Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks.
Kui palju raha tuleb vajaliku summa saamiseks 10% -lise intressimäära puhul arvele panna : 1000/(1+0,1)3 = 751,31eurot. (see on nüüdisväärus) 4 Investeerimisprojektide hindamine Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised: ·tasuvusaeg; ·investeernigu arvestuslik rentaablus; ·puhasnüüdisväärtus; ·investeeringu sisemine tulusus; ·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte. Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine. Investeeringu arvestuslik rentaablus Investeeringu arvesuslik rentaabluskordaja (ARR average accounting return) on protsentides
APV= A *{[1-(1 / (1 + i)n ] : i} APV = 7669 * {[1-(1 / (1 + 0,1)8 ] : 0,1} = 7669 * [(1-0,46650738):0,1] = 7669 *5,3349262 = 40913,549 40 913, 55 39 625 = 1288,55 Vastus: Sellesse varasse on mõistlik investeerida, kuna tulevikuväärtus on suurem, kui praegune väärtus. 2. Oletame, et planeerite osta omale 10 aasta pärast eluaseme, mille maksumus praegu on 41 542 eurot ja selle hind tõuseb iga aastaga 5%. Kui palju tuleb teil investeerida iga aasta alguses, eeldades, et teenite oma investeeringult 4% aastas, et osta soovitud eluase? K=k(1+i)n k= 41542 i= 0,1 n=10 K= 41542(1+0,1)10 K= 107749 hind 10 aasta pärast 107749= k 12 k=107749/ 12 = 8979 Vastus: Iga aasta alguses tuleb investeerida 8979 Eurot, et 10 aasta pärast saaks osta maja, mille hetkeväärtus on 41542 ning mille hind kasvab aastas 5% ning mis 10 aasta pärast on 107749 Eurot
Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= W dkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo
Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd – laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc –eelisaktsia hind protsentides Kp – eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp – kapitali allikate osakaalud protsentides t – tulumaksumäär Wdkd(1-t) – tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp – tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali kulukuse määra leidmine (võlakirjad) Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I – aastane intressisumma t – tulumaksumäär D – võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali (eelisaktsiate ja lihtaktsiate) kulukuse määra leidmine
Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel Seeriavõlakirjana annab võimaluse see seeria tähtpäeval lunastada 13. Investeeringu kasum võib sisaldada Dividenditulu Jooksvalt tulu Kahjumit selle praeguse ja seotushinna vahel Valdamiskasumit Tulu selle praeguse ja ostuhinna vahena 14. Kasum kapitalilt on Investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine Intresside ja dividendidena saadav perioodiline kasum Investeeringult saadav tasu Eeldatav kasuminorm Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16
Aktsiate tagasiost sissenõudmismeetmete hulka 15. Kui ettevõtte REO= 2 siis see tähendab seda et Ettevõttevarad on dinatseeritud vaid omakapitali arvelt Ettevõtte kapitali struktuurist poole moodustab laen ja poole omakapital 2/3 ettevõtte varadest on finatseeritud laenu arvelt Ettevõtte omanikud teenivad kõrgemat tulusust oma investeeringult võrreldes kreeditooridega 16. Ettevõtte jätkukasvumäär sõltub .... dividendi väljamaksekordajast ning .... varade käibekordajast +/+ EI OLE KINDEL +/- Positiivselt on pluss -/+ -/- negatiivselt on miinus 17. Ettevõtte rahalised püsikulud moodustavad 35ooo EUR, põhivara kulum 50000 EUR.
