Isiksuseomadused psühholoogia (0)

Isiksuseomadused
Mis on isiksus?
• Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja 
sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. 
Tavakõnes  seostatakse  sõna „ isikus “ iseloomu ja karakteriga, seda 
kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse 
tähenduses.
• Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab 
mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus 
reguleerida  iseennast  ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.
• Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja  tunnetuse  
aspekte , mille poolest inimesed üksteisest erinevad.
• Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest 
anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest 
omadustest. 
Isiksuseomadused
• Üldjuhul  teatakse , et kõik inimesed on üksteisest erinevad: 
mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on  julged , 
teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb 
paljudes erinevates  olukordades , võib seda pidada 
isiksuseomaduseks.
• Isiksuseomaduste või iseloomu all mõistetakse 
individuaalselt omapäraste psüühiliste omaduste kogumit, 
mis avalduvad antud isiksuse tüüpilistes tegevusviisides.
• Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu 
vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, 
väärtused, minapilt  ja tüüpiline käitumisviia. Neid 
nimetatkse sageli isiksuseomadusteks.
Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste 
kujunemisele
• On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 
40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga 
täpne. 
• Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised 
omadused, kujunevad keskkonna ja  geneetika  
vastastikuse mõju tulemusena.
Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige 
üldisemal tasandil:
1.  Neurootilisus  
2.  Ekstravertsus  
3.  Avatus  kogemusele 
4.  Sotsiaalsus  
5. Meelekindlus
Neurootilisus
• Neurootilisus - kalduvus  kogeda negatiivseid 
emotsioone (hirm, kurbus , süü, viha jms). Neurootilisus 
on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub 
depressioonis , vaenulikkuses, võimetuses kontrollida 
oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades.
Ekstravertsus
• Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning 
kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
•  Introvertsus - vastand ekstravertsusele, eelistavad 
seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud 
olla.
Avatus kogemustele
• Avatus kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma 
siseelu  vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks 
uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi.
• Suletud inimesed seevastu on  konservatiivsed , 
eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid.
Sotsiaalsus
• Sotsiaalsus - kalduvus  usaldada  teisi inimesi, olla 
omakasupüüdmatu ja  leplik . Sotsiaalsed inimesed on 
valmis teisi  aitama , eeldades, et teised vastavad 
samaga.
• Mittesotsiaalne inimene on  egotsentriline  ja skeptiline 
teiste kavatsuste suhtes.
• Väga sotsiaalset inimest iseloomustab siirus, leplikkus, 
lahkus, abivalmidus. Ta on kaastundlik, salliv  ja 
usaldusväärne.
Meelekindlus
• Meelekindlus - kontroll oma soovide ja impulsside üle. 
• Meelekindlus tähendab, et inimene suudab endale 
seada eesmärke ja nende saavutamise nimel tegutseda.
• Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, 
organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka 
siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. 
Neid inimesi isloomustab tugev  tahtejõud , motiveeritus, 
töökus , täpsus ja kohusetundlikus.
• Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad 
asjadel  kulgeda, neil inimestel puudub tahtekindlus.
Ekstravert
• on aktiivne, tegutsemishimuline, meeldib  mitmekesisus ;
• tegutsemiseks saab stiimuleid ja energiat ümbritsevast inimeste ja asjade maailmast;
•  kaldub  enne kõnelema kui mõtlema ja saab sellest aru alles siis, kui oma häält kuuleb;
• on ümbritsenud ennast suure hulga tuttavatega, kellest  enamust  peab ta oma 
sõpradeks;
• ta suhtleb meeleldi võõrastega, on neile avatud;
• ta soovib olla ja sageli on tähelepanu  keskpunktis ;
• mida rohkem on tema ümber inimesi, seda rohkem rahul ta on;
• segamatult saab ta tööd teha või tegutseda kärarikkas keskkonnas, laskmata end 
raadiost, telerist või jutust häirida;
• katkestab tegevuse kiiresti ja sama kiiresti alustab teist;
• ta tunneb ennast ebamugavalt, kui on pikemat aega olnud üksinduses;
• ta eelistab teiste kuulamisele ise  kõnelda ;
• talle meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (näit teisi õpetades);
• ta on kurb ja  õnnetu  siis, kui ei saa oma seisukohti avaldada ja kõnelusest aktiivselt 
osa võtta.
Introvert
• ta eelistab individuaalset tegevust, mõtlemist;
• ta mõtleb enne kui ütleb ja soovib, et teised samamoodi toimiksid;
• ta venitab sageli vastamisega;
• ta eelistab rahu,  vaikust  ja üksiolemist;
• ta püüab töötada ilma segavate, häirivate faktoriteta, kuna on teadlik, et need segavad 
tema keskendumist;
• ta oskab teisi ära kuulata;
• ta on  tagasihoidlik  ja mõtlik ka siis kui on sisemiselt nõus ja valmis tegutsema;
• ta eelistab kärarikkale  suurele  seltskonnale aega veeta ühe või mõne lähedase  sõbraga ;
• ta soovib oma mõtted lõpuni öelda ja ei soovi, et teda selles katkestatakse;
• ta ei katkesta teiste kõnelusi;
• ta on  kinnine , jättes oma mõtted ja tunded sageli enda teada;
• ta tunneb ennast ebamugavalt ja kahtleb, kui teda liialt kiidetakse;
• ta tunneb end väsinuna kui peab teiste inimestega aktiivselt  kohtuma  ja suhtlema;
• ta ammutab energiat ja taastab jõuvarusid olles üksinduses;
• tal on sageli tagasihoidliku ja argliku inimese reputatsioon.
                       Tänan  kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Mis on isiksus?
• Isiksuseomadused
• Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele
• Slide 5
• Neurootilisus
• Ekstravertsus
• Avatus kogemustele
• Sotsiaalsus
• Meelekindlus
• Ekstravert
• Introvert
• Tänan kuulamast!