Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FOTOSÜNTEES (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on lehed poorsed?

FOTOSÜNTEES
http://www.youtube.com/watch?v=OYSD1jOD1dQ
Koostas Kersti Veskimets
Vaata kogu fotosünteesi
FOTOSÜNTEES
Valgus-
energia
hapnik
Laulame 8 minutit valgusstaadiumis
t
Laulame 6 min p
imedusstaadiumi
st
süsinikdioksiid
vesi
Laulame:
http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related 
Üldvõrrand :       
6H2O + 6CO2                C6H12O6+ 6O2
 
Valgusenergia  abil süsihappegaasi ja vee 
molekulid ühinevad ning tekib  orgaaniline 
aine –  glükoos .
Glükoosi molekulis  talletub valguse energia. 
Eraldub ka hapnik.
Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist
 ATP rootori töö:
http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related
Lehtedes on kloroplastid
Vaata kloroplastide liikumist rakus 
Lehtedes on kloroplastid
  leht     rakud    kloroplast   graan      membraan
                                        klorofüll   fosfolipiidid
Kloroplastis on 50 korda rohkem membraane kui 
mitokondris , seega on ta palju efekti vsem, kiirem kui 
mitokonder .
                          
     Kloroplastis     
                  on 
lamellid ,
membraanid
Kloroplast
Graan
Graan
Graan
Strooma
Sisemembraan
Välismembraan
Klorofülli  molekul
Fotosüntees jaotatakse kahte  etappi
valgusstaadium  ja pimedusstaadium
I   Valgusstaadium
• Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli.
(Keegi ei tea, miks kvant neeldub klorofüllis)
• Elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad 
vee molekule.
• Tekivad O- ioonid , mis ühinevad molekuliks 
(O2) ja lendavad taimest välja, ning 
   H-ioonid, mille seovad NADP molekulid – 
tekib NADPH2
• NADP seob endaga ka elektrone
• Elektronide transport kloroplastis
• Tõlgi kogu valgusstaadium
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/18/Thylakoid_membrane.png 
Kuhu edasi?
Prootonite gradient paneb ka siin tööle ATP 
süntaasi, see tähendab, et tekib 
elektrienergia , mil e arvel tehakse ADP 
molekulidest ATP molekule. 
Harjuta kogu fotosünteesi : selge ja ilus 
Võime uuesti  laulda  sama laulu:
http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related 
• Nüüd jõuame tagasi küsimuse juurde, miks 
on taimed rohelised?
•  Sel epärast, et kloroplastides klorofülli 
molekulid  neelavad  punast (680 nm) ja 
violetset (440 nm) valgust. Roheline valgus 
aga peegeldub tagasi. Maakerale langeva 
nähtava valguse koguhulgast kasutatakse 
fotosünteesiks  vaid umbes 2%. 
Joonis 5.1.2 Klorofülli valguse neeldumisgraafik erinevatel valguse lainepikkustel. 
Kui lehed oleksid mustad ja neelaksid 100% valgusenergiast, oleks nende 
elektiivsus ju suurem? Aga paistab, et elusloodus pole selles osas olnud kõige 
efektiivsem. Inimese valmistatud päikesepatareid suudavad elektriks muundada kuni 
17% päikesevalgusest (laborites valmistatud prototüübid isegi 3 korda rohkem). 
Eksperimenteeri, mil ise  valgusega  taimed tahavad 
kasvada:
•  http://www.glencoe.com/sites/common_as
sets /science/virtual_labs/ LS12 /LS12.html
• Eksperimenteeri fotosünteesi kiirusega 
sõltuvalt valgustusest:
http://www.reading.ac.uk/virtualexperiment
s/ves/preloader-photosynthesis.html
II Pimedusstaadium
• Õhulõhede kaudu tuleb CO2.
• Kasutatakse ära NADP-ga seotud 
vesinikud
• Paljude reaktsioonide tulemusena tekib 
glükoos – C6H12O6
• Energia saadakse ATP molekulidest, mis 
tekkisid valgusstaadiumis
• Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on vaja 
18 ATP molekuli 
• Vaata  Calvini tsüklit
                 
