Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani? Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil. Millisel juhul kasutatakse ioonpumbas lisaenergiana ATP energiat? Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgemale. Selgita, kuidas saad aru aktsioonipotensiaali tekkimisest ja liikumisest närvirakus. Aktsioonpotsentsiaal tekib siis kui ioonide sissevool ületab teatud lävendi. Kui see on saavutatud või ületatud, tekib alati ühesuguse max ulatusega aktsioonipotentsiaal. Mille kaudu liigub erutus ühelt närvilt teisele?
2. Vähenenud K+ vähendab membraani erutuvust (oksndamise korral) 3. Suurenenud Ca++ stabiliseerib membraani (hyperparatyroidism, vit-D toksikoos, neerupuudulikkus) 3. Vähenenud Ca++ suurendab membraani erutuvust (hypoparatyroidism, poegimishalvatus) Informatsiooni edasijuhtimine neuronis Presünaptiline närvilõpe vabastab transmitteraine sünapsi Transmitteraine vabanemine sünapsipilus aktiveerib retseptori (ioonkanalite avanemine, sulgumine) Potensiaalid levivad läbi neuroni kuni aksoni lähtekohani, mis on AP-de künniseks (suurem arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained
hullemaks nimetatakse autoimmuunhaiguseks, sest inimese immuunsüsteem hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada. Ioonkanalid Ioonpumbad Lasevad läbi ainult teatud ioone Lasevad läbi ainult teatud ioone Ioonide liikumine toimub kiiresti ja Ioonid liiguvad nõrgema pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema kontsentratsiooniga ossa
Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse seeläbi mehhanosensatsiooni alla. Mitteklassikalised meeled Lisaks klassikalistele meeltele on inimestel mitmeid muid meeli, nagu propriotseptsioon, temperatuurimeel, valumeel jm.
o Põhjus IMS hakkab ründama ja purustama müeliinkihti, mis kahjustab närvirakke. o Ravida ei ole võimalik, aga saab ravimitega leevendada o Autoimmuunhaigus (veel lisaks luupur ja diabeet) 9.Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Närviimpulsi liikumine närvirakus põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10.Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis
4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast n�rgema kontsentratsiooniga ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus neid on v�hem. - 3.M�ned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni
orgaanilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. e. Puhkepotentsiaali üheks aluseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotusrakusiseses ja rakuvälises vedelikus.ÕIGE 3. Kas rakusisese ja rakuvälise kontsentratsiooni erinevuse tõttu liiguvad K+ ioonid läbi avatud ioonkanalite ülekaalukalt rakku sisse või rakust välja? Vali üks: a. Rakku sisse b. Võrdselt nii rakku sisse, kui ka rakust välja. c. Rakust välja ÕIGE 4. Aktsioonipotentsiaali teke erutuva koe raku membraanis tähendab selle rakumembraani... Vali õige Vali üks või enam: a. Hüperpolariseerumist b. Repolariseerumist c. Polariseerumist d. Depolariseerumist ÕIGE 5. Vali õiged väited Vali üks või enam: a
kontsentratsioon , valgus, õhuniiskus ja mullaniiskus. Lisaks sellele reageerivad nad ka puudutusele ja paljudele keskkonnas leiduvatele saasteainetele nagu näiteks osoon. Lisaks on taimedel oma ööpäevane rütm – iga 24 tunni tagant toimub õhulõhede avanemine ja hiljem õhulõhede sulgumine. Õhulõhede avatus sõltub vee hulgast õhulõhe sulgrakkudes ja vee poolt tekitatud turgorist. Vee hulka sulgrakus reguleeritakse osmootse rõhu kaudu erinevate ioonkanalite abil. Nii elektriline kui ka kontsentatsioonigradient soodustavad anioonide väljavoolu, mistõttu arvatakse, et anioonkanalid mängivad olulist rolli õhulõhede sulgumisel . Õhulõhede sulgumine on taime jaoks suhteliselt lihtne – kui avada õiged ioonkanalid, voolavad ioonid sulgrakust välja ja osmootne rõhk langeb. Õhulõhede avamiseks aga kulutab ATPaas energiat, et suurendada elektrilise potentsiaali gradienti membraanis - väga keeruline lugu, vaata ja loe:
AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne. Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub. Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirusega piki närvikiudu - see ongi närviimpulss.
allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd. 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? valkude, ensüümide, kandjamolekulide, ioonkanalite, retseptorite 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Tagajärje seadus: kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem. 32. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. Bioloogilised piirangud õpetamisel. Eksisteerivad bioloogilised piirangud, mis juhivad assotsiatsioonide teket - seoste
Kuidas töötavad ioonpumbad? Vastus: 1. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist läbi ainult teatud ioone (näiteks naatriumkanalid naatriumioone) 2. Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema konts. ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus on neid vähem. 3. Mõned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kont. mõlemal pool ühtlustub. Teise ioonkanalite sees on värav. Mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide konts. membraani eri pooltel püsib erinev. 1. Ioonipumbad lasevad samuti läbi ainult teatud ioone 2. Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi. Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistõttu ioonipumbad kasutavad näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal
Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade. ● Ioonkanal: ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema osa poole e. tasakaaluoleku poole. Ei vaja energiat. ● Ioonpump: ioonide liikumine toimub tasakaaluoleku vastu. Ioonpumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. Avaneb kindla reaktsiooni pärast. Vajab energiat. AP - aktsioonipotentsiaal 1. Puhkeolekus on ioonkanalid suletud
· Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades
Repolarisatsiooni lõpus on membraanipotentsiaal umbes -60mV ning avanevad Na + kanalid, mis suurendavad Na+ sissevoolu. Need kanalid erinevad kiiretest Na+ kanalitest, mis avanevad mitte-sammuandja rakkudes negatiivse membraanipotentsiaali korral. Toimub Na + sissevool läbi aeglaste kanalite tänu kontsentratsiooni gradiendi erinevusele ja negatiivsele rakusisesele laenugule. Samal ajal K+ ioonide läbitavus läbi membraani ioonkanalite väheneb ning toimub K+ väljavoolu progresseeruv langus. Kui membraanipotentsiaal jõuab -50mV avanevad teist tüüpi kanalid. Need kanalid on T-tüüpi Ca+2 kanalid, tänu millele suureneb Ca+2 sissevool rakku vastvalt elektrokeemilisele gradiendile. Neljanda faasi depolarisatsioonile aitavad kaasa sinuatriaalsõlme sammuandja rakkudes muutused Ca +2 ja K+ iooni vooludes. Need depolariseerivad ioonivoolud K+ väljavoolu vähenemine, Na+ sissevoolu ja Ca+2 sissevoolu
taastub kuni kõrgenenud erutuseni, järgneb subnormaalne faas. Erutuse ülekanne neuromusk sünapsis eripärad: Erutuse ülekanne on ligi 1000 korda aeglasem kui närvikius, ühesuunaline (närvilt lihasele), tekib keemilise mediaatoraine (atsetüülkoliini) vahendusel. Mehhanism: närviimplsi saabumine aksonisse, atsetüükoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse ja selle reaktsioon kolinoretseptoritega, membraani ioonkanalite avanemine, lõpp-plaadi potentsiaali teke, kriitiline depolarisatsioon, AP teke ja levik. Lokaalsete lõpp-plaadi potenstiaalide teke kutsub esile mööda lihaskiudu liikuba AP tekke. Erutuse ja kontraktsiooni sidestus Lihaskontrakstsioonile eelnev lihaskoe erutumise seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks. Ca2 kontsenrratsioon suureneb.
,,Puhka ja seedi" Aktiivne puhkeolekus Seedeelundite kontroll 7. SIGNAALIDE LIIKUMINE NÄRVIRAKKUDES Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne Pinge erivise (puhkepotentsiaal -60 kuni -90mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja N+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss.