13. Arvutada järgnevate investeeringute intress: I=P*r*t a. 2500 eurot perioodiks 02.03. 2011 - 11. 08.2011 lihtintressimääraga 10,5%; I=2500*0,105*162/360=118,13 b. 424,23 eurot perioodiks 04.04. 2011 - 04. 11.2011 lihtintressimääraga 12,75%. I=424,23*0,1275*214/360=32,15 14. Jürgen paigutas 9 kuuks tähtajalisele hoiusele teatava summa aastase lihtintressimääraga 2,5% ning teenis antud investeeringult 63 eurot intressi. Kui suur oli tähtajalisele hoiusele pandud summa? t=9/12 r=2,5% I=63 63=P*0,025*9/12 63=P*0,01875 P=3360.- Investeeringu suurus on 3360.- 15. Leida investeeringu a. tähtpäevaväärtus, kui põhisumma on 2600 eurot ja intress 220 eurot; S=P+I S=2600+220=2820.- b. intress, kui põhisumma on 1500 eurot ja tähtpäevaväärtus 1730 eurot; I=S-P I=1730-1500=230.- c
nüüdisväärtuse arvutamiseks. Arvestust nimetatakse diskonteerimiseks. TVn= PV (1+i)n PV= TVn/ (1+i)n = TVn (1/(1+i)n = TVnTVDTi n TVDT-leiab Tabelist A- 3 TUNNUSED- 1. Teguri väärtused on alati väiksemad kui 1, va 0-periood (Teguri väärtus 1) 2. Väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3. Teguri väärtus väheneb, kui pikeneb periood, mille vältel toimib antud diskontomäär. NÄIDE Firma tahab investeeringult saada 5 aasta pärast 100 000. Siis milline on investeeringu tänane väärtus? Diskontomäär on 10 % (TABEL A-3) 100 000 0,6209 = 62 090 MAKSETESEERIA NÜÜDISVÄÄRTUS Ebavõrdsetes osades makseteseeria nüüdisväärtus- sellise nüüdisväärtuse leidmiseks, tuleb leida iga üksiku makse nüüdisväärtus ning seejärel kõik seeriamaksed omavahel liita. PV= TVt/ (1+i)t = TVtTVDTi t NÄIDE Firma loodab saada 100 000, 150 000 ja 200 000 vastavalt 1., 2
aktsepteeritud lahenduse Harry Markowitz oma moodsale portfelliteooriale aluse pannud töödes, kus lisaks arvuliselt mõõdetavale riski suurusele on esitatud asjaolud, milles seisneb diversifitseerimise tähtsus, ning viis, kuidas seda efektiivselt teostada. Enamiku väärtpaberiportfelli koostamise mudelite aluseks oleva Markowitzi portfelliteooria eeldused on järgmised 1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende
Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil. Reaalne intressimäär – on inflatsiooniga kohandatud intressimäär- Efektiivne intressimäär - kui rahapaigutused toimuvad erineva liitintressi juurdearvestuse sagedusega, kasutatakse nende võrdlemiseks aastast efektiivset intressimäära. 11. Investori nõutava tulunormi mõiste. Investori nõutav tulunorm on onvestori poolt minimaalne aksepteeritav tulutase investeeringult. 12. Laenude tagasimaksmise meetodid ja vastavate graafikute koostamine. Tagasimakse viisid: Annuiteet Võrdsed põhiosamaksed Põhiosa ühekordne makse Muud 13. Laenu hinna ehk kulukuse määra mõiste ja arvutamine. Laenu hind on laenu kogumaksumus ehk kulukuse määr. Laenu kogumaksumuse mõiste hõlmab kõiki laenuga seotud laenusaaja kulusid. Teema 3 Pangandus 14
saavutamiseks. Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. 80. Investeering – kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus varadesse või õigustesse. Majanduslikus mõttes võib investeeringut käsitada selliste kaupade või õiguste ostmisena, mida ei tarbita ära, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks. Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil: 1) investeeringutega seotud tulu (näiteks intress, dividendid, üür, rent, lintsentsitasu, patenditulu, autoritasu jne.) 2) tulu investeeringu turuväärtuse kasvult. Investeeringuid liigitatakse mitmel eri viisil: investeeringu kestvuse järgi – lühiajalised (enamasti kuni 1.a) ja pikaajalised; investeerimisobjekti järgi – väärtpaberid, kinnisvara, tootmiseks vajalikud varad, väärisesemed,
Sõltuvalt laenu tähtajast jagunevad laenud pikaajalisteks ja lühiajalisteks (kuni üks aasta) laenudeks. Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord. 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine. Kapitali eelarvestamine tähendab kaptali pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb hinnata investeeringult saadavat tulu suurust, kestvust ja riski. Kasulik on valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi jooksul. 3. Käibekapitali juhtimine. Käibekapitali juhtimise all mõistetakse ettevõtte igapäevase maksevõime tagamist. Siin otsustatakse kui palju peaks hoidma raha ja materjaalseid varusid? Kuidas müüa toodangut? Millised suhted on klientide ja tarnijatega? Kas toodangu müümisel tuleks kasutada krediiti ja kui suures osas
