Louis XIII (1)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Louis XIII referaat

Sissejuhatus Louis XIII oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27

Ajalugu

15

docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau ­ 14. mai 1643 Saint-

Ajalugu

5

doc

Saksamaa ühendamine, Prantsuse valgustus

Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. 2. prantsuse ajalugu Louis XIII, XIV, XV ja XVI ajal Louis XIII - (27. september 1601 ­ 14. mai 1643 ) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

70

docx

Nimetu

- Taastati monarhia, parlamendi ja anglikaani kiriku positsioon. - Vanad probleemid jäid lahendamata: 1. Usulised vastuolud 2. Kuninga ja parlamendi vahelised võimupiirid jäid täpsustamata - Charles II oli absolutismi ja kat. kiriku pooldaja, kes tahtis valitseda ilma parlamendita. Väispoliitika: - II Inglismaa ja Hollandi meresõda (1665-67). Inglismaa saab endale uus Uus-Amsterdami (New York). Sõja tulemus ei rahulda CII, kes sõlmib ­ 1670 Doveri Salaleping Prantsusmaa kuninga Louis XiV-ga: 1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ­ ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus:

Kategoriseerimata

33

docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

reformidega. IdaEuroopas püsisid pärisorjuslikud suhted 19. sajandi alguseni, Venemaal kaotati see alles 1861. aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid. Louis XIV rajas 40km pikkuse lõunakanali, mis läbi EdelaPrantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga. Koloniaalkaubandus: Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7  kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus

Ajalugu

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia. Küll aga ei saanud ta endale Flandriat, mis jäi Charlesi tütrele. Charlesi tütar abiellus Saksa keisri Maximillianiga ning see ala läks lõplikult Prantsusmaale kaotsi. Inglismaal puhkes roosidesõda. Sellest sõjast väljus võitjana valgete rooside kauge sugulane Henry Tudor ­ võimule tuli ta enamasti tänu sellele et kõik teised olid surma saanud ning tal

Ajalugu

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Sisse-  ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Füsiokraatide majandusõpetus. tagada üksikisikute vabadus majanduses, omandikindlus ja

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)