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks.

Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali.

Tööstusharud saab jagada kolmeks:

Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus . (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist.

Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv.

Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin , laserlõikus, personaalsed medikamendid jms. (tekkis 20 saj lõpul, suurte muutuste ja riskide valdkond). Et enamus kõrgtehnoloogia valdkondi on seotud sõjandusega toetavad neid ka riikide valitsused.

Ilma baasteaduste ja rakendusuuringute toetuseta ei oleks kõrgtehnoloogilist tööstust ilmselt kunagi tekkinud.

Autotööstus

Fordism - suurkombinaatide massitootmise süsteemi üldnimetus.
Toyotism - on paindlik masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetele ja tagab toodete kvaliteedi.
Tugitootmine - masstootmise ja väiketootmiste eeliste kasutamine odavate ja praktiliste autode tootmisel.

Autotööstus tekkis 20 saj alguses.

1913 käivitati esimene konveierliin. (Henry Ford ). Muutes sellega auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. - tootlikkus kasvas ja auto hind langes. (Piltlikult öeldes sõitsid Forfi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang. )

Enamus vajalikke detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega - tootlikkus kasvas.

Samalaadse masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski majandusharudes.
Masstootmise tõttu jäi turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele.
Fordismist sai suurkombinaatide massitootmise süsteemi üldnimetus.

Toyotism - On jaapanlaste autotootmise korraldusviis.

1970. aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed, säästlikud ja odavad Jaapani autod, mida varasematel aegadel halvustati.
(just in case ) Fordism
(just in time) Toyotism
Detailide hankimine
paljudelt ettevõtetelt (oluline oli max odavus ), võib olla ka ülemaailmne Palju ratsionaalsem oli eri osi toota erinevate suurustega tehastes, mis toimivad koostetehasele allhanikajana.
kindlatelt koostööpartneritelt; klastrid
Laoseisud
suurem, võis olla ka praaki; vajadus hiigeladude järele (just in case)- eesmärgiks kaotada detaili puudumisest tekkinud seisakud.
minimaalne (kasu suurenes kulutus vähenes)
Kvaliteedi kontroll
kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
kvaliteedi tagab ja kontrollib tarnija (tootjatehas); tagas pideva hea taseme ja spetsialiseerumise süvenemise.
Juhtimissüsteem
hierarhiline (kindlad juhtimisülesanded); käsuliini pidi; palju allüksusi - tulemus jäik ja aeglane.
kehtestati kvaliteedi juhtimine (efektiivsuse tagamiseks) ja meeskonnatöö.
Töötajate osalemine arendustöös
töötaja ei osale
teavad ettevõtte eesmärke ja osalevad arendustöös. dünastiate kaupa töölised; kõrge kvaliteet, töölised truud, hea motivatsiooni ja ettevalmistusega.
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline (oluline odavus)
geograafiline lähedus on tähtis! (vajadus kiiresti toimetada); efektiivsus tõusis, praagid langesid , töötajate motivatsioon suurenes.

Tugitootmise eelised:

võimaldas toota autosid suures koguses

kasutas ära nii mass- kui ka väiketootmise eeliseid

pakkus toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust

efektiivsus tõusis

praagid langesid

motivatsioon suurenes

töölised teavad ettevõtte eesmärke ja osalevad arendustöös.

Tootmiskorralduse iseloomustus .

Autotööstuses eristatakse tänapäeval viit etappi :

tootearendus ja sellega tihedalt seotud turundus on valdavalt põhiettevõtte pärusmaa.

osade valmistamine - enamik detaile ostetakse allhakne korras sisse

kokkupanek - tehakse üha rohkem ühistööna või ostetakse teenust sisse

turundus . ja sellega tihedalt seotud tootearendus on valdavalt põhiettevõtte pärusmaa.

hooldustööd ja teenindus - jaotatud lepingu alusel iseseisvatele jaotus- ja hooldusettevõtetele.

Maailma autootmise ja tarbimise geograafia

Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70% autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s , Jaapanis ja Lääne-Euroopas.
Varasemate P-Ameerika ja Eruoopa tootjate kõrvale on tulnud eelkõige Aasia riigid: Jaapan, L-Korea, Hiina.

Suurbritannia on autotootjate riikide hulgas esikohal, kuid firmade edetabeli tipus pole ühtegi tema firmat, sest Suurbritannias toodavad nii kohalikule kui ka EL turule peamiselt USA ja Jaapani päritolu firmad.

Samasugune olukord L-Ameerikas, kus kiirelt kasvava tootmise taga on tegelikult Saksamaa ja USA ettevõtted. (kes toodavad seal vanu mudeleid)

Tõelised turuvallutajad olid 1980 . aastatel Korea ettevõtted, kes arendasid riigi tugeval toetusel välja täistsüklilise tootmise ning teostavad nii tootearend kui turunduse ise.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 123 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katsraisk Õppematerjali autor

Konspekt töötlevast tööstusest(sekundaarne majandussektor)

töötlev tööstus tööstusharud autotööstus

Sarnased õppematerjalid

doc

Töötlev tööstus

TÖÖSTUS Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest tekstiili-ja tarvekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Vanad harud, nagu toiduaine-ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.-19. sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Riikide valitsused toetavad eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud, nagu auto-ja keemiatööstus tekkisid 20. sajandil ja on jõudsasti kasvanud. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud, nt mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms. tekkisid 20. sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond. Tööstuses hõivatud osatähtsuse muutumine aegade jooksul tehnika arenedes on kadunud vajadus suure tööjõu vastu. Mida aeg edasi, sed

Geograafia

doc

Lõpueksami sooritajale

5.1 Autotööstus Henry Ford muutis auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. Ford T mudeli tootmisel rakendas ta ühena esimestest konveiermeetodit. Piltlikult öeldes sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang omadel ratastel. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. 1970. aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapani autotootjate edu põhjus Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus. Jaapanlased rakendasid tugitootmise mudelit. See või

Geograafia

doc

tööstus - kokkuvõtlik skeem

Geograafia KT kordamine Töötlev tööstus · Majandus jaguneb kolmeks: · Hankiv · Töötlev · Teenindav · Tööstus on majandusharu, mis toodab toormest kaupu. · Tööstus lõi: · Tööstusajastu · Organiseeritud töölisklassi · Ametiühingud · Nende tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele · Tööstusele panid alguse kaupmehed · Püüdsid gildidesse koondunud ja kallitest käsitöölistest mööda minna ning luua endale sültumatuid tootmisüksusi e. Manufaktuure · Tarbekaupade hinnad langesid · Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks

Geograafia

docx

Maailmamajanduse geograafia

eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus kolib linnast välja (liikluse ja maa hinna tõttu) KESKUS-TAGAMAA ja PERIFEERIA LINNASTUMISE STAADIUMID: Linnastumine linn kasvab peamiselt läbi sisserände Eeslinnastumine rahvastiku ja majanduse areng linnakeskusest veidike eemal Vastulinnastumine  eeslinna rahvaarv langeb, kasv toimub kaugel linnast. Taaslinnastumine  keskuses toimub kvalitatiivne tõus ja majanduse kasv. Gentrifikatsioon on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub, kui

Maailma majandus

doc

Geograafia

metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

1072

pdf

Logistika õpik

maa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist

Logistika alused