Bioloogia küsimused (0)

Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP � lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus ? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal ) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes �sinikuliseks �hendiks - 2. tsitraadits � kkel , mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3. hingamisahel , milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP-sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast n�rgema kontsentratsiooniga ossa : membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus neid on v�hem. - 3.M�ned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kontsentratsioon m�lemal pool membraani �htlustub. Teiste ioonikanalite sees on v�rav, mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide kontsentratsioon membraani eri pooltel p�sib erinev. Ioonipumbad - 1.Ioonipumbad lasevad samuti l�bi ainult teatud ioone (nt. Na+/K+ pump viib rakust v�lja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi: n�rgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa (ioonid liiguvad l�bi membraani sinnapoole, kus neid juba ennegi rohkem oli). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mist�ttu ioonipumbad kasutavad n�iteks ATP energiat. - 3.Ioonipumbad k�ivituvad kindlate signaalide toimel. Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste � henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s� rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised , limaskestad) 2. Immuuns � steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus : antikehad , tapjarakud , kaasas�ndinud immuunsus) 3. Valikuline ehk omandatud immuunvastus (l�mfots��did, antigeenid /antikehad) Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest? - Mikroobidel on raske p��seda l�bi tiheda ja mitmekihilise naha, peale selle sisaldavad naha higi-ja rasun �� rmete eritised paljusid baktereid h�vitavaid ens��me. - Limaskest koosnev �hukesest rakukihist, mida kuivamise ja l�henemise eest katab visksoosne lima, mikroobid j��vad sellesse kergesti kinni. - Suurem osa toiduga seedeelunditesse sattunud mikroobidest h�vib mao happelises keskonnas. Ka s�lg ja silma pisaravedelik sisaldavad mikroobe h�vitavaid ens��me. Mis juhtub nakatunud rakkudega? - �girakud haaravad sissetungija enda sisse ning h�vitavad selle raku sees olevate ainete abil. Kohalikud koesisesed �girakud moodustavad sisemise kaitse eesliini. �girakud on v�heliikuvad ega suuda tavaliselt h�vitada k�iki haigusetekitajaid, kuid nad hoolitsevad kaitse eest esimese tunni jooksul, kuni j� uavad k�ivituda muud kaitsemehhanismid . - Tapjarakud vastavad m�rgiseid aineid, mis h�vitavad sissetungijatega nakatunud rakud . Millist �lesannet t�idavad organismis antigeenid ja antikehad? - Antigeenid: organismile v��ras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse - Antikehad: suured Y- kujulised valgud, mida organis , kasutab v��rkehade �ratundmiseks ja ohutuks muutmiseks. Millised haigused on autoimmuunhaigused? - Autoimmuunhaigusteks nimetatakse haigusi, mille puhul immuuns�steem h�vitab organismi oma kudesid . - Immuuns�steemi vigadel v�ib olla mitu p�hjust: m�ne bakteri antigeenid v�ivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis r�ndab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakteritesarnaseid valke. - Ka viirusnakkused v�i ravimid v�ivad muuta rakumembraanide valke, nii et organism peab oma rakke v��rasteks sissetungijateks. - Naiste seas levinumad, kui meeste seas (kindel p�hjus teadmata), v� imalikuks p� hjuseks on meessuguhormoonid. Sellisel juhul on mehed k�ll �helt poolt paremini kaitstud autoimmuunhaiguste eest, kuid vastuv�tlikumad nakkushaigustele. Mida t�hendab allergia ? - Ebatavaliselt �ge immuunvastus ainetele, mis tavaliselt toalist reaktsiooni esile ei kutsu. - Tavalised allergiat esile kutsuvad tegurid ehk allergeenid on tolmuk�bemed, loomade k��m, hallitusseente eosed, �ietold ja m�ned toiduained. - Organismi kaitsereaktsioonid on ebameeldivad ja m�nikord isegi eluohtlikud.