Kui deposiit teha kroonides kasvab summa aasta jooksul 1,1 miljoni kroonini. Kui deposiit teha zlottides, arvestades, et vahetuskurss on neli krooni ühe zloti eest, kasvaks summa 0,265 zloti võrra [=0,25(1+0,06)] sama perioodi jooksul. Zlottides tehtud investeeringut saab võrrelda kroonides tehtud investeeringuga vaid siis kui me oleme konverteerinud selle samasse valuutasse. Kui vaatlusaluse perioodi jooksul vahetuskurss ei muutu, siis saaksime zlottides tehtud investeeringult 1,06 miljonit krooni [=4*0,265] perioodi lõpuks, mis on vähem kui kroonides tehtud investeering. Samas, kui ettevõte ootab krooni väärtuse vähenemist zloti suhtes näiteks seitsme protsendi ulatuses, siis oleks uueks vahetuskursiks 4,28 krooni ühe zloti eest. Sellisel juhul kasvaks zlottides tehtud investeering 1,1342 miljoni kroonini [=0,265*4,28] olles seega suurem kui kroonides tehtud investeering. Kapital kasvab 0,1342 miljoni krooni võrra, ehk 13,42 protsenti, mis jaguneb omakorda
lühiajalistest laenudest, iseloomustab investori jaoks ettevõtte maksevõimet), kasum ühe aktsia kohta (näitab aktsia väärtuse kasvu läbi aastate), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 29. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte omanikke finantsaruandluse analüüsi puhul? Kas ettevõte saab tulu oma investeeringult? Kas ettevõte on jätkusuutlik? Kui suur on oodatav dividendi tulu? Kui suur osatähtsus on laenul ettevõtte arenguks? 30. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte juhtkonda finantsaruandluse analüüsi puhul? Kuidas firmal on läinud, miks on läinud just nii? Millised valdkonnad on edukad ja millised mitte? Millised on hetkelise majandusliku positsiooni tugevad ja nõrgad küljed?
lühiajalistest laenudest, iseloomustab investori jaoks ettevõtte maksevõimet), kasum ühe aktsia kohta (näitab aktsia väärtuse kasvu läbi aastate), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 29. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte omanikke finantsaruandluse analüüsi puhul? Kas ettevõte saab tulu oma investeeringult? Kas ettevõte on jätkusuutlik? Kui suur on oodatav dividendi tulu? Kui suur osatähtsus on laenul ettevõtte arenguks? 30. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte juhtkonda finantsaruandluse analüüsi puhul? Kuidas firmal on läinud, miks on läinud just nii? Millised valdkonnad on edukad ja millised mitte? Millised on hetkelise majandusliku positsiooni tugevad ja nõrgad küljed?
inflatsiooni võrra, sest muidu meie varanduse väärtus aegamööda väheneb. Üürikinnisvara. Et tegu oleks passiivse sissetulekuga, tuleb leida selline kinnisvara, mille üür kataks nii laenu tagasimakse (kui kinnisvara on laenatud rahaga ostetud) kui ka halduskulud. Ülejääv positiivne rahavoog ongi passiivne tulu. Lisaks sellele pikas perspektiivis kinnisvara hinnad tõusevad. Efekt on sama, mis dividende maksvate aktsiatega - investeeringult teenitakse jooksvat tulu, kuid su investeering jääb sulle alles ja selle väärtus võib kasvada. Dividende maksvad aktsiad. Tüüpiliselt on need aeglasema kasvuga firmad, mis ei kuluta kogu tulu äritegevuse laiendamiseks, vaid jagavad seda omanikele laiali. Eestis maksavad ettevõtted dividende kord aastas, kuid USA turgudel tehakse seda enamasti kord kvartalis (4 korda aastas). Tavaliselt jääb osa firma teenitud rahast siiski
lahenduse Harry Markowitz oma moodsale portfelliteooriale aluse pannud töödes, kus lisaks arvuliselt mõõdetavale riski suurusele on esitatud asjaolud, milles seisneb diversifitseerimise tähtsus, ning viis, kuidas seda efektiivselt teostada. Enamiku väärtpaberiportfelli koostamise mudelite aluseks oleva Markowitzi portfelliteooria eeldused on järgmised: 1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil, 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal, 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist, 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale, 5
Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= Wdkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22) Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23) Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo
efekt toimib juba 20-30 aktsiaga portfelli korral. 7 Märksõnad: passiivne investeerimine, hajutamine, efektiivsuspiir, standardhälve Efektiivsuspiir- parimad tulu ja riski kombinatsioonid 33. Miks portfelliteooria toetab passiivset investeerimist? Turud on efektiivsed, ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. 34. Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk? Kuidas need riskid on seotud investeeringult oodatava tootlusega? Mis näitajad iseloomustavad neid riske. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) *Spetsiifiline risk avaldub investeerimisportfellis suhteliselt juhuslikult ning erinevatesse
osaku väärtuse ulatuslikke lühiajalisi kõikumisi. Pensionifondid investeerivad kuni 75% varast aktsiaturgudel. Lisaks tuleks arvestada võimalikult pika investeerimistähtajaga. Energilise Fondi soovituslik kogumisperiood on rohkem kui 5 aastat ning Pensionifond K4 perioodi pole ajaliselt määratud. Sobiva fondi valik sõltub oodatavast tulust ning isiku riskitaluvusest mida suuremat pikaajalist tulu investor oma investeeringult soovib, seda riskantsemat pensionifondi tuleks eelistada. Nii Swedbank Investeerimisfondid AS, AS SEB Varahaldus kui ka AS LHV Varahaldus on nooremaealistele suunatud suurema aktsiaosalusega fondid ning vanuse kasvades aktsiaosakaal väheneb. 8 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus
Kapitalisatsioonimäär leitakse 3 viisil: 1. Leitakse turul vastavate võrdlusobjektide üüritasemete ja ostu-müügihindade analüüsi teel CR=tegevustulu:hind 2.see tuleneb investori tulunõudest 3.see leitakse rahaturu tootluse alusel 110)Mis on investori nõutav tulumäär? Investori nõutav tulumäär on minimaalne tulumäär, mille korral ta on valmis projekti investeerima .Investor tahab vähemalt sama suurt tulu kui ta saaks sarnase riskitasemega alternatiivselt investeeringult 111) Mis on investeeringu praegune puhasväärtus? Kuidas seda tähistatakse? Investeeringu praegune puhasväärtus ehk NPV on projektist tulenevate juurdekasvuliste rahavoogude ja lõpetava rahavoo praeguste väärtuste summa,millest on maha lahutatud projekti esialgsed kulud.Teisiti-projektitulude praeguste väärtuste ja kulude praeguste väärtuste vahe. 112) Milline peaks olema projekti NPV, et see projekt oleks aktsepteeritav? NPV peaks olema positiivne ,siis võetakse projekt vastu.
igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia). Interpoleerimine (interpolation) – arvutuslik võte, mida kasutatakse täpsema vastuse saamiseks näiteks oodatava tulususe hindamisel. Interpoleerimist kasutatakse siis, kui väärtus ilmneb valimi sees. Interpoleerimise vastandiks võiks lugeda ekstrapoleerimist, mille korral väärtus ilmneb valimist väljaspool. Investori nõutav tulunorm (required rate of return) – investori poolt minimaalselt aktsepteeritav tulusus investeeringult alla mille investor ei ole nõus oma raha paigutama. Efektiivselt toimival turul võib nõutav tulunorm langeda kokku investeeringu oodatava ja ka tegelikult realiseerunud tulususega, kuid tavapärases 10 praktikas see reeglina nii ei ole. Oodatav tulusus (expected rate of return) – tulumäär, mida investorid ootavad antud investeeringust, avaldub prognoositavate rahavoogude kaudu ning võib
reaalsesse varasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest, ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Küll on aga enne konkreetset investeerimisotsust otstarbekas vaagida neid erinevaid asjaolusid ja leida enda jaoks vastused järgmistele küsimustele: · kui palju me investeeringult teenime? · kui kõrge on valitud investeerimisvõimaluse riskiaste? · kui lihtne või keeruline on investeeringu tagasimuutmine rahaks? · kas investeeringult teenitav tulu on maksustatud? · kui suur on igakuine investeeringuks vajalik miinimumsumma ja kas selle tasumine on Sulle jõukohane? · mis on meie investeerimise eesmärk kas regulaarne sissetuleku lisa või suurem kogusumma tulevikus?
mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11. Finantsaruandlus (bilanss, kasumiaruanne, rahavooguse aruanne) struktuur: Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss
võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka netorealiseerimismaksumust) jagatisena. Vararentaablus = kasum / koguvarad 3. Omakapitali rentaablus Omakapitali puhasrentaablus (ROE) ehk omakapitali puhaskasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse puhaskasumi ja omakapitali jagatisena. Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital 4. Jääkkasum puhaskasumi ja investeeringult (omakapitalilt) nõutava kasumi vahe. Jääkkasum = puhaskasum nõutav tulumäär * investeering .