ise signaaliülekande mediaatoriks. ● osalevad rakkudevahelises kommunikatsioonis. Koolera: Rakku tungimiseks peab koolerabakter kinnituma spetsiifilisele rakumembraani glükolipiididele (GM1 gangliosiid). GM1 gangliosiid esineb ainult peensoole epiteelis. Olles epiteelile kinnitunud, hakkab koolerabakter tootma toksiini, mis tungib rakku ja vallandab püsiva cAMP tõusu. cAMP tõus põhjustab ioonkanalite avanemise ja elektrolüütide ning vee liikumise rakust peensoole valendikku. Surm saabub vedeliku kaotuse ja elektrolüütide imbalansi tõttu :’( 87.Liposoomid; nende olemus ja kasutusvõimalused. Olemus - bilipiidse membraaniga ümbritsetud sünteetilised vesiikulid. Baseerub võimel moodustada iseeneslikult sfääre. Kasutusvõimalused - võimaldavad manustada preparaate. 88.Membraani valkude omadused ja funktsioonid. Omadused: ● teostavad rakumembraani spetsiifilisi funktsioone
12 12 13 Transport läbi plasmamembraani 1. Difusioon molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas. 2. Osmoos vee molekulide liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt aine kõrgemale konsentratsioonile (iso-, hüpo-, hüpertooniline lahus). 3. Endotsütoos suurte polaarsete molekulide transport (vaj energia) fago-, pinotsütoos. (Energia ehk ATP) 4. Ioone läbi ioonkanalite (nt Na+ või Ca2+ kanalite avanemine membraani depolarisatsiooni toimel) 5. Passiivne transport Kui molekulide konsentratsioon ühel pool plasmamembraani on kõrgem, siis liikumine toimub kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale. 6. Aktiivne transport pump töötab vastupidiselt difusioonijõududele (K-Na-pump, kotransport, prootonipump) Difusioonil lahustes (ja gaasides) liiguvad aatomid ja molekulid kontsentratsioonide võrdsustumiseni.
on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis Kuraare indiaanlaste noolemürk, mis takistab erutuse levikut lihasesse ja põhjustab skeletilihase halvatuse LIHASKONTRAKTSIOONI FÜSIOLOOGIA
virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid: · lekkekanal, mis spontaalselt vaheldumisi avaneb ja sulgub K ja Na ioonide läbivooluks · Ligandi seondumisele tundlik kanal dendriitidel ja rakukehal suleb või avab oma väravad kokkupuutel spetsiifilise keemilise stiimuliga · mehhaanilisel survel avanev kanal sensoorses retseptoris reageerib vibratsioonile, puudutusele, survele või koevenitusele · pingetundlik kanal aksonis avaneb vastavalt muutusele membraanipotentsiaalis ning
vasodilaatorina-veresoonte ensüüme laiendajana) · cGMP GMP tsükliline aktiivne 9. Kasvufaktorid. Näited vorm, mis toimib veresoone · vt. loeng 2 küsimusi laiendajana, sekundaarne signaali 10. Signaalretseptorite tüübid ülekandemolekul · Ioonkanalite retseptor: 13. Mis on erinevat ja ühist kõigil Signaalmolekul seostub retseptoriga ensüümretseptoritel? ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad · Ühine: Ensüümretseptoritel rakku sisse ja muutub aktiveerub pärast signaaliga rakumembraani elektriline seostumist rakusisene domään, mis
Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja. Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib puhkepotentsiaal, mille suurus on lähedane K+ ioonidetasakaalupotentsiaalile (-75mV). Ioonide kontsentratsioonide gradienti hoitakse ioonide aktiivtraspordi abil (Na+-K+ pump). Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na + ja K+ ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega. Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+ ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine (muutub ajutiselt positiivseks, mille tagajärjel rakk repolariseerub). Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küündib kindla ulatuseni -45 mV kuni -55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks
mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine: · Puhkepotentsiaal muutub lühiajaliselt positiivseks (20 40 mV), mille järel rakk repolariseerub AKTSIOONIPOTENTSIAALI TEKE · Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV: · Närvirakk depolariseerub (raku sisemembraanil tekib positiivne, välismembraanil aga negatiivne laeng) · Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 1 millisekundi jooksul
viisid. Freeze-fracture mikroskoopia värske koe- või rakuproov sügavkülmutatakse, seejärel murtakse (kasutades näiteks mikrotoomi) (seda vedela lämmastiku temperatuuril). Külmast murdepinnast tehakse siis metallvorm (kuld või plaatium), mida siis hiljem uuritakse (vms). FRAP tehnikat kasutatakse uurimaks membraani difusiooni ja valgusiduvust. Patch clamp tehnika lubab uurida ioonkanalite tööd. Transfektsioon on protsess, mille käigus viiakse võõr-DNA eukarüootsesse rakku. Keemilise transfektsiooni meetodi korral neutraliseeritakse vastastikmõju negatiivselt laetud molekulide (DNA fosfaatselgroog) ja negatiivselt laetud rakumembraani vahel, võimaldades seega DNA-l rakku jõuda. On veel mittekeemiline meetod, patrikli-põhine meetod, viraalsed meetodid ning teisi (sh hübriide).
