„Lesotho rahvastik ja majandus“ (0)

Keskkool - Geograafia - Rahvastik ja majandus

5 VÄGA HEA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Referaat
„ Lesotho rahvastik ja majandus“
Koostaja : Merly Lang
Klass: 10E

Sisukord

Sissejuhatus

Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus

Haldusjaotus

Kliima

Demograafia

Rahvastik

Rahvusgrupid ja keeled

Usk

Haridus ja kirjaoskus

Majandus

Tööstus

Tervishoid

HIV/AIDS Lesothos

Huvitavaid fakte

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud , oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe ja seetõttu pidin ette võtma inglisekeelsed tekstid ning need enne kasutamist tõlkima.
Kogu informatsioon pärineb internetist.
Kuna tekst on ise tõlgitud, vabandan juba ette võimalike tõlkimisvigade pärast.
Lesotho riik loodi aastal 1820, mil hõimupealik Moshoeshoe I ühendas bantu hõimud ühitseks sotho rahvaks. Aastatel 1864-1884 kuulus ala Suurbritanniale. 1966 kuulutati Lesotho iseseisvaks riigiks ja temast sai ÜRO liige.
Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik. Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu.

Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus.

Lesotho katab 30 355 ruutkilomeetrise ala. See on ainus iseseisev riik maailmas, mis asetseb täielikult kõrgemal, kui 1000 meetrit merepinnast. Riigi madalaim punkt on 1400 meetrit merepinnast, seega kõrgeim maailmas. Üle 80% riigist asub kõrgemal kui 1800 meetrit merepinnast. Lesotho on lõunapoolseim merepiirita riik. Ümbritsetud täielikult Lõuna-Aafrikast.

2.1. Haldusjaotus

Riik jaguneb 10 ringkonnaks:

Berea ringkond
Butha-Buthe ringkond
Leribe ringkond
Mafetengi ringkond
Maseru ringkond
Mohale's Hoeki ringkond
Mokhotlongi ringkond
Qacha's Neki ringkond
Quthingi ringkond
Thaba Tseka ringkond

Riigi pealinn on Maseru.
2.2. Kliima
Valitseb mandriline lähistroopiline kliima, mis maapinna kõrguse tõttu on suhteliselt karm. Keskmine temperatuur jaanuaris on 25 ja juulis 15°C. Ööpäevased temperatuuri kõikumised ulatuvad üle 20°C ning aastaringselt on võimalikud öökülmad.
Sajab peamiselt suvel (keskmiselt 710, riigi idaosas 1000 mm/a). Talvekuudel ( maist septembrini) on tavaline ka lumi ning kõrgemates mägedes võib lund sadada aasta läbi.

3. Demograafia

3.1. Rahvastik

Lesotho rahvaarv on umbes 2 miljonit (2009 aasta seisuga). Asustus jagunemine on 25% linnas ja 75% maal. Siiski, eeldatav linnaelanike kasv on igaastaselt 3,5%.*Rahvastiku tihedus on kõrgmaal madalam, kui läänepoolsetel madalamaadel. Suur osa rahvastikust, 60,2%, on vanuses 15 kuni 64 eluaastat .

3.2. Rahvusgrupid ja keeled

Lesotho rahvuskeele struktuur koosneb peaaegu täielikult Basoto ja Bantu keele rääkijatest: hinnanguliselt 99,7% inimestest määratletakse kui basotolased. Basoto keele alamgrupid on Bakuena, Batloung, Babphuthi, Bakofengi, Bataungi, Matebele jne keeled.
Peamine keel, Sesotho, on ühtlasi esimene ametlik ja asjaajamise keel. Seda räägivad basotolased peamiselt. Inglise keel on teine ametlik keel.

3.3. Usk

Lesotho rahvastikust on umbkaudu 90% kristlased (protestante, sh evangeliste ja anglikaani 45% ja katoliiklasi 45%), teiste religioonide liikmeid ( moslemid , hindud , budistid ja pärismaine usk) on ülejäänud 10% rahvastikust.

3.4. Haridus ja kirjaoskus

Viimaste hinnangute järgi oskab kirjutada 85% lastest vanuses 14 ja enam eluaastat. Seega on Lesohto kõrgeima kirjaoskusega riik Aafrikas. Seda seetõttu, et Lesotho investeerib üle 12% sisemajanduse kogutoodangust haridusse. Erinevalt teistest riikidest ületab naiste kirjaoskus (94,5%) meeste oma. Lõuna- ja Ida-Aafrika Konsortsiu, mis uurib hariduse kvaliteeti, tegi uuringu, mille andmetel oli 37% 6. klassi õpilastest lugemisoskuse 4. levelil. Sellisel levelil õpilane suudab lugeda õigetpidi ja tagurpidi läbi mitmete teksti osade, et ühendada ja tõlgendada informatsiooni. Haridus aga ei ole kohustuslik. Lesohto rakendab samm- sammult programmi tasuta põhihariduse saamiseks.
Hoolimata kirjaoskusest võitlevad Lesotho elanikud selliste eluliste teenuste eest nagu tervishoid, reisimine ja hariduslikud vahendid. Nagu Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Ühenduse uuringust selgus, kasutab vaid 3,4% rahvastikust Internetti. Koostöös US Rahukorpusega Lesothos ja Butha Buthe Hariduse ringkonnaga töötab Aafrika Raamatukogu Projekt, et rajada kooli- ja külaraamatukogusid.
Pilt 1. Lesotho kool.