                 
      
Pimedus-  
                 
                 
    
staadium 
ehk 
Calvini 
tsükkel
Fotosünteesi energeetiline efekt on 2H O 4e- 
2
eraldamine ja üleviimine CO -le, O=C=O 
2
kompaktse molekuli muutmine haraliseks 
tetraeedriliseks struktuuriks
-C-
kus e- on tuumast kaugemal kui H O-s. 
2
Valgusenergia (hv), tõstab elektrone, ja ATP 
energia aitab polümerisatsiooni läbi viia
CO +2H O+8hv+3ATP->HCOH+O +H O+3ADP
2
2
2
2
ATP sünteesitakse ka valgusenergia abiga. 
Selleks kulub 4 kvanti, 4 tõstavad elektrone.
Mineraalained  
tulevad lehte
Süsihappegaas
tuleb lehte
Glükoos lahkub lehest
Õhulõhe  kaudu siseneb süsihappegaas aga 
väljub ka vesi, taim peab kaalutlema…
Vaata õhulõhe tööd
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plant_stoma_guard_cells.png 
http://www.ischool.zm/bio/Ch.%204%20Photosynthese_files/image008.jpg 
Õhulõhe sulgrakud
http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/biobookplanthorm.html
Lisalugemine
Õhulõhed on avatud siis, kui sulgrakkudes on tugev   turgor
Sulgraku  rakukest  on  ebaühtlase  paksusega ja rakukestas paiknevad tselluloosi 

mikrofibrillid radiaalselt  Õhulõhede avanemisel liiguvad K, Cl sulgrakku ja  rakk  täitub 
veega. Sulgraku  paisumisel  võimaldab ebaühtlase paksusega rakukest sulgrakul 
suureneda  vaid õhulõhe vastasküljelt – rakk kõverdub väljapoole ja õhulõhe  avaneb

Taimede õhulõhed reageerivad välistingimuste muutustele  minutite  ja isegi sekundite 
jooksul . Õhulõhed avanevad või sulguvad, kui muutub süsihappegaasi 
kontsentratsioon , valgus,  õhuniiskus  ja mullaniiskus. Lisaks sellele reageerivad nad 
ka puudutusele ja paljudele keskkonnas leiduvatele saasteainetele nagu näiteks 
osoon.

 Lisaks on taimedel oma ööpäevane rütm – iga 24 tunni tagant toimub õhulõhede 
avanemine  ja hiljem õhulõhede  sulgumine
Õhulõhede avatus sõltub vee hulgast õhulõhe sulgrakkudes ja vee poolt tekitatud 
turgorist. Vee hulka sulgrakus reguleeritakse osmootse rõhu kaudu erinevate 
ioonkanalite abil. Nii elektriline kui ka kontsentatsioonigradient soodustavad 
anioonide väljavoolu, mistõttu arvatakse, et anioonkanalid mängivad olulist rolli 
õhulõhede sulgumisel . 

Õhulõhede sulgumine on taime jaoks suhteliselt lihtne – kui avada õiged  ioonkanalid
voolavad ioonid sulgrakust välja ja osmootne rõhk langeb.
Õhulõhede avamiseks aga  kulutab   ATPaas energiat, et suurendada elektrilise potentsiaali 
gradienti membraanis - väga keeruline lugu, vaata ja loe: 
http://www.ebc.ee/kaitsmised/2008/kaitsmisele_tulevad_3_2_magistritood/Kristiina_La
anemets.pdf 