- Biomembraanide komponent perifeersetest kudedest - Substraat - Keskus maks o Sapphapetele - Salvestatakse varuks o Steroidhormoonidele kolesteriididena maksas o Vit D3 sünteesi kolesterool on vaheühend - Miks on kolesterool inimkehas oluline? - Biomembraanide komponent (tagab retseptorite, ioonkanalite jt funktsionaalsete valkude kindla paigutuse membraanis, et nende talitlus oleks tagatud, müeliin-kaetud struktuurid KNS, kolesterooli kobarad on vakalikud mitmete substantside transpordiks-aitavad hoida erütrotsüütide kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu) - Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid) - Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend)
on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-. Nernst’i võrrand Aktsioonipotentsiaal (närviimpulss) Membraanipotentsiaali kiire tõus ja langus pidevat trajektoori mööda. Tekib lihas-, endokriin- ja närvirakkudes. Oluline roll neuronite rakk-rakk suhtlemises. Aktsioonipotentsiaal on tuntud ka kui närviimpulss. Aktsioonipotentsiaal tekib pingetundlike ioonkanalite poolt. Puhkepotentsiaali ajal on kanalid kinni, kuid avanevad kiirelt kui membraanipotentsiaal suureneb teatud piirväärtuseni. Avanedes lasevad kanalid sisse Na + ioone, mis muudavad elektrokeemilist gradienti, mis omakorda potentsiaalierinevust suurendavad. Selle tulemusena avaneb veelgi rohkem kanaleid, suurendades voolutugevust membraaniläbivas elektrivoolus. Sünaps Sünaps on närvisüsteemi struktuur, mis lubab neuronil saata teisele neuronile keemilist või elektrilist signaali
sidumissait; intratsellulaarne katalüütiline domeen. Oligomeersed ioonkanalid, tuumaretseptorid. 4. Peamised signaaliülekande rajad (1) 7-TMS retseptorilt GTP-siduvate valkude (G valgud) vahendusel toimiv rada. cAMP sekundaarse ülekandjana. Ionisitoolfosfaat (IP3) ja diatsüülglütserool (DAG) sekundaarsete ülekandjatena. (2) 1-TMS retseptorensüümide rada türosiini kinaasi rada, cGMP sekundaarse ülekandjana. (3) hormoontundlike ioonkanalite mõjutamise kaudu toimiv rada (4) tsütoplasmaatiliste retseptorite (steroidhormoonide, kilpnäärmehormoonide) rada. 7 5. Steroidhormoonide retseptorvalgud võivad Lehekülg
Osad avanevad signaalide toimel, kontsentratsioon püsib erinev mõlemal poolel Ioonpumbad Lasevad läbi teatud ioone ( nt Ka/ Na pump viib rakust välja naatriumioone ja toob sisse kaaliumioone) Liikumine toimub nõrgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa. Vajalik lisaenergia Toimivad kindlate signaalidega Aktsionipotensiaal*- ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotensiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustavad ioonkanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasianda. Sünaps*- närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele Ülekandeaine e transmitter e virgatsaine*- aine, mida keemilistes sünapsides kasutatakse teise raku ergastamiseks Erutuse ülekandumine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt 1. Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2
· Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks) · cAMP rada · cGMP rada · inositoolfosfaadi /diatsüülglütserooli rada · türosiini kinaasi rada · hormoon-tundlike ioonkanalite rada Neurohormonaalse regulatsiooni põhiaspektid · Ühtne, terviklik, mitmeti reguleeritud süsteem homeostaasi tagamiseks · Hormonaalse signaali tekke algpõhjus on vastuvõetud välis- või sisesignaal · Hormoonide produtseerimine pole pidev, vaid dünaamiliselt muutuv · Hüpotalamuse, hüpofüüsi tagasagara, neerupealisesäsi hormonaalne aktiivsus on KNS kontrolli all.
Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest. Elektriline stiimul tingib Na-ioonkanalite kiire avanemise. Na liigub rakku, muutes selle sisemembraani positiivsemaks, välismembraan seega negatiivsemaks (depolarisatsioon ). Na-ioonkanalid sulguvad ja avanevad K-ioonkanalid lubades K-ioonide kiire difundeerumise rakust välja. Membraanide potentsiaalid muutuvad jällegi esialgseks.( repolarisatsioon ). Na/K- pumba abil taastatakse esialgne ioonide kontsentratsioon ja rakk on puhkepotensiaalis.
läbida membraani. Polaarsed ja laetud ühendid ning ioonid ei suuda läbida membraani ilma membraanivalkude abita. Tüübid: passiivne difusioon ja soodustatud difusioon ei vaja välist energiat, kulgeb kontsentratsiooni või laengu gradiendi suunas. Aktiivne transport (primaarne ja sekundaarne) kulgeb vastu kontsentratsiooni gradiendi suunda, vajab ATP hüdrolüüsi või ioongradiendi energiat. ionofooride vahendatud ioonide transport, ioonkanalite vahendatud ioonide transport ning poriinide (välismembraani kanalvalgud) vahendatud transport kontsentratsiooni gradiendi suunas. Passiivne diffusioon. Laenguta osakeste. Ei vaja spetsiaalseid valke. Transporditavad osakesed liiguvad oma kontsentratsioonigradiendi suunas. Laetud osakeste. Sõltub lisaks osakeste kontsentratsioonidele kahel pool membraani ka veel osakeste laengust ja elektrokeemiliste potensiaalide vahest kahel pool membraani. Soodustatud difusioon
peamiselt toimivad ATP hüdrolüüsile vabaneva energia arvelt. Kasutatakse näiteks rakkude Na ja K- ioonide tasakaalu hoidmiseks ning mao happelisuse hoidmiseks o Primaarne aktivne transport tekitab ioongradiendi o Sekundaarne aktiivne transport kasutab primaarse transpordi poolt loodud ioongradiendi energiat · Ionofooride vahendatud ioonide transport seovad ühendid ja transpordivad need läbi membraani · Ioonkanalite vahendatud ioonide transport Informatsiooni ülekanne rakus Informatsioon, mis on kodeeritud DNA molekulis, transkribeeritakse RNA kolekuli. RNA molekuli järjestus loetakse ja transleeritakse aminohappe järjestuseks valkudes. Nukleiinhapped ehk polünukleotiidid · Lämmastikalused o Pürimidiinid tsütosiin, uratsiil, tümiin o Puriinid adesiin, guaniin · Suhkrud o Riboos o Desoksüriboos · Fosfaat Nukleosiidid
Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe:
spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Membraan kontrollib ainevahetust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon (aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. töötab entroopa kasvu seaduse järgi Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. Kulub ATPsid- vajatakse energiat, et pumbata 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon, võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga
Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp- produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 54. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe: 1
pot muutused, mis levivad mööda aksoneid sumbumata. Tuleb info/simulatsioon sensoorsetelt rakkudelt Kui AP on algatatud, levib see mööda rakumembraani, tekitades iga selle punktis samasuure membraani pot. muutuse. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 11 Samad mõisted – närviimpulss ja lihasimpulss. AP väljendab info edastamise kiirust organismis. Kui närvirakku ärritatakse,siis kutsub see esile ioonkanalite avanemise. Kõikidele kanalitele antakse käsklus samal ajal, kuid nad avanevad eri kiirusega. Kiiremini avanevad Na+ ioonkanalid - Na+ ioonid voolavad rakku sisse laviinitaoliselt. Sellega kaasneb närviraku depolarisatsioon e. raku sisemembraanil tekib pos, välismembraanil neg. laeng. Kui närviraku depolarisatsioon saavutatakse, sulguvad Na + kanalid ja avanevad K+ kanalid ja K+ ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+ ioonide tasakaalupotensiaal. Ehk närvirakk repolariseerub.
· mRNA stabiilsuse muut · Doonor splaisingu saidi muutus · Inaktiveeri splaisingu aktseptorsait · Aktiveeri krüptiline splaisingu sait · Lugemisraami nihke teke · Stopp koodoni teke · Vajaliku aminohappe asendus · Takistada protsessing · Takistada rakusisene 6ige lokalisatsioon Muutunud funktsioonid (peamiselt vähi puhul): · Üleekspressioon (CMT) · Retseptor on pidevalt aktiveeritud · Uus substraat · Strukturaalselt valed multimeerid · Kimäärsed geenid · Ioonkanalite funktsiooni muut Dominant negatiivsed mutatsioonid (kollageen) 15."Suurte" geenmutatsioonide tuvastamise meetodid Suurte (1000 bp) geenmutatsioonide (deletsioonid, duplikatsioonid) tuvastamine · Tsütogeneetilised meetodid · Southern blot analüüs · dHPLC Ühe ahela konformatsioonanalüüs (single strand conformation analysis - SSCP). Muud mutatsioonide tuvastamise meetodid · Heteroduplex analüüs (heteroduplex analysis)
erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega. Membraanide ja rakkude olekut iseloomustab puhkepotensiaal (-70-90mV) ja tasakaalupotensioaal. Puhkepotensiaali iseloomustab valitsev eletroneutraalsus, kus rakumembraanidel esinev potensiaalide diferents, mille põhjuseks on K+, Na + ja Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusises ja rakuvälises vedelikus ja ka rakumembraani ioonkanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents.
Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks. Kapatsitatsioonil spermid kaotavad ensüüme inhibeerivad ning membraane stabiliseerivad valgud ja süsivesikud. Spermi sisemus muutub aluselisemaks. Muutub ka spermi membraani lipiidne koostis ja pinnaretseptorite topograafia. Kapatsitatsioonil toimub kaaliumi ioonide väljumine, mis põhjustab membraanipotensiaali muutust. Kolesterooli eemaldamine plasmamembraanist stimuleerib ioonkanalite avanemist, mis võimaldavad Ca2+ ja karbonaadiioonide rakku sisenemise. Ca2+ ja HCO3- ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP. cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni
· Alküleerivad ühendid rikuvad guaniini ära · Aluspaaride analoogia · T dimeerub UV toimel · metülatsiooni vead: adeniin -> hüpoksantiin · replikatsiooni, rekombinatsiooni vead Võib jagada veel funktsiooni kaotavad mutatsioonid (retesessiivsed nt geeni deletsioon, geenistr. muutus mRNA stabiilsuse muut, lugemisraami nihe, stoppkoodoni teke jne.) või funktsiooni muutvad (dominantsed üleekspressioon, retseptor pidevalt aktiveeritud, uus substraat, ioonkanalite funkts. Muut; geenidoosi efekt duplikatsioonide tõttu jne) mutatsioonid. Nomenklatuur: · aminohappe asendus: R117H [positsioonis 117 R->H] · nukleotiidi asendus: · 621+1(G->T) [621 on eksoni viimane ja +1 introni esimene nukleotiid; +1 positsioonis toimus G->T]; · 621-1(G->T) [621 on eksoni esimene ja -1 introni viimane nukleotiid; -1 positsioonis toimus G->T]; · IVS7-3(C->T) [7. introni -3 positsioonis C->T] · deletsioonid, insertsioonid:
Sain vastuseks 25,33 mV * ln (Kväljas/Ksees) 44. Kui membraanipotentsiaal on .......V ja [K+] väljaspool on .........M, siis milline on [K+] rakkude sees tasakaaluseisundis ? R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC). 45. Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel? Ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne. 46. Millest on tingitud membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närvi-impulsi tekkel? Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, normaliseerides potentsiaali.
integraalsed valgud transmembraansed, membraaniga assotsieerunud valgud kovalentselt ankurdatud; perifeersed valgud pole otseselt membraaniga seotud, vaid läbi adaptervalkude või lipiidide. 2. Transportervalgud (uniporterid üks ioon liigub piki gradienti, sümporterid kaks iooni liiguvad samas suunas, üks piki gradienti, teine vastu, antiporterid kaks iooni liiguvad erinevas suunas, üks piki gradienti, teine vastu) 3. Ioonkanalite klassifikatsioon, millises suunas toimub ioonide transport ja mis tüüpi transpordiga on tegu? Aitavad transportida ioone piki gradiente (facilitated transport): membraanipotentsiaali poolt kontrollitud, mehaaniliselt kontrollitud, ligandi poolt kontrollitud, transmitteri poolt kontrollitud ja lekkivad kanalid. 4. Ioonpumpade (ATPaaside transpordivad ioone vastu gradiente ja kulutavad selleks ATP energiat) klassifikatsioon P-klassi pumbad, V-klassi prootonpumbad, F-klassi
· Läbivad membraani : vesi, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak ja rasvlahustavad ning polaarsed väikesed molekulid Passivtransport · Kergendatud difusioon: aine seostumine valktransporteriga ja liikumine piki gradienti tingib transporteri komformatsioonimuutuste rea. (läbib membraani madala kontsetratsiooni suunas energia otevajaduseta) · Vahetaja abil: toimub kahe aine koostransport. Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. nongated resting ion channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated ion channels). Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid)
membraanipotensiaal, K kanalid sulguvad Membraanipotensiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel, seega impulss liigub ainult ühes suuas. +40mV juures avanevad pingesõltuvad K+ kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Membraani depolariseerumine aktsioonipotensiaali toimel on tingitud ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne. Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, toimub membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närviimpulsi tekkel, normaliseerides potentsiaali.