2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). 34. Hinnakujunduse paindlikkus Kristi 35. Hinnakujundamise meetodid hotellis 1. Tuhande reegel lähtutakse sellest, et igast $1000 investeeringust toa kohta läheb hinnaks $. Nt: hotellis on majutuse investeering $12 000 000, st iga toa investeering on 120000 (100 tuba) ja kui võtta $1 igalt $1000 investeeringult saadakse toa hinnaks $120. 2. Pindala järgi 3. Tulususe järgi hinda kujundatakse nii, et määratakse kõik kulud ning lisatakse nendele soovitav kasumiosa (tuleneb nõutavast tulumäärast võttes aluseks investeeringu). Seda meetodit tuntakse ka kui "Hubbart valem" või "alt-üles" meetod. Näide on küllaltki pikk, Hinnakujundus 2016 slaididel. 4. REVPAR järgi maksimeeritakse REVPARi, see on tulude juhtimise meetod ("yield management")
alguses, näiteks üüri- või kindlustusmaksed. Perpetuiteet (perpetuity) -- annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia). Interpoleerimine (interpolation) -- arvutuslik võte, mida kasutatakse täpsema vastuse saamiseks intressi määramisel. Interpoleerimist kasutatakse siis, kui väärtus ilmneb valimi sees. Investori nõutav tulunorm -- investori poolt minimaalne aktsepteeritav tulusus investeeringult (tegelikult realiseerunud tulusus investeeringult võib sellest erineda). Diskonteerimine -- nüüdisväärtuse (praeguse väärtuse) leidmine/arvutamine. Diskontomäär -- vastavalt, kas intressimäär, kapitali hind või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog -- nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Riskibond, nn. rämpsbond (junk bond) -- suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiastmega bondid.
positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi. 81. Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud. 82. Mis on portfelliinvesteeringud (tooge ka näide)? Portfelliinvesteeringute eesmärgiks on vaid investeeringult tulu teenimine. Näiteks vähemosaluse ostmine ettevõttes ja ettevõtte (juhtimis)tegevuse mittesekkumine. 83. Võrrelge omavahel erinevaid investeerimisobjekte likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. Selgub, et kõrgemat likviidsust pakuvad ikkagi vaid väärtpaberid, tulususe varieeruvus on kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt tooreaine ja kunstiteosed (k
riskid, kuna laenuvahendid tuleb tähtajaks tagasi maksta koos lisanduvate intressidega. Tegemist on riskantse kapitaliga. Vaatamata suurenevale riskile võib laenuvahenditega suurendada oma tulusid kui võõrvahendite kasutamise tasuvus on kõrgem intressimäärast, siis saab ettevõtte täiendavat kasumit. (Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist ettevõtte kapitali struktuuri. Võimendus väljendub omaniku jaoks suuremas võimaluses teenida täiendavat tulu investeeringult, kuid ka suuremat riski, sest äriprojekti ebaõnnestumisel tuleb lisaks kantud kahjule maksta tagasi ka laen koos intressimaksetega. http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=252618/MAGolberg.pdf ). (http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk4) Laenuvahendite kasutamisel jääb ära emissionikulu. Liigne võlakoormus vähendab ettevõtte likviidsust ja võib viia makseraskustesse majandus-languse korral. 1
tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteering - rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest, ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Küll on aga enne konkreetset investeerimisotsust otstarbekas vaagida neid erinevaid asjaolusid ja leida enda jaoks vastused järgmistele küsimustele: - kui palju me investeeringult teenime? - kui kõrge on valitud investeerimisvõimaluse riskiaste? Üksikisiku pikaajalisi säästmise eesmärke aitavad kõige paremini saavutada finantsinvesteeringud. Samas on kõik pikaajalised investeeringud seotud suuremal või vähemal määral riskiga. Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erasektor Erasektorisse kuuluvad ettevõtted, mille omanikuks ei ole riik, vaid eraisikud.
