doonor-riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni. Maailmapanga viimane (transpordi)laen Eestile kiideti heaks 2000. aasta märtsis ning sellega rahastati Tallinn-Tartu maantee moderniseerimist. Projekti eesmärgiks oli vähendada transpordikulusid, parandada teede turvalisust, tugevdada teedevalitsust, parandada kaubanduse konkurentsivõimet toetades infrastruktuuri ja teenuseid. NIB - Põhjamaade investeerimispank Põhjamaade Investeerimispank (NIB) rahastab projekte, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonda. Pank pakub nii era- kui avaliku sektori klientidele pikaajalisi laene ja garantiisid konkurentsivõimelistel turutingimustel. NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon,
Eesti elektrituru efektiivne toimimine EstLink on rahvusvaheline suurprojekt Tootjad ja tarbijad saavad osta ja ODAVAM müüa elektrit laiapinnalisemalt Suurem konkutents Põhja-Balti ELEKTER turul Rahaline toetus Euroopa komisjon (2010) – 100 miljonit eurot Elerin ja Euroopa investeerimispank (2010) – 80 miljonit eurot Põhjamaade investeerimispank – 75 miljonit eurot Fingrid OY - ? (ca. 65 miljonit) = 320 miljonit eurot Aitäh, EstLink 40-50 miljonit eurot pro aasta Aitäh, (Eleringi Taavi juht) Veskimägi Allikad http://estlink2.elering.ee/projektist / http://estlink2.elering.ee/keskkond / http://estlink2.elering.ee/estlink-1-vs-estlink-2 / http://estlink2.elering.ee/tehnoloogia / http://estlink2.elering.ee/kaabel /
10.96 ümber Eesti Maapangaks. 42. Ameerika Balti Pank 43. Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank- Liitus Eesti Hoiupangaga. 44. Põhja-Eesti Pank- Liitus Eesti Ühispangaga. 45. INKO Balti Pank 46. Eesti Innovatsioonipank 3 47. Eesti Maapank (Virumaa Kommertspank) 48. Eesti Hoiupank- Liitus Hansapangaga 49. Tallinna Pank- Liitus Eesti Ühispangaga 50. EVEA Pank 51. ERA Pank 52. Eesti Investeerimispank- Liitus Eesti Forekspangaga 53. Eesti Forekspank- kannab ärinime AS Optiva Pank. 54. Optiva Pank- kannab ärinime AS Sampo Pank. 55. Preatoni Pank- kannab ärinime Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal. 56. Preatoni Pank- kannab ärinime AS SBM Pank. 57. Eesti Ühispank- kannab ärinime SEB Eesti Ühispank. 58. . SEB Eesti Ühispank- Alates 7.03.08 kannab ärinime SEB Pank. 59. . AS SBM Pank- Alates 14.05.08 kannab ärinime MARFIN PANK EESTI AS. 60. . AS Sampo Pank- Alates 1.06
ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa Investeerimisfondi vahendusel väikeettevõtteid; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa Liidu rahapoliitika eest; · Euroopa Ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud seoses ELi institutsioonide ja asutuste tegevusega; · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega; · Väljaannete talitus avaldab teavet ELi kohta;
Eelotsuste taotlusi, kohustuste täitmatajätmise otsuseid, tühisusotsuseid. 6. Milliseid vaidlusi lahendab Avaliku Teenistuse Kohus? Avaliku teenistuse vaidlusi EL struktuurides 7. Mitmest kohtust koosneb Euroopa Ühenduste Kohus? 3-st kohtust 8. Mitu kohtunikku on Avaliku Teenistuse Kohtus? 7 kohtunikku 9. Mitu kohtunikku on Esimese Astme Kohtus? 27 kohtunikku 10. Mitu kohtunikku on Euroopa Kohtus? 27 kohtunikku TEST 10 1. Mis tüüpi pank on Euroopa Investeerimispank? Mittetulunduslik poliitikast sõltuv pank 2. Kellele Euroopa Investeerimispank laenu annab? EL eesmärke täitvatele projektidele, kuni 50% ulatuses 3. Kellele laenab raha Investeerimisfond? Ei laena raha, annab riskikapitali tagatisi 4. Kes on Euroopa Investeerimisepanga aktsionärid? Riigid 5. Kes asub Euroopa Keskpank? Frankfurdis 6. Milliseid riike hõlmab Euroopa Keskpank? Kõiki EL liikmesriike 7
Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit. 1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse SAS Grupile. 5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ning 10% jäi SASile. ESTONIAN AIRI PARDATEENUSED Alates 9. veebruarist 2010 Estonian Air pakub kõigile turistiklassi reisijatele tasuta snäkke, kohvi, teed, vett ja mahla. Kohvi, teed ja vett pakutakse aga reisidel, mis on lühemad kui üks tund
Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu, · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega, · Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teavet ELi kohta,
Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3
Peamiselt 1970. aastate keskpaigani, osaliselt aga isegi kuni 1980. aastate lõpuni kehtisid USA-s regulatsioonid, mis takistasid üleriiklike või isegi üleosariiklike suurpankade teket. Kinnisvaraga seotud riskantsed finantsinstrumendid said 2008. a saatuslikuks mitmele USA suurele investeerimis- ja kommertspangale, kellest tänaseks on paljud oma tegevuse senisel kujul lõpetanud. 6 16. märtsil 2008 nõustus investeerimispank J.P. Morgan Chase ostma Bear Stearns'i. Septembris 2008 võttis valitsus oma kontrolli alla hüpoteeklaenude ettevõtted Fannie Mae ja Freddie Mac ja andis kindlustusettevõttele AIG hädaabilaenu $85 mlrd. Investeerimispank Lehman Brothers abi ei saanud ning pank kuulutas välja pankroti. Kuigi suuremat osa USA pangandusturust kontrollivad viis suurpanka, on ka väikesi,
php/Euroopa_Liit Euroopa liidu institutsioonid ja muud organid · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu, · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega, · Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teavet ELi kohta,
Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli
arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond). Autoriõiguse kaitsest on kinni peetud, kui kõigil trükise eksemplaridel on vastav märge, nn autoriõiguse märge, mille eesmärk on teavitada avalikkust, et kõnealuse teose autoriõigused on kaitstud. © Euroopa Liit, [aasta] Enne Lissaboni lepingu jõustumist, kuni 30.11.2009: © Euroopa ühendused, [aasta] Ajalugu Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui Inglise parlament kehtestas 1662
transporti, tervishoidu, tööhõivet või haridust. Komiteel on 344 liiget, kellest enamik on kohalike omavalitsuste juhid või linnapead. Euroopa Keskpank - stabiilne euro Euroopa Keskpank asub Frankfurdis ning vastutab euro haldamise eest, peamiselt vahetuskursside määramise eest. Keskpanga esmane ülesanne on tagada hindade stabiilsus, et inflatsioon ei kahjustaks Euroopa majandust. Pank on oma otsuste tegemisel riikide valitsustest ja muudest organitest sõltumatu. Euroopa Investeerimispank - ulatatud abikäsi Investeerimispank laenab raha Euroopa ühistes huvides tähtsate projektide rahastamiseks, eelkõige raske majandusliku seisuga piirkondades. Rahastatakse infrastruktuuriga seotud projekte, näiteks raudtee, tee- või lennujaama ehitamist, aga ka keskkonnaprojekte. Pank annab krediiti investeeringuteks väikeettevõtetesse. Luxembourgis asuv pank laenab raha ka kandidaat- ja arenguriikidele. Panga omanikeks on liikmesriikide valitsused, seepärast saab pank
Question 9 Mitu kohtunikku on Esimese Astme Kohtus? Vali üks vastus. a. 25 kohtunikku Väär b. 27 kohtunikku Õige c. 7 kohtunikku Väär Question 10 Mitu kohtunikku on Euroopa Kohtus? Vali üks vastus. a. 7 kohtunikku Väär b. 27 kohtunikku Õige c. 25 kohtunikku Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 10: Euroopa rahandusasutused Question 1 Mis tüüpi pank on Euroopa Investeerimispank? Vali üks vastus. a. Tulunduslik poliitikast sõltumatu pank Väär b. Mittetulunduslik poliitikast sõltuv pank Õige c. Euroopa Kommertspank Väär Question 2 Kellele Euroopa Investeerimispank laenu annab? Vali üks vastus. a. Eraisikutele Väär b. EL eesmärke täitvatele projektidele, kuni 50% ulatuses Õige c. Riikidele Väär Question 3 Kellele laenab raha Investeerimisfond? Vali üks vastus. a
3% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Ligi 25 000 inimest töötab turismivaldkonnas. Reisi ja turismi konkurentsivõime aruanne asetab riigi maailmas 15. kohale. Suurimad sihtkohad on ajalooline Luxembourgi linn, keskaegne Viaden, Echternach oma kloostri ja veinialadega, Müllerthal oma kaljudega idas ja mägine Oeslingi linnaosa. Pealinnas asuvad mitmed Euroopa Liidu tähtsad instituudid, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Investeerimispank. Eesti turismifirmad pakuvad reise Luksemburgi vähe. Lennudki sinna toimuvad üks või kaks korda kuus ja lendude hinnad edasi-tagasi jäävad vahemikku 270-450. 10 8 Kasutatud kirjandus Luxembourg http://en.wikipedia.org/wiki/Luxembourg Vaadatud 02.01.2012 Luxembourg (city) http://en.wikipedia.org/wiki/Luxembourg_(city) Vaadatud 03.01.2012 Luksemburgi Suurhertsogiriik http://www.les.lu/
LHWP on kavandatud, et hõivata, varuda ja teisaldada vett Oranje jõe süsteemist Lõuna- Aafrika Vabariiki ja suuremale Johannesburgi alale, millel asub suur osa Lõuna-Aafrika tööstusest, rahvastikust ja põllumajandusest. Projekti esimese faasi lõpp on teinud Lesothost peaaegu isemajandava riigi elektritootmises ja toonud sisse ligikaudu 70 miljonit dollarit (2010 aasta seisuga) elektri ja vee müügist Lõuna- Aafrikasse. Projekti rahastasid Maailmapank, Euroopa Investeerimispank ja paljud teised kahepoolsed annetajad. Teemante toodetakse Letsengi, Mothae, Liqhobongi ja Kao kaevandustes, mis on kombineeritud tootma hinnanguliselt 240 000 karaati teemante aastal 2014, koguväärtusega 300 miljonit dollarit. Letsengi kaevandus on hinnatud tootma teemante keskmise väärtusega 2172 dollarit karaati kohta, mis teeb sellest maailma rikkaima kaevanduse, keskmise hinna järgi karaati kohta. Sektor kannatas 2008. aastal tagasilöökide käes, mis olid põhjustatud maailma
kõik i tagajärg. t jä 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz USA-le vajalik industriaalpoliitika Laiendatav ka teistele maadele Täna ollakse industriaalpoliitika vastu, kuid rekordiline kaubandusdefitsiit ja kasvav struktuurne töötus võivad muuta olukorda. Milline peaks olema see uus industriaalpoliitika struktuur? Soovitakse asutada: · mingi planeerimisamet ·investeerimispank, mis suunaks kapitali tulevikus olulistesse tööstusharudesse. K iitik d kardavad, Kriitikud k d d ett suureneb b bürokraatia. bü k ti Eestkostjad väidavad, et planeerimisametil on väike eelarve ja investeerimispank täiendaks erasektoripoolset finantseerimist laenudega. Investeeringute tõstmiseks peab olema suur säästufond. See nõuaks väiksemat eelarve defitsiiti ja/või individuaalsäästuks uusi stiimuleid
Struktuuritoetuste kasutamine: peamiselt Trans-Euroopa maanteevõrk Eesti territooriumil ehk rahvusvahelised põhimaanteed. v. Laenud (neid väljastavad institutsioonid) - ÜRO sõltumatud agentuurid · Maailmapanga Grupp Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) - Euroopa Investeerimispank (EIB) - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) - Põhjamaade Investeerimispank (NIB) - Riigivõlakirjade emissioon - Laenud kommertspankadelt (vt finantseerimisallikad äriühingu vaatepunktist) vi. Riigi- ja erakapitali partnerlus (PPP) - Projekte võib osaliselt rahastada muudest vahenditest kui kohaliku omavalitsuse või valitsuse eelarvest, kaasates erasektori.
nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus
Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 6,2% SKP-st. Neist laenudest umbes pooled on võtnud keskvalitsus ning laenuandjateks on Maailmapank (World Bank), Euroopa Arengupank (Europe Development Bank) ja Euroopa Investeerimispank (EIB), esimesest võeti laenu 1996. aastal, teisest 2000. aastal ning viimasest 2009. aastal. Võlakirju Eesti riigil pole. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 2% SKP-st. Niisiis pole Eestil selliseid probleeme, millega maadlevad enamik Euroopa Liidu ja eurotsooni riikidest.
Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud 50. * Väärtpaberivahendaja - finantsturuga seotud asutus, näiteks investeerimispank, mis aitab ettevõttel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul 51. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga 52. Lihtmaksed ja dokumendimaksed - m6iste ja liigid * Lihtmakse - makse, mille korral maksjat teenindav pank kannab maksja korralduse alusel vastava rahasumma maksja kontolt üle saaja kontole.(tsekk v6i maksekorraldus)
Kui AIG päästeti 85 mld dollariga, siis Lehman Brothersi jaoks enam raha ei jätkunud ja üks suuremaid investeerimispankasid lakkas eksisteerimast. Tuli välja olukord, kus Bear Stearns päästeti seetõttu, et seal olid kehvemad riskijuhitjad, kes viisid firma esimesena probleemidesse. Kuid sellele järgnes ahelreaktsioon, mida valitsus ei suutnud ette näha. Toetati finantsasutusi, kes sattusid esimestena raskustesse, samal aja kui suurem investeerimispank lasti põhja. Otsustati, et süsteemi kollapsi vältimaks peab siiski teatuid institutsioone aitama. USA suurte investeerimispankade järelevalve ei olnud adekvaatne, sest nad võtsid vähe suuri riske. Siiani olid nad toonud suuri tulusid. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks
Euroopa Kontrollikoda on oma funktsionaalsuse poolest Euroopa Liidu ja liikemesriikide välisaudiitorina südametunnistus ja rahaliste vahendite kaitsjana valvekoer. 8 Kasutatud kirjandus Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, www.eca.europa.eu/et Euroopa Liidu ametlik veebisait, http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/court-auditors/index_et.htm Euroopa Investeerimispank, http://www.eib.org/about/eu-family/eca.htm The Telegraph, http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/11209248/EU-auditors-refuse-to- sign-off-more-than-100billion-of-its-own-spending.html Delfi Ärileht, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kontrollikoda-euroopa-liidus-on-endiselt-probleeme- maksete-seaduslikkusega?id=73447627 European Court of Auditors, publications http://publications.europa
enda pealinna, Holland Haagi ja Belgia Liége'i. 1958. aastal nõustusid liikmesriigid Belgia peaministri Paul-Henri Spaaki ettepanekuga viia ühenduse poliitilised institutsioonid Brüsselisse. Brüsseli kasuks rääkis linna ideaalne asukoht Euroopa südames ja Belgia neutraalne positsioon Euroopa poliitilises elus. Nn kompensatoorse poliitika tulemusena said osa institutsioonidest ka Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat, Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid). 11 EL institutsioonidest asuvad Brüsselis: Euroopa Liidu Nõukogu ( aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.) Euroopa Komisjon (mõned talitused on Luxembourgis.) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Euroopa andmekaitseintspektor
LHVs on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollib LHV nõukogule alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja siseaudiitor. Tänan tähelepanu eest Evelin Valdre VARAHALDUSETTEVÕTTED Kodutöö finantsvahenduses Juhendaja: Tiiu Tammik Tallinn 2009 Trigon Capital on 1994. aastal asutatud juhtiv Kesk ja IdaEuroopa investeerimispank. Trigon Capitalil on regioonis kuut kontorit, üks ühisettevõte ning Trigonais töötab professionaale erinevatest regiooni riikidest. Trigon Capital tegutseb aktiivselt Balkanist Baltikumini, sealhulgas Venemaal ja Ukrainas. Trigon Capitali Varahalduse ja Alternative Investments divisjonid valitsevad ligi 1 miljardi USA dollari väärtuses varasid ning Corporate Finance on edukalt nõustanud üle 85 tehingu, olles regiooni üks liidritest.