Väljaspool rakku on Na-ioonide kontsentratsioon kõrge. Na-iooni seostumine soodustab glükoosi seostumist. Transporteri konformatsioon muutub ainult siis, kui mõlemad on seostunud. Iga ATP molekuli kohta pumbatakse rakust välja 3 Na-iooni ja rakku sisse 2 K-iooni Membraanides paiknevad transpordi valgud, ioonkanalid ja ATP energiat kasutavad pumbad. Membraani läbiva passiivse ja aktiivse transpordi võrdlus. Na +-K+ pumba töö põhimõte. Osmootne rõhk ja selle tekke mehhanism. Ioonkanalite struktuur ja nende töö reguleerimise võimalused. Elusa raku plasmamembraani elektriline potensiaal. Aktsioonipotentsiaali teke ja leviku mehhanism närviraku plasmamembraanis. Na + ja -K+ kanalite osa aktsioonipotentsiaali leviku reguleerimises. 13. Tsütoskelett I. Kolm valgu filamentide tüüpi, mis moodustavad tsütoskeleti (aktiini filamendid, mikrotuubulid, intermediaarsed filamendid). Kolm põhilist müosiini tüüpi. Tsütoskelett
asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Tipus olevad mikrohatud moodustavad vastuvõtva välja: Moodustavad sünapsi sensoorsete närvidega oma põhimikul: Tugirakud; Basaalsed rakud. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse. Siis vallanduvad aktsioonipotentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku membraani, tekib AP ning selle tulemusena avanevad pingeletundlikud Ca2+ kanalid, mille tulemusena vallandub neuromediaator
· Haistmis närvid sisenevad sõelluumulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. · Lõhnaaine peab olema lenduv ja vees-lahustuv, see soodustab läbiminekut epiteeli katvast limakihist. · Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta e rakupinna retseptoriga, mis põhjustab ioonkanalite avanemise ja sensoripotentsiaali tekke . · Haistmistaju intensiivsus sõltub nii aine keemilisest struktuurist kui ka tema kontsentratsioonist, lisaks sellele veel aine difusiooni kiirusest, sensori rakkude füsioloogilisest seisundist ja aine lahustuvusest. · Mõned inimesed suudavad eristada enam kui 10000 erinevat lõhna. ·Lõhnataju suure individuaalsuse tõttu ei ole siiani ühtset nn primaarsete lõhnade klassifikatsiooni. MAITSEMEEL
parameetrite väärtus antakse rakuväliste suhtes. Konkreetse kindla membraanipotentsiaaliga membraani puhul on keemiline potentsiaal iga iooni suhtes erinev sõltuvalt tema kontsentratsioonist, aga elektriline potentsiaal on kõikide ioonide jaoks ühesugune. . ioonide aktiivtransport tekitab ebavõrdse ioonide kontsentratsioon üle membraani,· see ebavõrdne ioonide kontsentratsioon tekitab üle rakumembraani elektrokeemilise gradiendi mis on potentsiaalse energia allikaks,· spetsiifiliste ioonkanalite avanemine on kontrollitud elektrokeemilise gradiendi poolt. (kiirem on konspekti lugeda) Transort läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu. Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti. (in making) 15.Kirjutage Nernsti võrrand ja selgitage selle tähtsus. Kui eeldada, et valitseb tasakaal rakulahuse ja välislahuse vahel (sisenemine=väljumine), siis µ = 0
vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis Kuraare indiaanlaste noolemürk, mis takistab erutuse levikut lihasesse ja põhjustab skeletilihase halvatuse LIHASKONTRAKTSIOONI FÜSIOLOOGIA
kõrvaldatakse tema toime. Selliselt repolariseeritud postsünaptiline membraan on valmis uue impulsi vastuvõtuks. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1)Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis:* Erutuse levik on ligi 100 korda aeglasem kui närvikius. 0,1 mm laiuse sünapsipilu läbimiseks kulub erutuslainel aeg 1 ms. Seda nim sünaptiliseks
annaabi.ee 
