Närvid ja närvisüsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Närvisüsteem, närvirakud, peaaju

1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon ­ organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon ­ organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus

Bioloogia

2

docx

11. klassi bioloogia: Närvisüsteem

*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena kiirusega ligikaudu 100m/sek, näiteks katsudes palavat pliiti näpuga näpuotstes olevad närvid saadavad info otsekoheselt ajju, kus seda informatsiooni töödeltakse ning samamoodi saadetakse see informatsioon otsekoheselt tagasi näpuotstesse ning see kõik toimub vaid murdosa sekundis, siis alles on võimalik inimesel tunda füüsiliselt valu. Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos

Bioloogia

5

doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem ­ pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem).

Bioloogia

7

pdf

Bioloogia 3-kursus (homoöstaas, neuron, närvisüsteem, AP, sünaps, vaktsineerimine)

kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem​ (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline ​NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne ​NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) ​Sümpaatiline ​- aktiivses seisundis (jookse); b) ​Parasümpaatiline ​- puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone)

Bioloogia

12

doc

Inimese talitluse regulatsioon

Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust.  Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore)  Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud). Paikneb peaaju sees, seljaajus aga välimises osas. 4. Millega tegelevad sensoorne, somaatiline ja autonoomne (vegetatiivne) närvisüsteem? Vastus:  Sensoorne - toovad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale  Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale  Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik?

Biokeemia

28

docx

Bioloogia õpik 11 klass II

põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale.  3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega.

Bioloogia

8

docx

Inimese talitluse regulatsioon

6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Hormoonid (humoraalne regulatsioon) Leukotsüüdid ehk valgeverelibled (immuunsüsteem). Reguleerivad veresuhkru taset Toodavad antikehi Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib nende Võitlevad haigustekitajatega tootmist Mõjutavad kasvu Õgivad antikehadega märgistatud antigeene Mõjutavad ainevahetuskiirust Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi Toodavad rinnapiima Mõjutavad sugulist arengut Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus on elu jooksul omandatud;

Bioloogia

7

doc

Närvisüsteem

niimoodi kunstlikult takistades või soodustades erutuse levikut (meditsiinis näiteks tuimestamsel; narkootiliste ainete tarbimisel). KIRJANDUS: Kingisepp, lk 54 - 62 Tatarinov, lk 68 - 91 Tsuzmer, lk 39 - 50 Mattila jt., lk 14 - 16 NÄRVISÜSTEEM (NS) reguleerib üksikute elundite ja kogu organismi talitlust, koordineerib nende tööd. NS aitab kohaneda muutuvate välisoludega, tagab organismi ja väliskeskkonna ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked).

Bioloogia

Kommentaarid (0)