Iseloomustada. Strateegia järgi: Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30-90 päeva) väärtpaberitesse. On mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, so väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Riskitase võib olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse investeeritavate fondideni. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitali kasvuni. Kõige suurema tulususega. Eesmärgi järgi: Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole
Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel: 1) jooksev tulu- perioodilised laekumised lepingu kehtivusajal, reeglina intressi või dividendi näol 2) kasum kapitalilt- investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine või vähenemine ehk kasum või kahjum. Seega kujuneb kasum kapitalilt otsuhinna ning objekti praeguse turuväärtuse vahena. Objekti omamise perioodi nimetatakse valdamisperioodiks
Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel: 1) jooksev tulu- perioodilised laekumised lepingu kehtivusajal, reeglina intressi või dividendi näol 2) kasum kapitalilt- investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine või vähenemine ehk kasum või kahjum. Seega kujuneb kasum kapitalilt otsuhinna ning objekti praeguse turuväärtuse vahena. Objekti omamise perioodi nimetatakse valdamisperioodiks
SVI (Sotsiaalselt Vastutustundlik Investeerimine) kolm meetodit. Eetiline või sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine on mõiste kirjeldamaks finantssektori valdkonda, kus investori põhimõtted mõjutavad seda, millisesse asutusse või ettevõttesse ta otsustab oma raha paigutada või kuidas investor kasutab oma võimu aktsionärina. ® Kogukonda investeerimine investeerid valdkonda, kus tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarenenud. Siiski need valdkonnad on olulised ning investeeringult tahetakse pigem ühiskonda arendada, kui raha teenida. Seda teevad nt Arengufondid, sihtasutused jms. KredEx, Arengufond. ® Osaluse propareerimine võimalus investeerida aktiivses koostöös ettevõtetega. Võime mõjutada ettevõtete juhtkondade otsuste langetamist sotsiaalsele vastutustundlikkusele sobivalt. Selleks peaks aga ettevõttes piisav positsioon olema. ® Sõelumine. Positiivne sõelumine - kui pannakse kirja tingimused, millele peab vastama ettevõte, kuhu
(Ahmad 1980:37) Suurfirmade aktsionärid on ühendanud ettevõtte ja kapitali funktsioonid ühtedes ja samades isikutes. Seetõttu ei ole ettevõtjad lihtsalt väike hulk asutajaid, kes konkreetse projekti mõttele tulevad ja selle algatavad, vaid nende sekka kuulub ka suur hulk aktsionäre kes saavad samuti ettevõtjateks. See suur hulk ettevõtjaid kindlustavad kapitali, ehk siis täpsemalt riskikapitali ja nõustuvad, et saavad oma investeeringult tulu või kasumit, mis ei ole ette kindlaks määratud vaid on võimaliku kuulutatud dividendimäära suhtes ebakindel ning olema valmis äärmuslikuks võimaluseks, et nad ei saa juhul, kui ettevõtte või projekti sooritus ei ole kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik, kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid, üldse dividende. (Ahmad 1980:39) Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku
2. väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3. väärtus väheneb kui pikeneb periood mille vältel toimib antud diskontomäär Risk ja tasuvus iga ettevõtte põhieesmärk on kasumi maksimeerimine ja aktsionäride võimalikult suure puhaskasumi tagamine. Seega tuleb rahandustegevuse suunamisel langetada erinevaid otsuseid millega eesmärki tagada, tõsta firma aktsiaturuhinda, kuid sellega võtab ettevõte teatuid riske. Kasum on tasu mida saadakse investeeringult ja see koosneb kahest osast 1. jooksev tulu mis esineb intresside ja dividendide vormis ning seda saadakse perioodiliste maksetena. 15 2. kasum kapitalilt mis kujuneb investeeringu objekti turuväärtuse muutumisest. Kasum või kahjum kapitalilt on vahe investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahe.
rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. 2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni.