...................................................intressimäär 246. International affairs ......................................... rahvusvahelised suhted 247. International Labour Organization ................Rahvusvaheline Tööorganisatsioon 248. Invest in .........................................................investeerima 249. Investment .....................................................investeering 250. Investment bank .............................................investeerimispank 251. Investment management ................................. investeerimisjuhtkond 252. Issuance .........................................................käibele laskmine 253. Issue ...............................................................vaidlusküsimus 254. Job security ....................................................töökohaga kindlustatus 255. Justice ............................................................õiglus 256. Know-how ............................
Euroopa Kohus – kaitseb EL õigust, otsustab kohtuasjades 5.3. Teised olulisemad Euroopa Liidu institutsioonid • Majandus –ja Sotsiaalkomitee – esindab organiseerunud huvigruppe; nõuandja • Regioonide komitee – esindab piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi; nõuandja • Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite laekumist ja kasutamist • Euroopa Keskpank – juhib rahapoliitikat • Euroopa Investeerimispank – majandusarengu rahastaja • Euroopa Ombudsman – õigusvahemees, uurib haldusomavoli vastavate kaebuste põhjal 5.4. Agentuurid, ametid, fondid, keskused ja instituudid • Keskkonnaagentuur-Kopenhaagen (1990) • Kutseõppe arenduskeskus – Thessaloniki (1975) • Narkomaania järelvalvekeskus – Lissabon (1993) • Ravimiamet – London (1993) • Siseturu Ühtlustamise Amet – Alicante (1994)
hoonete turvalisus. Õpetamise investeerimine- tagab kõige kõrgema kliendi rahulolu, uued tooted, kliendi nõustamine/õpetamine, rahavoogude juhtimine. Äripank- ongi rahalisi vahendeid koguv ja paigutav äriühing. Universaalpank- pank tegeleb kõigi lubatud tehingutega. Regionaalpank- konkreetse piirkonna huvisid arvestav. Kitsama suunitlusega pank. Eriotstarbeline pank- tegeleb ainult paari või ühe lubatud tegevusega. ( NT: investeerimispank- tegeleb põhiliselt väärtpaberi tehingutega ja nõustamisega, krediidipank- hoiustamine ja laenud) Pangalaadsed pangad- mis ei ole otseselt pangad, kuid tegelevad sellelaadsete tehingutega ( NT: laenukontorid, kiirlaenuandjad jms. ) Panga loodetav kasum ja seda ümbritsevad riskid ( Joonis: sõõrik :D ) : Seadusandlik risk-see eelkõige tuleneb õiguslikku tähendust omavate asjaolude hindamist ja mõjutab eelkõige läbi tüüplepingute, kui hästi või halvasti need vastavad
(rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all. investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu- müügi tehinguid, sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga, laen on väga suur, investeerimispank otsib erinevaid laenuandjaid ja koondab need kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust.