Glükoosi molekulid liidetakse pikkadesse 
ahelatesse ja siis on see molekul juba 
tärklise molekul:
glükoos
… või tselluloosi molekul
… või tselluloosi molekul
Fotosünteesi erinevusi
• Parasvöötme taimedel  - õhulõhed öösel kinni… ?
• Kõrbetaimedel – õhulõhed öösel lahti…?
•  Troopikataimed ? Uuri C3, C4 ja CAM taimede erinevusi.
Lisalugemine C3- taimed on paraskli mavöötme taimed, mil es 
fotosünteesi ajal  kõigepealt  moodustub kolme 
süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed 
avatud, öösel suletud.
C4- taimed on taimed, mis on  kohastunud  kuumas kli mas, 
sulgevad õhulõhed, kui on li ga kuum ja ei võta seda 
fotosünteesiks otse õhust, vahendab  RuBisCO . Neid ei kahjusta 
fotorespiratsioon.
C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad 
moodustavad umbes 5% taimeli kidest. –  mais ja  suhkruroog  ,
CAM –  kaktused , sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel 
õhulõhed lahti .
Ülesanne
•Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid 
valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud 
keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas.  Milline taim jääb 
kauemaks ellu? Põhjenda.
• 
  Valguslembesed                  Varjulembesed          
     
Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud  täidaksime 
kloroplastidega?
Süsihappegaasi molekulid paiknevad nii hõredalt!
Miks on lehed poorsed?
Fotosünteesi tähtsus
• Taimesse talletub päikese energia.
• Tekib orgaaniline molekul – glükoos
• Fotosünteesi vaheproduktidest teeb taim 
kõiki teisi orgaanilisi aineid. 
• Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud 
energia ja aine arvel ( heterotroofid söövad).
• Eraldub hapnik, mida vajavad kõik 
organismid rakuhingamiseks.
• On tekkinud  osoonikiht , mis kaitseb UV- 
kiirguse eest.

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Lehtedes on kloroplastid
  • Slide 5
  • Kloroplastis on lamellid, membraanid
  • Slide 7
  • Klorofülli molekul
  • Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium
  • I Valgusstaadium
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Joonis 5.1.2 Klorofülli valguse neeldumisgraafik erinevatel valguse lainepikkustel. Kui lehed oleksid mustad ja neelaksid 100% valgusenergiast, oleks nende elektiivsus ju suurem? Aga paistab, et elusloodus pole selles osas olnud kõige efektiivsem. Inimese valmistatud päikesepatareid suudavad elektriks muundada kuni 17% päikesevalgusest (laborites valmistatud prototüübid isegi 3 korda rohkem).
  • Eksperimenteeri, millise valgusega taimed tahavad kasvada:
  • II Pimedusstaadium
  • Pimedus- staadium ehk Calvini tsükkel
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Õhulõhe kaudu siseneb süsihappegaas aga väljub ka vesi, taim peab kaalutlema…
  • Õhulõhe sulgrakud
  • Slide 23
  • Glükoosi molekulid liidetakse pikkadesse ahelatesse ja siis on see molekul juba tärklise molekul:
  • Slide 25
  • Fotosünteesi erinevusi
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Fotosünteesi tähtsus
Vasakule Paremale
FOTOSÜNTEES #1 FOTOSÜNTEES #2 FOTOSÜNTEES #3 FOTOSÜNTEES #4 FOTOSÜNTEES #5 FOTOSÜNTEES #6 FOTOSÜNTEES #7 FOTOSÜNTEES #8 FOTOSÜNTEES #9 FOTOSÜNTEES #10 FOTOSÜNTEES #11 FOTOSÜNTEES #12 FOTOSÜNTEES #13 FOTOSÜNTEES #14 FOTOSÜNTEES #15 FOTOSÜNTEES #16 FOTOSÜNTEES #17 FOTOSÜNTEES #18 FOTOSÜNTEES #19 FOTOSÜNTEES #20 FOTOSÜNTEES #21 FOTOSÜNTEES #22 FOTOSÜNTEES #23 FOTOSÜNTEES #24 FOTOSÜNTEES #25 FOTOSÜNTEES #26 FOTOSÜNTEES #27 FOTOSÜNTEES #28 FOTOSÜNTEES #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jannukaljura Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Fotosüntees
14
doc