kui kohe saadavat sama rahatähte (nominaalis), väljendubki raha ajaväärtus. 31 Selleks, et seda n.ö. odavamat raha kompenseerida, peaks: · raha väljaandja (ehk säästja) küsima raha kasutamise eest tasu (intressitulu) ja · raha laenaja (emitent) peab arvestama raha kasutamise eest makstava tasuga (intressikulu). Kapitali (raha) kasutamise eest makstavat tasu ja investeeringult teenitud tulu nimetame kapitaliintressiks ehk kasvikuks. Lihtsuse mõttes räägime edaspidi ainult intressist. Kui tulu investeeringust laekub ühe maksena, leitakse intress lõppsumma (FV) ja algsumma (PV) vahena. Summade erinevus (tasu raha kasutada andmise eest) väljendatakse intressina (I). Intress = Lõppsumma Algsumma ehk I = FV PV, kus I - intress FV raha tulevikuväärtus PV raha praegune väärtus.
tulunorm 22%. Tulumaksumäär on 30%. Koostada kapitali üldistava piirhinna graafik. Milliseid projekte saab vastu võtta? 32 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 5. AKTSIATE JA VÕLAKIRJADE VÄÄRTUS Investeeringu väärtust hinnatakse üldjuhul tulevikus investeeringult oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse järgi, diskonteerituna investeerija nõutava tulunormi järgi. Võlakirjade puhul on tegemist intressimaksete ajaldatud väärtusega kogu laenuperioodi jooksul ning sellele lisandub võlasumma nominaalne ajaldatud väärtus võla tagastamise tähtajal. Probleemi keerukus seisneb tulevikuootuste õiges prognoosis ja prognoositavas riskis, mis väljendub nõutavas tulunormis. Investeerija nõutav tulunorm on minimaalne
3. 200 3000 ? 335 päeva 4. 75 965 ? 11 kuud 5. 136,34 954 12,25% ? (kuudes) 6. 55 775 9,75% ? (päevades) 2.2.7. Jürgen paigutas 9 kuuks tähtajalisele hoiusele teatava summa aastase intressimääraga 2,5% ning teenis antud investeeringult 63 EURi intressi. Kui suur oli tähtajalisele hoiusele pandud summa? 23 2.2.8. Kaarel soovib 750 EURi suuruselt investeeringult teenida 325 päeva jooksul 80 EURi intressi. Milline peaks olema selleks vajalik intressimäär? 2.2.9.* Osvald soovib osta telerit, mis maksab 400 EURi, kuid tal on vaba raha ainult 350 EURi. Osvald investeerib puuduoleva 50 EURi kogumiseks olemasoleva 350 EURi intressimääraga 12%
taimekasvatusosakond, tootmistsehh, ehitusbrigaad jne; · kasumikeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud. Kasumikeskus võib olla näiteks lõpptoodangut tootev osakond või tootegrupp; · investeeringukeskus juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringujuht vastutab nii investeeringu kulude poole eest, kui ka investeeringult teenitava kasumi eest. Investeeringukeskusena võib vaadelda näiteks tütarettevõtet või osakonda, mis kätkeb kogu protsessi tootmisest müügini. 10 3. Kulukohtade arvestus Kui on leitud ettevõttele sobiv kulude liigitamise meetod, tuleb paika panna kulukohad. Viimaste analüüs näitab, millistes punktides tekivad kulud. Järgnevalt
saadavaid tulusid projekti maksumusega. Seejärel võrreldakse erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel, et valida kõige kasulikum projekt. Tasuvusaeg näitab, kui palju aega kulub esialgsete väljaminekute korvamiseks ehk kui kiiresti projekt esialgselt kulutatud raha tagasi toob. Tavaliselt väljendatakse tasuvusaega aastates. tasuvusaeg = investeering / aasta netolaekum Arvestuslik rentaabluskordaja (ARR) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult. arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum / keskmine investeering Nüüdisväärtus näitab tulevikus saadava (makstava) raha väärtust täna. Puhasnüüdisväärtus (NPV) võrdub projekti sissetulekute (laekumiste) nüüdisväärtuste summa ja väljaminekute nüüdisväärtuste summa vahega. Kõik projektist tulenevad laekumised taandatakse nüüdismomendile ja nendest lahutatakse investeeringu maksumus. ---