· Euroopa Sotsiaalfondi loomine · Euroopa Investeerimispanga loomine · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) -Aegade jooksul muudetud. · 1957 Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (jõustunud 1958) Aatomi või tuumaenergeetika valdkond. Tuumaenergeetika kasutamine kõige suurem: Prantsusmaal. Lepingu eesmärk:
• Seda kohust on nimetatud ka EL “rahaliseks südametunnistuseks” või “valvekoeraks”. Ta peab kindlustama, et peetaks kinni teatud moraalsetest, administratiivsetest ning arvestuslikest printsiipidest. • Iga institutsioon (kaasa arvatud rahvuslikud, regionaalsed ja kohalikud valitsused), millel on juurdepääs EL fondidele, peab esitama Audiitorite Kohtule kõik vajalikud dokumendid ja materjalid vahendite kulutamise kohta. EUROOPA INVESTEERIMISPANK • Euroopa Investeerimispank on EL finantseerimisinstitutsioon, mis annab pikaajalist laenu kapitaalinvesteeringuteks, et soodustada tasakaalustatud majandusarengut ja integratsiooni. • Euroopa Investeerimispanga projektide laenude intressimäärad hoitakse võimalikult madalad. Pank saab oma ressursi kapitaliturgudelt, kust tema kõrgeim krediidireiting võimaldab laenata kõige soodsamatel tingimustel. EUROOPA OMBUDSMAN 10
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse.
sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid. Annab nõukogule, parlamendile ja komisjonile nõu oma poliitika valdkondades või kui spetsiifiliselt nõu küsitakse. Regioonide komitee esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (näit Tallinn). Eesmärk on kuulata regioonide seisukohti, et Euroopa Liit ei muutuks liiga tsentraliseerituks. (Võimalik nõuanne võiks olla seotud piiriäärsete valdade piirülese koostööga). Euroopa Investeerimispank (EIB The EIB on Euroopa Liidu pank. EIB on ainuke pank, mis on omatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ja esindab Euroopa Liidu liikmesriikide huve. EIB teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega rakendamaks Euroopa Liidu poliitikaid. · Laenab, segundab (ingl. k. blending) ja nõustab Laenab: EIB tegeleb peamiselt laenude andmisega, aga annab ka garantiisid, tegeleb mikrofinantseerimisega, kapitaliinvesteeringutega jne.
suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on äriasutus, mille eesmärgiks on koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ajutiselt vaba raha ja anda see omal vastutusel välja. 15. Investeerimispank (investment bank)( )( Investitionsbank )- Mõiste investeerimine tähistab rahanduses ning majanduses üldiselt mitut omavahel lähedalt seotud terminit. Üldjoontes väljendab see teatud sorti varade soetamist ja säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida. Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- see tähendab seda, et hoiuseid ei kaasa ja arveldusi ei teosta, tegelevad investeerimispangale iseloomulike
kasumiprognoos (vaata tabel 12); Nende lähteallikate abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes rahakäibeprognoos. Rahakäibeprognoosi täitmist jälgitakse pidevalt kuuraportite põhjal ja vajaduse korral reageeritakse operatiivselt. 7.1 Finantseerimine Väikepaatide ettevõtte peafinantseerija on Raiko Zirul oma algkapitaliga ja teine osanik. Järgmisel arenguetapil püütakse saada ettevõtte välised investeeringud, kõne alla võivad tulla Põhjamaade Investeerimispank, suurfirma "Ehituse ABC", veesport "Kiirkaater". Algetapil kaetakse käibekapitalist umbes kahendik omakapitali abil. Omakapitali paigutatakse kokku 300000 krooni. 7.2 Rahakäibeprognoos See on tulevaste rahavoogude üksikasjalik plaan, milles on neli elementi: raha laekumine, raha väljaminek, rahaliste vahendite muutus antud perioodil ja täiendavalt vajatav raha (vaata tabel 8). Tabel 8. Rahakäibeprognoos
· Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) · Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) · Schengeni konventsioon · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Austraalia grupp (AG) · Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) · Musta mere majanduskoostöö organisatsioon (BSEC) · Majandus-ja rahaliit (EMU) · Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) · Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (EBRD) · Euroopa Investeerimispank (EIB) 11 · Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) · ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) · Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICCt)
- Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede
- Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede
- Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede
- Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede
Kõnealused majanduslikud dialoogid toimuvad reeglina üks kord aastas, vaheldumisi Brüsselis ja asjaomase partnerriigi pealinnas. Euroopa Liidu naabruspoliitikat täiendab oluliselt EL-i majanduskoostöö poliitika, andes sellele suurema sotsiaalse ja poliitilise mõõtme. Oluline on sealjuures asjaolu, et Euroopa Komisjon tagab suuremate koostöörahastuste kooskõlastamise rahvusvaheliste finantsasutustega nagu seda on näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Järgnevalt toome ära mõningad näited ENP raames tehtud rahastuse ulatusest: 1) ENP raames projektidele eraldas Euroopa Liit grantidena aastail 2007 – 2013 ühtekokku 12 miljardit eurot. 2) Tänu EL-i poolt ENP riikidele võimaldatud osalist ligipääsu EL-i siseturule kasvas EL-i ja ENP riikide vaheline kaubavahetus 2011. aastal 230 miljardi euroni. 3) 2012. aastal väljastas EL oma ENP partnerriikiide kodanikele
Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema sõltumatud. Ametiaeg on 6 aastat. Kontrollikoda tagab auditeerimise. See tähendab, et ta kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Kontrollikoda kontrollib tulusid ja kulusid, samuti finantshalduse usaldusväärsust. TEISED INSTITUTSIOONID Euroopa investeerimispank - on finantsinstitutsioon, mis pakub laenu kapitaliinvesteeringuteks liikmesmaade tasakaalustatud majandusarengu ja integreerumise soodustamiseks. Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustab Euroopa komisjoni, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Parlamenti majandus- ja Sotsiaalküsimustes. Regioonide komitee on üks nooremaid institutsioone, mille ülesandeks on kaasa haarata erinevaid regioone Euroopa Liidu poliitika väljatöötamise protsessi. TEISED INSTITUTSIOONID
Kapitali käive ( aegluse jrk.): ·ehitus, laevaehitus CD(hoiusertf.); 3)laenud krediidilepingu alusel; · põllumaj. ·põllumaj. saadusete töötlemine ·metsa- 4)allutatud laenud. Suuremad laenuandjad: EBRD- kasvatus ·töötlev tööstus ·kaubandus ·turism& Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank; NID- teenindus Eksplotatsiooni põhiliigid:1)Käibekapital- Põhjamaade investeerimispank. Laenatud võõrvahendite laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; valik sõltub paljudest tegur.-st:1)ressursi hinnast; 2)raha 2)Arvelduslaen- saab stabiliseerida firma rahavoogusid, kasut. võimalikust peri.-st; 3)intressiriskist; 4)keskpanga katta ettenägematuid kulusid; 3)Käsiveksel- kirjalik nõuetest, piirangutest; 5)valitsuse lanufondid & välisabi maksekorraldus, mille väljaandja käsib saajal, maksjal laenufondi (õppelaen)
* 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) peamised motiivid * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine ECOSOC) 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne- * Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. 11. Luxembourgi kompromiss
Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb
ning on nõuandev organ Komisjonile ja Nõukogule küsimustes, mis puudutavad regionaalseid asju Majandus- ja Sotsiaalkomitee (European Economic and Social Committee) kodanikeühenduste esindajatest koosnev nõuandev kogu, millega Komisjon ja Nõukogu konsulteerivad sotsiaalmajanduslikke küsimusi puudutavates otsustes; Kontrollikoda; Euroopa Investeerimispank; Euroopa Keskpank; Euroopa Ombudsman + TUTVUDA: Valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus eesistumisperioodiks (http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/euroopa-liit/eesti- eesmargid-ja-poliitika/valitsuse-eesmargid-euroopa-liidus-eesistumisperioodiks) ,,A secure Europe in a changing world the European Security Strategy" (http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/78367.pdf) ,,The National Security Strategy of the United States of America" (http://www.whitehouse
majanduse ja sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid. Annab nõukogule, parlamendile ja komisjonile nõu oma poliitika valdkondades või kui spetsiifiliselt nõu küsitakse. Regioonide komitee – esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (näit Tallinn). Eesmärk on kuulata regioonide seisukohti, et Euroopa Liit ei muutuks liiga tsentraliseerituks. (Võimalik nõuanne võiks olla seotud piiriäärsete valdade piirülese koostööga). Euroopa Investeerimispank (EIB The EIB on Euroopa Liidu pank. EIB on ainuke pank, mis on omatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ja esindab Euroopa Liidu liikmesriikide huve. EIB teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega rakendamaks Euroopa Liidu poliitikaid. • Laenab, segundab (ingl. k. blending) ja nõustab – Laenab: EIB tegeleb peamiselt laenude andmisega, aga annab ka garantiisid, tegeleb mikrofinantseerimisega, kapitaliinvesteeringutega jne.
luua oma pangasüsteemi. Sama aasta detsembris võteakse vastu Eesti panga seadus. Vastavalt sellele seadusele taasasutatkse Eesti pank 1. jaanuaril 1990. 19 detsember 1990 võtab Eesti Vabariigi ülemõukogu vastu otsuse, millega taasloodi Eesti pank ja kuulutatakse Eesti panga õigusjärglaseks. Eestis oli 2 keskpanka. Teine oli NLiidu Riigipank. 1992 jaanuaris kadus Nliidu pank ning jäi alles ainult Eesti keskpank. On olnud ka Eesti Investeerimispank. Veel oli Maapank, Hoiupank ja Sotsiaalpank. 1991 aastal muudeti Tööstusehitus -ja Sots. Pank aktsiaseltsiks ning 1992 muudeti ka Maapank selleks. Kommertspankade hulk kasvas 80ndate lõpus ja 90ndate alguses väga – 1991 oli kokku 24 panka. Panga loomiseks oli vaja 500 000EEK’i, sp oligi panku palju. 1985 aastal algasid NLiidus uuendused majanduses. Imeprogrammi panid kokku Siim Kallas, E.Savisaar, Tiit Made ja neljas. Imeprogramm andis võimaluse hakata üle minema oma rahale. 27
Rühmituse peakorter loodi Brüsselisse. Vastavalt Ühisturu Rooma kokkuleppeile hakati järk- järgult kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvootkitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas hakati ühtlustama EMÜ riikide vahel seadusandlust, rajati Euroopa Sotsiaalfond ja asutati Euroopa Investeerimispank ning hakati hoogustama koostööd arengumaadega. EMÜ lõppeesmärgiks aga kuulutati Euroopa poliitiline integratsioon. Paraku tuleb veel tänagi tõdeda, et see ülesanne on vaid osaliselt täidetud, kuna kriisid EMÜ riikide majanduses, poliitilised vapustused ja äge omavaheline konkurentsivõitlus pole seda lihtsalt võimaldanud. Ent sellele vaatamata õnnestus EMÜ-l sõlmida mõne aastaga ulatuslikud koostöösidemed ÜRO, EFTA, Araabia Liiga, Lome Konventsiooni
või puudu jääva lisaminuti kulusid omavahel. Selleks, et veelgi täpsemalt määrata hilinemiskulusid, kasutab autor Estonian Air AS-i finantsilisi andmeid ning antud ettevõtte poolt käitavate lennukite kohta käivaid andmeid. 5 1. Estonian Air AS 1.1. Ettevõtte tutvustus AS Estonian Air on 17-aastase tegevuskogemusega Eesti rahvuslik lennufirma, mille omanikud on Eesti riik, SAS Grupp ja investeerimispank AS Cresco. /21/ Estonian Airi poolt osutatavad lennutranspordi teenused on: reisijatevedu rahvusvahelistel regulaarlendudel reisijatevedu tellimuslendudel kaubavedu Lisaks kuulub ettevõtte koosseisu maapealse teenindamise divisjon, mis tegeleb nii Estonian Airi kui ka teiste lennufirmade reisijate ja lennukite maapealse teenindamisega Tallinna Lennujaamas. Maapealse teeninduse divisjon tegutseb vabaturu tingimustes. /21/
annaabi.ee 