4. Majandus

4.1. Tööstus

Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Sõltub tugevalt tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.
Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Mehestöölised on sisserännanud võõrtööjõud, Lõuna-Aafrikas peamiselt kaevurid perioodiks 3-9 kuud. Lisaks Lesotho valitsuse töötajad.
Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse. Ligi 2/3 riigi tulust tuleb põllumajandussektorist.
Vahemikus 1995-2003 langes alla vaesuspiiri elavate inimeste osakaal 48 protsendilt 44 protsendile. Lesotho on jätkuvalt „Madala Inimarengu“ riikide hulgas (koht 160 187-st).
Lesothost on saanud suurim rõivaste eksportija Sahara -tagusest Aafrikast Ameerika Ühendriikidesse. US brändid ja jaemüüjad, kes varuvad oma kaupa Lesothost on näiteks Gap, Levi Strauss , Saks , Sears, Timberland ja Wal-Mart.2004. aasta keskpaigaks kasvas tööliste arv ülr 50 000, nende hulgas peamiselt naistöölised. Esmakordselt riigi ajaloos ületas tööstussektori tööliste arv riigisektori tööliste arvu. 2008. aastal imporditi kaupu 487 miljoni dollari väärtuses, peamiselt USA-sse. Alates 2009. aastast kuni 2011. aasta keskpaika oli tööliste arvu vähendatud 45 000-le. Selle põhjuseks intensiivne rahusvaheline konkurents rõivatööstuses, mis oli suurim ametlik tööanda Lesothos.
2007. aastal oli töötaja keskmine palk rõivasektoris 103$ kuus. Ametlik miinimumpalk üldisele tekstiilitöötlejale oli 93$ kuus. Keskmine riiklik brutopalk oli 93$ kuus.
Lesohto märkimisväärsed loodusvarud on vesi ja teemantid. Vett on rakendatud läbi 21-aasta Lesotho Kõrgmaade Arenduse Võimu multi -miljoni dollari projektis nimega „Lesotho Kõrgmaade Vee Projekt (LHWP)“. Projekt alustas aastal 1986.
LHWP on kavandatud, et hõivata, varuda ja teisaldada vett Oranje jõe süsteemist Lõuna-Aafrika Vabariiki ja suuremale Johannesburgi alale , millel asub suur osa Lõuna-Aafrika tööstusest, rahvastikust ja põllumajandusest.
Projekti esimese faasi lõpp on teinud Lesothost peaaegu isemajandava riigi elektritootmises ja toonud sisse ligikaudu 70 miljonit dollarit (2010 aasta seisuga) elektri ja vee müügist Lõuna-Aafrikasse. Projekti rahastasid Maailmapank, Euroopa Investeerimispank ja paljud teised kahepoolsed annetajad.
Teemante toodetakse Letsengi, Mothae, Liqhobongi ja Kao kaevandustes, mis on kombineeritud tootma hinnanguliselt 240 000 karaati teemante aastal 2014, koguväärtusega 300 miljonit dollarit.
Letsengi kaevandus on hinnatud tootma teemante keskmise väärtusega 2172 dollarit karaati kohta, mis teeb sellest maailma rikkaima kaevanduse, keskmise hinna järgi karaati kohta.
Sektor kannatas 2008. aastal tagasilöökide käes, mis olid põhjustatud maailma majanduslangusest, kuid taastus 2010 ja 2011. Teemantide eksport jõudis 230 miljoni dollarini.
Ülemaailmne majanduskriis tabas Lesothot karmilt: tekstiiliekspordi kaotus ja ka töökaotus sektoris. Majanduslik aeglustus USAs vähendas teemantide kaevandamist ja eksporti, sealhulgas langesid teemantide hinnad. Lõuna-Aafrika majanduses oli langus SACU (Lõuna-Aafrika Tolliliit ) tuludes. Sisemajanduse kogutoodang langes 0,9 protsendini.
Ekspordisektor on toonud kõrgemaid ja kindlamaid sissetulekuid suuremale osale populatsioonist.
Lesotho ametlik valuuta on loti, seda saab kasutada ka Lõuna-Aafrika raha rand asemel.
Umbes 40% elanikkonnast elab allpool rahvusvahelist vaesuspiiri.
Pilt 2. Teematikaevandus.

