(õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast. Selle põdeja on enamasti veendunud, et
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psü...
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja...
......................................7 SEE Sensoorselteetiline ekstravert..........................................................................................7 LSE Loogilissensoorne ekstravert............................................................................................8 IEE Intuitiivselteetiline ekstravert..............................................................................................8 SEI Sensoorselteetiline introvert.............................................................................................. 9 LII Loogilisintuitiivne introvert................................................................................................... 9 IEI Intuitiivselteetiline introvert................................................................................................ 10 LSI Loogilissensoorne introvert...............................................................
Tere. Ma olen publiku ees ebakindel ja närvis mitte lihtsalt sellepärast, et mul on hirm ebaõnnestumise ees, vaid selle pärast, et ma kuulun seda tüüpi inimeste alla, keda nimetatakse introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme
jne. Isiksusetüübid Kirjeldades isiksusetüüpe võtan aluseks Ausra Augustinaviciute loodud praktilise psühholoogia haru sotsioonika. Siin kohal toon välja 16 sotsioonika isiksuse tüüpi ning kirjeldan mõnda vabalt valitud tüüpi lähemalt. Sulgudes isikutüübile antud nimetus ja Myers- Briggs'I küsimustikule vastavad lühendid. · ILE Intuitiivselt-loogiline ekstravert ("Otsija", ENTP) · SEI Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja", ISFP) · ESE Eetilis-sensoorne ekstravert ("Eluarmastaja", ESFN) · LII Loogilis-intuitiivne introvert ("Õiglane", INTJ) · EIE Eetilis-intuitiivne ekstravert ("Kasvataja", ENFJ ) · LSI Loogilis-sensoorne introvert ("Inspektor", ISTJ) · SLE Sensoorselt-loogiline ekstravert ("Marssal", ESTP) · IEI Intuitiivselt-eetiline introvert ("Lüürik", INFP)
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt...................................................................................................................4 2. INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT.............................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Peamised massikommunikatsioonivahendid nagu televisioon ja internet on vallutanud infoajastu inimeste, sealhulgas ka laste, südamed. Palju räägitakse sellest, et lapsed veedavad
ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru on tal vähem kui ekstraverdil, kuid tema sõprus on tugevam ja andunum. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, usaldusväärsus, ta mõtleb oma tegevuse läbi ja hindab korrapära. Ekstravert on keskendunud rohkem välismaailmale. On heade suhtlemisoskustega ja seltsiv, mistõttu on tal rohkem sõpru, kellele räägib enda mõtetest ja tunnetest.
Looking for Alaska Book presentation Maarja Pehk Tartu Kesklinna School 8.A class 2016 Main information: John Green 2005 by Dutton Books 272 Novel About the author John Green August 24, 1977 American “The Fault in Our Stars”, “Paper Towns” Main characters : Miles – friendly, nice, regardful Alaska – communicative, complicated, introvert, spirited, observant Chip aka Colonel – courageos, unconcerned (sometimes) What did I think about the book It was hard to read Overall it was good Didn’t really have a „message“ Would recommend (in Estonian) Thank you for listening! Sources 1.picture - http:// www.amazon.co.uk/Looking-Alaska-John-Green/dp/000 7523165 2.picture - http:// www.goodreads.com/author/show/1406384.John_Green 3.picture - https:// s-media-cache-ak0.pinimg
vallutades, vallutades inimese mõttemaailma. Mõnikord juhtus ka see, et inimene ei jäänud teda uskuma ja ta pettus ning ta lahkus. Keegi ei teadnud kuhu ta läks, sest ta oli salapärane mees. Arvatavasti sellepärast, et ta oli luuletaja hingega ning oma mõtetes soovis ta rohkem kui ta kunagi olla saab ning võib. Ta oli unistaja, poeet. Ilmselt oli tal lapsepõlves vähe tähelepanu, sest ta pidi seda otsima valetades ja ennast paremaks muutes. Ta oli hingelt kurb, ta oli introvert. Sellised inimesed on kõige üksildasemad, aga tundelisemad. Just sellepärast sobib ta hästi luuletajaks. Omapäraselt julge oli kasutada alasti stseeni sellises perekondlikus filmis. See toimis siin filmis, mis oli üllatav, tavaliselt vaadatakse sellist stseeni halvustavalt ning öeldakse, et see on halb režissööri töö. Kõik, kes seda filmi vaatavad, saavad aru, et kõik on seoses, filmis ei ole mitte midagi seosetut, vähemalt mitte minu jaoks
august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta. Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi. Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja
Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. 4. Ekstravert Pöördunud välismaailma poole,suhtleja,seltsiv,palju sõpru,teda ei saa alati usaldada,sest võib kogemata välja rääkida. Introvert tagasihoidlik,kinnine, sisemaailma pöördunud, Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased.Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab informatsiooni mingi teise suuruse kohta.Neurotism on ärevus,meeleolu langus,viha,raev, psühholoogiline väärtus 5. Intelligentsuskvoot(IQ)-vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. 6. Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed.