NPV = -(157000 + 8000 + 6000) + (75000 × APV 15 a ;8% ) + = (1 + 0,08) 5 = -171000 + (75000 × 3,9927) + (10000 × 0,6806) = 135260krooni NPV on positiivne ehk suurem, kui 0, järelikult tasub teha investeering. Tasub esialgsed kulud ja teenib lisakasumit. Tulumäär, mida sellelt projektilt tahetakse saada on küllaltki väike. Järgnevalt vaatame, milline on maksimaalne tulumäär, mida sellelt investeeringult on võimalik saada. 56 Tehnikagümnaasium Leiame seesmise tulumäära (IRR) Kasutame katsetusmeetodit s.t. leiame NPV- d erinevate tulumäärade juures. i = 12%; i = 32%; i = 36% NPV12% = -171000 + (75000 × 3,608) + (10000 × 0,5674) = 105034krooni
NPV = -(157000 + 8000 + 6000) + (75000 × APV 15 a ;8% ) + = (1 + 0,08) 5 = -171000 + (75000 × 3,9927) + (10000 × 0,6806) = 135260krooni NPV on positiivne ehk suurem, kui 0, järelikult tasub teha investeering. Tasub esialgsed kulud ja teenib lisakasumit. Tulumäär, mida sellelt projektilt tahetakse saada on küllaltki väike. Järgnevalt vaatame, milline on maksimaalne tulumäär, mida sellelt investeeringult on võimalik saada. 56 Tehnikagümnaasium Leiame seesmise tulumäära (IRR) Kasutame katsetusmeetodit s.t. leiame NPV- d erinevate tulumäärade juures. i = 12%; i = 32%; i = 36% NPV12% = -171000 + (75000 × 3,608) + (10000 × 0,5674) = 105034krooni
NPV = -(157000 + 8000 + 6000) + (75000 × APV 15 a ;8% ) + = (1 + 0,08) 5 = -171000 + (75000 × 3,9927) + (10000 × 0,6806) = 135260krooni NPV on positiivne ehk suurem, kui 0, järelikult tasub teha investeering. Tasub esialgsed kulud ja teenib lisakasumit. Tulumäär, mida sellelt projektilt tahetakse saada on küllaltki väike. Järgnevalt vaatame, milline on maksimaalne tulumäär, mida sellelt investeeringult on võimalik saada. 56 Tehnikagümnaasium Leiame seesmise tulumäära (IRR) Kasutame katsetusmeetodit s.t. leiame NPV- d erinevate tulumäärade juures. i = 12%; i = 32%; i = 36% NPV12% = -171000 + (75000 × 3,608) + (10000 × 0,5674) = 105034krooni
tunnitasuga 40 kr . Kui suur töötasufond tuleb planeerida? VASTUSED 4-15 a) 77,95 kr ja 141,55 kr; b) 9,2%. 4-16 76,27 kr. 4-17 a) Jh=211,86 kr; b) Oh=184,23 kr, Sh=147,38 kr; c) P=27,63 kr. 4-18 Oh=Mh/1,357. 4-19 22 128 kr. 4.4 Lihtintressid, aritmeetiline rida Panka paigutatud (või välja laenatud) kapital kannab intresse, selle pealt saadakse intressitulu. Intressimäär avaldatakse tavaliselt protsentides algkapitalilt (investeeringult) aasta kohta. Kui iga-aastase intressi arvutamise aluseks on üks ja seesama summa, siis seda nimetatakse lihtintressiks. Lihtintressi korral lisatakse juurdekasv algkapitalile ühekordselt. Näide 4-7 Lihtintress Rahasumma 10 000 kr laenatakse välja 2 aastaks lihtintressimääraga 12% aastas. Kui suure summa saab võlausaldaja tagasi, kui võlg tagastatakse tervikuna tähtaja lõpul? 26
a) tulumaksumäär on 26% ja maksuvaba tulu 800 kr kuus. b) tulumaksumäär on 15% ja maksuvaba tulu 800 kr kuus. 4.32 *) Leida seos brutopalga leidmiseks netopalga põhjal, kui tulumaksumäär on r ja maksuvaba miinimum Mv. Lihtintressid. Aritmeetiline rida Panka paigutatud (või välja laenatud) kapital kannab intresse, selle pealt saadakse intressitulu. Intressimäär avaldatakse tavaliselt protsentides algkapitalilt (investeeringult) aasta kohta. ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Protsent- ja finantsarvutused 26 Kui iga-aastase intressi arvutamise aluseks on üks ja seesama summa, siis seda nimetatakse lihtintressiks. Lihtintressi korral juurdekasv lisatakse põhikapitalile ühekordselt. NÄIDE 4.7. Lihtintress. Rahasumma 10 000 kr laenatakse välja 2 aastaks lihtintressimääraga 12% aastas
annaabi.ee 