5. Tervishoid

5.1. HIV/AIDS Lesothos

Lesotho on tõsiselt vaevatud HIVist ja AIDSist. Lesotho on maailmas kolmandal kohal HIVi nakatunute arvu järgi. Umbes üks inimene nelja kohta kannab HIV viirust. 2011. aastal oli umbes 26 000 uut HIVi nakatunut ja umbkaudu 14 000 inimest suri AIDSi. Üle poolte 260 000 täiskasvanust, kes elavad HIV viirusega, on naised. Hetkel on Lesothos üle 200 000 orvu, enamus neist on AIDSi nakatunud.
AIDSiepideemial on olnud riigile suur mõju. Halvav nakkus HIV kombrineeritud AIDSiga on põhjustanud eeldatava eluaea languse 48,2 eluaastani. Mõju isikutele, perekondadele ja kogu rahvusele on eriti tuntav siis, kui täiskasvanud jäävad nii haigeks , et ei saa enam töötada. Lapsed jäävad orviks ja peavad majapidamiste eest vastutama.
Alates 2005. aastast ei ole olnud märkimisvärset muutust Lesotho täiskasvanute HIVi nakatumises.
HIV haiged Lesothos on:

41 000 last
41% rahvast, kes vajab abi, aga ei saa seda
60% nakatunud täiskasvanutest on naised

Lesotho võitlust AIDSiga juhib nüüd Rahvusvaheline HIVi ja AIDSi Strateegiline Plaan. Valitsus kavatseb ümber pöörata epideemia . Vähendades uusi HIV nakkusi 50% võrra. Seda teevad nad kindlustades toimetulekumehhanismid kaitsetutele inimestele varustades neid retroviiruse vastase raviga ja pakkuda hoolitsust neile, kes seda vajavad.
Pilt 3. Kommuuni liige hoolitseb AIDSi tõttu orvuks jäänud laste eest.

6. Huvitavaid fakte

Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik.
Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu.
HIV viiruse kandjaid on 24% elanikkonnast ning selle näitaja poolest on Lesotho maailmas kolmandal kohal.
Lesotho kõrgeim punkt on Thabana Ntlenyana 3482 m.
Madalaim punkt on Orange ja Makhaleng jõgede liitumiskoht, 1400m.
Lesotho esialgne nimi oli Basuutomaa.
Liiklus on vasakpoolne.

7. Kokkuvõte

Olles jõudnud oma referaadi koostamisel lõppsõnani, olin valmis iseendale õlale patsutama ja ütlema „ Tubli , sa said hakkama!“ Töö koostamine oli minu jaoks üks korralik katsumus . Internetis leidus küll materjali, aga et see korralikku eesti keelde panna, pidin üksjagu vaeva nägema.
Referaadi koostamine ise oli hariv ja pakkus mitmeid huvitavaid teadmisi.

Kasutatud kirjandus

Wikipedia ( http://en.wikipedia.org/wiki/Lesotho )
AVERT ( http://www.avert.org/hiv-aids-lesotho.ht m)
CIA World Factbook ( https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/lt.html )
Pilt 1. ( http://www.tucantravel.com/images/stories/JoomGallery/pictures/large_1/lesotho_129/lesotho_local_school.jpg )
Pilt 2. ( http://sprottglobal.com/imagegen.ashx?image=/media/3482/gem3.JPG&width=850 )
Pilt 3. ( http://www.avert.org/images/5303-member-community-taking-care-children-orphaned-aids-lesotho )

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nopsik Õppematerjali autor

Referaat Lesotho rahvastikust ja majandusest.

sotho lesotho rahvastik lesothos lõuna aafrika lõunaaafrika kaevandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Uurimistöö Lesotho kohta

1 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)..................................................................................................................

Geograafia

pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

lähistel vastandina Punase mere ranniku soojale ja päikesepaistelisele lähistroopilisele kliimale. (Ibid) Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere rannikualadel. Suvised temperatuurid ulatuvad keskmiselt üle 30 kraadi. Sealsed loomad on kohandunud Araabia ja Süüria kõrbe kliimaga, kohata võib gaselle, kõrberebaseid, sisalikke, kaameleid ja kitsi. Nomaadi hõimud karjatavad kõrbes kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni rahvastik koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele kõrgemale alale, kus sajab rohkem. Niiluse jõe org on tihedalt asustatud ning seal elab 5 hinnanguliselt 60 miljonit inimest. Kõikides riikides räägitakse araabia keelt ning see on olnud ajalooliselt osa Osmanite impeeriumist. Lisaks kõneldakse regioonis palju inglise keelt. (Kase, Juust 2011: 138) Keel on peamine element Lähis-Ida kultuurilises identiteedis

Maailma turismigeograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat) Kesised tulemused Portugali majandus avastati aprillis 2007 The Economist uuringus, milles kirjeldatakse Portugali kui "uut haiget meest Euroopas". Alates 2002-2007, töötuse määr kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli

Geograafia

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse

Ühiskonnaõpetus

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks

Ühiskond