,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert GIUSEPPE VERDI()1813-1901 Itaalia tuntumaid romantismiajastu heliloojaid. Alustas 7 a. kiriku organisti abilisena. 1832 tahtis minna Milani konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Muusikahariduse sai eraõpetjaalt. Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse ,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,, ,,Othello,,
Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e. eksternaalse kontrollkeskmega-inimesed mtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb vlistest tingimustest ja asjaoludest,vhem oma kogemustest ja enese omadustest. TESTID-
Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene. Indiviid- üksikisik, iseseisvalt eksisteeriv olend.
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3
Kesk- ja Lõuna-Frangi riik- Itaalia Louis XII ja Louis XIV Louis XII 1616.a. Sai võimule 9-aastaselt, regendina valitses siis tema ema (Maria de'Medici) 1615.a. Abiellus Hispaania printsessi Anna-ga Oli kõnedefektiga, mille põhjuseks oli liiga suur keel. Louis XIII abikaasa Anna. Enne abiellumist polnud Louis oma abikaasat kordagi näinud, kokkuleppeabielu Abielust sündis 6 last, 4 esimest surid, viimase kaks poega jäid ellu. Louis XIII pereelu Anna ja Louis XII olid erinevad: Louis oli introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas teda. Louis XII oli absolutistlik valitseja Kuningal oli õigus: Ainuisikuliselt välja anda seadusi Otsustada sõja alustamise ja rahu Nimetas ametisse ministreid ja kõrgemaid ametnike. Saatis laiali generaalstaatid 1624. saatis kuningas generaalstaadid laiali ja tal oli abivalitseja. Richelieu Prantsusmaa tegeliku valitsejana pani aluse absolutismile. Louis XIV(kun. 1643- 1715)
Vastata sellele küsimusele pole nii kerge asi. Mis minusse puutub, ei saaks ma öelda, et olen ettevõtliku inimese tüüp. Lapsepõlves polnud ma kunagi ,,äriga" tegelnud ning isegi niisugust mõtet ei olund mu peas. Mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele ja seepärast ei oska mulle selles valdkonnas eeskujuks olla. Analüüsides oma iseloomu testide abil, sain ma aru ka sellest, et olen pigem introvert. See aga omakorda tähendab seda, et minu jaoks pole sugugi lihtne uute inimestega tutvuda ning uusi kontakte luua. Kui mul tuleb minna kusagile, kus mina kedagi ei tea, siis tunnen ma end täiesti kaotuna ning selleks, et kellegagi tutvuda saada pean ma hästi palju pingutama. Räägitakse, et ettevõtjale on iseloomulik olla julge ja mingil määral ka üsna riskiv mina aga olen hoopis teistsugune. Olen ettevaatlik ning pigem kulutan nii palju aega
raadiost, telerist või jutust häirida; • katkestab tegevuse kiiresti ja sama kiiresti alustab teist; • ta tunneb ennast ebamugavalt, kui on pikemat aega olnud üksinduses; • ta eelistab teiste kuulamisele ise kõnelda; • talle meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (näit teisi õpetades); • ta on kurb ja õnnetu siis, kui ei saa oma seisukohti avaldada ja kõnelusest aktiivselt osa võtta. Introvert • ta eelistab individuaalset tegevust, mõtlemist; • ta mõtleb enne kui ütleb ja soovib, et teised samamoodi toimiksid; • ta venitab sageli vastamisega; • ta eelistab rahu, vaikust ja üksiolemist; • ta püüab töötada ilma segavate, häirivate faktoriteta, kuna on teadlik, et need segavad tema keskendumist; • ta oskab teisi ära kuulata; • ta on tagasihoidlik ja mõtlik ka siis kui on sisemiselt nõus ja valmis tegutsema;
ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
... Geneetilised Bioloogilised Psühhomeetrilised Eksperimentaalsed Sotsiaalne determinandid "vahemehed" omaduste uurimused käitumine konstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu
Kuidas jagunevad välised tasud? Välised tasud antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt. Need jagunevad: Ainelised tasud (töötajaid hüvitatakse materiaalset heaolu mõjutavate vahenditega, nagu palk, preemia) ja Moraalsed tasud (töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse). 22.Kuidas seletada väidet: Palk on mõjus siis, kui ta on kooskõlas Võrdsuse teooriaga? 23.Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – (stabiilne introvert) rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Tegemistes järjekindel ja põhjalik. Ta oskab oodata ja olla kannatlik. Sangviinik – (stabiilne ekstravert) liikuv, optimistlik ja lõbus, laiade huvidega, kiiresti kohanev ja uut omandav. Ta elab olevikus ja rohkem teistele. Töövõime on väga suur ja energiat palju Melanhoolik – (neurootiline introvert) aeglane, tasakaalutu ja pessimistlik. Ta elab minevikus, pole rahul olevikuga ja kardab tulevikku
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene
PüknikLaia-ümarakasvuline, kerepiirkond ülekaalus. Näovorm on lamedapinnaline, ümmargune või viienurgaline. Lihastik enamasti mõõdukalt arenenud, pehme. Enamasti tugevasti arenenud rasvkõht. Õlgade laius väike, rindkeha kumer. 4. Iseloomutüübid Kunstnik- igas situatsioonis käitub vastavalt oma emotsioonidele. mõtleja-loogika; enne mõtleb, siis ütleb/tegutseb(VII). keskmine-paindlik suhtleja, oskab valida kas lähtuda emotsioonidest või loogikast. Introvert- skisotüümne; on vaikne ja kinnine, armastab tegutseda üksinda ja ei talu suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne). Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt
tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust · Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti seletatakse ja temalt erilist aktiivsust ei oodata Eysencki teooria vastamata küsimused · Teooria ei seleta kõiki introvertide ja ekstravertide erinevusi · Miks meeldib ekstravertidele olla seltskonnas? Stimulatsiooni saab ka teistel viisidel otsida · Miks on ekstraverdid tavaliselt õnnelikumad kui introverdid?
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4
Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. · Introvertsus eelistus üksindusele seltskonna asemel, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus.
Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja
Tema kaaslased suhtuvad sellesse hirmuga või ei pea oluliseks. Ta kogus paranormaalseid sündmusi kokku ja selgitas neid neis pole midagi üleloomulikku. Püstitab elu jooksul eri teooriaid, näiteks: on olemas ajalised kaksikud (need inimesed, kes ühel ja samal ajahetkel sünnivad neid võib iseloomustada sarnaselt). Jung on müstik ja avara fantaasiaga mees. Jõuab paljude eri valdkondadega tegelda. Kuni gümnaasiumini läheb kool hästi, kui ta täielik introvert on. Gümnaasiumis tekivad probleemid matemaatika ja joonestamisega. Tal hakkavad selletõttu tekkima kummalised haigushood. Tal kahtlustatakse langetõbe. Ta pöördub lõplikult religioonist: tuleb gümnaasiumihoonest välja, koolipoisina jääb vastasasuvat katedraali imetlema ja tal tuleb idee, mida ta püüab tagasi tõrjuda. See on ketserlik mõte. Ta hakkab mõtlema, et jumal istub katedraali otsas ja situb alla. Ta arvab, et saab nüüd
• Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega
S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all. SUUR VIISIK Ekstavertsus Sotsiaalsus Meelekindlus Emotsionaalse stabiilsus Intellekt kogemusele avatus KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD
25. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike.
26. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike.
· Sotsiaalsed skused ei arene iseenesest. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed. Sotsiaalse oskuse soorituse puudujäägi korral on need oskused küll olemas lapse/nooruki käitumise repertuaaris, kuid neid ei osata konkreetses olukorras rakendada. Nimetatud puudujäägid võivad kaasa tuua probleemse käitumise. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas introvert sust (ängistus, depressioon) või ekstravertsust (agressiivsus, im- pulsiivsus), mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses
Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil
34. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike.
Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. 5 Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta. Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi.
seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine. Samuti mõeldakse, et poisiks refleksiooni, kahtlemise, kriitilisusega, või tüdrukuks olek tingib teatud käitumismalli siis saab inimene olla vabam ja poisil polegi põhjust olla
*Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nimetatakse lõpptulemusele orienteerituseks. 29. Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed kaotada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik - stabiilne introvert (passiivne, hooliv, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne) Sangviinik - stabiilne ekstravert (sotsiaalne, vastutulelik, jutukas, vastuvõtlik, muretu, elav, juhtiv) Melanhoolik - neurootiline introvert (vaikne, ebasotsiaalne, vaoshoitud, pessimistli, kaine mõtlemisega, range/paindumatu, murelik, tujukas) Koleerik - neurootiline ekstravert (aktiivne, optimistlik, implussiivne, ebastabiilne, ärrituv, agressiivne, rahutu, kergesti ärrituv) 31
ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. 6 · Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine)
Põhineb faktoranalüüsil. Uudishimu võiks paigutada ,,avatud kogemusele" alla ja korralikuse võik liigitada ,,meelekindluse" alla. 3. Antsule meeldib õppida, kui muusika mängib, kuid Tiina vajab keskendumiseks võimalikult vaikset helitausta. Mik võiks Eysencki teooria järgi olla selle erinevuse põhjuseks? Eysencki teooria järgi võiks põhjus olla selles, et Ants on ekstravert ning eelistab seetõttu rohkem stimuleerivaid olukordi ja Tiina on introvert ning eelistab seetõttu vähem stimuleerivaid olukordi. 4. Ühes Soomes tehtud uurimuses leiti, et ekstravertsuse päritavus 18- 23 aastastel oli 52% ja 24-29 aastastel 44%. Kuidas saaks seletada, et päritavus vanemas grupis on väiksem? Päritavus on vanemas grupis väiksem seetõttu, et päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses. Vaimsed võimed 1. Kui inimese vaimne vanus on 12 aastat, aga ta ise on 16 aastane,
Kõige suurem keskkonna mõju on sotsiaalsusele kõige väiksem mõju ekstravertsusele. Kasvatuse ja perekonna mõju peamistele seadumusele on nulli lähedane. Kuid ümbrus ja elujuhtumused avaldavad kindlasti mõju sellele millised huvid, väärtused, hoiaku, harjumused inimesel välja kujunevad, kuidas ta õpib toime tulema inimestega, lahendama kriitilisi olukordi - neurootik õpib toime tulema oma ärevuse ja hirmudega, introvert sotsiaalset suhtlust nõudvate olukordadega. Kui inimene ei talu stressi, siis on teda raske muuta pingeolukordadega hirmus hästi kohanevaks. Aga me saame nende teadmiste abil õpetada inimesi eri situatsioonides toime tulema. ( Jüri Allik ,,Psühholoogia keerukusest" põhjal). NB! Viimase aja uuringud annavad veel ühe huvitava tähelepaneku - mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib endale keskkonna ,mis tema seadumustega kõige paremini sobib. Ja kui see ei sobi, siis
sündmusi, samuti tema reageerimise iseärasuste väljatoomine (stress, frustratsioon, konfliktid) ja muude isiksuse omaduste kindlaks tegemine. Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt. Vestluse käigus toimub tavaliselt ka uuritava jälgimine, mille edu sõltub erinevatest faktoritest (eksperdi kvalifikatsioon, uuritava isiksus (ekstravert-introvert)). Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli
loob müüdisarnaseid sümboleid, millega saab tõestada, miks on erinevates müütides nii palju sarnaseid märke. -) Väiksest saati on tal olnud väga suured huvid paranähtuste suhtes, samas on ta seisukohal, et maailmas on palju asju, mida on raske seletada, lihtsalt selle tõttu, et meie teadmised ei küündi sinna maani. -) Koolipõlves ta oli hästi kinnine ning erakordselt tundlik laps tõeline introvert. Mingil hetkel tekkisid tal probleemid matemaatikas ja joonestamises ning need probleemid läksid nii kaugele, et ta hakkas minestama. Lõpuks ta võeti koduõppele, kuni ta üks hetk ravis end sellest kõigest terveks ise läbi selle, et võttis ladina keele õpiku kätte ja luges, kui minestas, siis toimudes luges edasi, kuni lõpuks sai oma haigusest lahti. -) Tema lemmik ained olid arheoloogia ja ajalugu, kuid lõpuks ootamatult valis ta siiski hoopis meditsiini
mõeldud keskkonnas · Intervjuud - Põhjalikud, annavad hea ülevaate Teema 2 1. Mida väidab isiksusjoonte teooria? väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage.
Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus
alustel saab jõuda flegmaatikute jt iseloomustamiseni- siiski abstraktsioon- variatsioonid ja üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate
6. Bioloogiline kus isiksus ajus?- otsmikusagar; geneetika- isiksus on mõõdukalt päritav 7. Evolutsiooniline isiksuseomadused liigi evolutsioonilise arenguga seotud; isiksus on vajalik kohanemiseks Suur Viisik isiksusejoonte teooria NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) 1. Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus 2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1. Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997) 2
ülesannete täitmisel. Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Ekstravertsus vs introvertsus Viitab sellele, kust inimene ammutab energia tegutsemisks- kas sise- või välismaailmast. Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt · Tähelepanu on lühiajalisem · Ajutegevus on aktiivsem ning keskendumis- · Saavutab suurima intensiivsustaseme grupis võime suurem talle sobivad püsivat tähelepanu
(õpitulemused) Kas eelistate töötada uute, senitundmatute probleemidega kätteõpitud vahenditega realiseeritavate probleemide asemel? (loovus) Kas kas jääte vaidlustes pigem kaotajaks kui võitjaks? (alluv) Kas eelistate töötada pigem inimeste kui masinatega? (töötab inimestega) Kas peate end pedantseks inimeseks? (pedant) Kas olete pigem ettevõtmiste/tegemiste algatajaks kui kaasaminejaks? (initsiaator) Kas elate oma tunded pigem sisse- kui väljapoole? (introvert) Kas hindate ennast ise reeglina kõrgemalt kui teid ümbritsevad teid hindavad? (kõrge enesehinnang) Kas peate tehniliste vahendite käsitsemisel oskuslikuks? (tehniliselt osav) Kas teile meeldib oma ülesannetes detailidesse süüvida? (detailidesse süüviv) Kas eelistate ülesannetes põhjalikkust ja täielikkust kiirele valmissaamisele? (põhjalik) Kas olite/olete tugev reaalainetes? (tugev loogikas) Kas kõrge vastutus segab teie tööviljakust? (kõrge vastutus)
annaabi.ee 