Fotosüntees

........................................13 Kasutatud allikad...................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Valik referaatide teemadest langes just ,,Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides" kasuks, see teema paelus mind juba keskkooli bioloogiatundides. Fotosüntees on üks äärmiselt vajalik protsess, kuna selleta poleks elu Maal võimalik. Antud keeruka, kuid samas nii igapäevase ja iseenesestmõistetava protsessi tähtsus seisneb selle lõpp-produkti, hapniku, tekkimises. Refereerimisele võetud materjal on suuremal jaol pärit nii keskkooliõpilastele mõeldud bioloogia alastest väljaannetest kui ka agronoomia, metsanduse ja maaparanduse eriala tudengitele mõeldud kirjandusest, kuid ka Internetist. Et saada täielikku ülevaadet lugesin läbi

Ökoloogia
Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine

Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Heterotroofid aga on organismid, kes ei suuda ise toota eluks vajalikku orgaanilist ainet ja seega toituvad autotroofidest ja ka teistest heterotroofidest. Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. 3. Kuidas on fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine seotud.(Fotosünteesi ja mitokondriaalse hingaminse võrrand, mis ained tekivad, milleks neid kasutatakse) Fotosünteesi võrrand 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Mitokondriaalse hingamise võrrand C6H12O6 + O2 = CO2 +H2O +ATP Fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine on omavahel tihedalt seotud. Fotosünteesi tulemusena tekivad glükoos ja hapnik, mida läheb vaja hingamiseks. Hingamise tulemusena tekivad süsihappegaas, vesi ja ATP

Taimede ökofüsioloogia
Metabolism
3
doc

Metabolism

1BIOLOOGA METABOLISM Kõik saab alguse fotosünteesist! Fotosüntees on üks looduse kõige imelisematest protsessidest. Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 ­ glükoos ­ glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis ­ tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul ­

Bioloogia
BIO KT metabolism-fotosüntees
4
docx

BIO KT metabolism, fotosüntees

ATP FOTOSÜNTEES-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia (klorofülli ergastunud elektronide energia) arvel. Maksimaalne efektiivsus: spektri punases või violetses osas. 1. valgusstaadium: Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele

Bioloogia
Taimefüsioloogia
19
docx

Taimefüsioloogia

liikumisel on takistus väiksem võrreldes floeemiga. Floeem ­ üldiselt langev vool, aga kui vaja fotosünteesiprodukte mujal, võib ka langev olla. Rakusisaldis on elus. Rakuseinad on elastsed. Positiivse rõhuvoolu toimel liikumine. 36. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel Veepuudus tekib, kui mulla vesilahuse veepotensiaal on madalam kui taimes. Vesi liigub kõrgema vabaenergiaga piirkonnast madalama poole. ABA toimel... (vt eespool). B. Fotosüntees 1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3 - 0,05 0,82 2. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis MSP - vett lagundav kompleks (PS II-s), plastotsüaniidid (PC). 3. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad

Bioloogia
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
21
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

Ksüleemis on trehheed ja traheiidid.: koobaspoorid, rakuseinad puitunud, surnud paksu seinaga rakud 60. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas. [ABA] suureneb -> ABA, PYR/RCAR -> [JP3] suureneb (seostub Ca2+ kanalitega) -> [Ca2+] suureneb (tsütosoolis) -> A- suureneb (anioonide kanalid avanevad) -> veepotentsiaal suureneb -> P väheneb -> õhulõhed kinni ABA, PYR/RCAR -> G valgud -> fosfolipaas C, JP3 + DAG B Fotosüntees 1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V Liikumine toimub alati väiksemat suuremale: -1,3, -0,05 ja siis +0,82 Mida negatiivsem redokspotentsiaal, seda parem elektronide doonor 3. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid

Bioloogia
Taimefüsioloogia konspekt
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.

Bioloogia
Bioloogia 3-kursus-metabolism-ATP-fotosüntees-rakuhingamine-käärimine
7
docx

Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga (O2) ja moodustub vesi (H2O). Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsi käigus ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36 ATP molekuli, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2↑ + 6H2O kloroplast - taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. tülakoidid - membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid (kloroplasti sees). klorofüll - roheline pigment, mis võimaldab valguse energiat saada. ER e tsütoplasmavõrgustik - organell, kus toimub glükolüüs. mitokonder - organell, kus toimub rakuhingamine. Anaeroobne glükolüüs .

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun