Rikutud Internet (0)

Rikutud internet
Nimi
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Rämpspost ehk Späm 3
Rämpspost rikub interneti 3
Mis asi on Rämpspost ehk Späm? 3
Kuidas end kaitsta ? 4
Arvutiviirused 5
Mida nimetatakse „Viirusteks“? 5
Kust tulevad viirused , miks neid tehakse? 5
5 kõige tuntumat viiruse liiki. 5
Kuidas vältida viiruseid , kuidas end kaitsta? 6
Veebibrauserid Interneti sõja ajal on veebibrouserid eesrindel 7
Aga mida siis ikkagi saab teha? 7
Interneti kurjem pool 9

Sissejuhatus

Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne.
Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi „aknaid“ veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni.
Kuid õnneks töötavad on nende vastikute viiruste ja muude pahatatlike programmide vastu paljud inimesed,kes üritavad seda keskonda meile paremaks ja mugavakas teha igastuguste viirusteõrjete, tulemüüride jpm 

Rämpspost ehk Späm

Rämpspost rikub interneti

Mis asi on Rämpspost ehk Späm?

Späm on mitmele inimesele saadetu reklaam elektrooniliselt , ilma et keegi oleks seda tellinud. Kõige levinum viis on e- maili teel.
Esimene „späm“ saadeti juba aastal 1978, kus firma DEC saatis umbes 400 inmesele rekaalmsõnumi. Aga oma nime Spam on tulnud inglisekelest aastal 1993.
Nüüdisajal on spämmist saanud lausa ära, kus igapeäv saadaetakse miljoneid mõttetut prahti laiali. Usa uurimuselt on üle 85% saadetud e-mailidest just spämm.
Nimelt, miks siis „spämmitakse“?
Späm on nö odava ja laisa mehe reklaam. Seda saab saata igaühele, nii mitukorda kui soovid ja see ei lähe maksma sul mitte midagi (enne kui keegi su kohtusse kaebab ).
Aga kuidas siis spämmimine töötab. Nimelt on olemas erinvead programmid , mis otsivad automaatselt teiste e-maile läbi interneti ja koguvad need kuskile nt mingisugusele CD’le. Ja pärast teised firmad võivad nimelt need maha müüa. Ja need programmid („spambots“ võid „spiderbots“) leiavad e-maili aadresse kuskilt internetist. Kuigi on ka muud võimalused e-maile koguda, nt spämmer , teeb mingisuguse kodulehekülje, või mingi koha reklaamides et sa oled võitnud midagi, sul on vaja ainult registreeruda kus siis sina registreerud ja temal ongi olmas sinu e-mail.
Muidugi neid viise on veel, mitte ainult e-maili teel. Mõned näited ka veel:

Kiirsõnumid (ing k. Instant Messaging) ehk „spim“

Foorumid, ajalehed.

Mobiili teel (SMS/MMS’i).
Need on vähem levinud kui emaili teel aga siiski olemas ja neid kasutatakse. Kuid kaasaegsel aja üha vähem ,sest ka seadused lähevad rangemaks. Näiteks pidi 2006 a. Mobiilispämmi Singapuris maksma ligi miljon trahvi sest ta spämmis mobiiliteel.

Kuidas end kaitsta ?

Muidugi on paljud firmad välja tulnud tarkvaraga,kuidas end kaitsta „spämmi“ eest näiteks (nö ing k.) Spam-filters või alustuseks lihtsalt hea viirustõrje ja kaasaegsemat emaili süsteemi, millel on juba spämmis kaitse olemas.
Kuid enne mingi tarkvara sooritamist oleks vaja teada kaa sellised põhitõdesid. Mis teeks sinu rämpsposti saamise tunduvalt vähemaks nt ära anna oma emaili kunagi kuskil jututoas, ära registreeru kuskil suvalisel leheküljel, hoia oma email endale teada, võib kasutada emaili mida sa võid nö „ära visata “ jne.

Arvutiviirused

Mida nimetatakse „Viirusteks“?

Arvutiviirusteks nimetatakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu“häkkeritele“, koguma teie paroole ja saatma neid edasi jpm.
Kuid siiski nime on ta saand tavalisest viirusest mis liigub inimeselt inimesele või loomalt loomale jne, aga erinveuseks on siiski see, et arvutiviirus , nagu nimigi, liigub arvutilt arvutile tekitades seal palju paksu pahandust.

Kust tulevad viirused, miks neid tehakse?

Viirused ei tekki ise enesest, keegi peab neid siiski tegema. Nimelikt viiruseid teevad mingid inimesed, kes on võimelised neid kirjutama. Aga põhjus miks nad seda teevad on lihtne, mõni tahab lihtsalt näidata oma „tarkust“ , et ta suudab teha midagi siukest neid nimetatakse ka kübermaailma huligaanideks. Teine lihtne põhjus on inimestelt raha välja petta , nt salasõnade ja muude asjade kogumisel ( interneti panga jaoks). Või näiteks lihtsalt arvutit ära lõhkuda. Neid põhjuseid on kindlasti veel.
Viirused levivad väga lihtsalt ja võib nakatada teie arvuti ilma et teie arugisaaksite. Põhilised viiruse levimis viisid on läbi interneti ikkagi. Nagu näiteks piraattarkvara allalaadimisel või muu tarkvara, vale e-maili avamisel, valedel lehekülgedel sufates ( nt mingites imelikke pornograafia saitidel) jne Kui ka cd’de, floppy kettad mälupulkade jpm.

5 kõige tuntumat viiruse liiki.

1. Makroviirus – nad on rakendusprogrammid mis on kirjutatud makrokeeles,ning nakatuvad dokumendifailina. Nad levivad väga kiiresti läbi e-mailide. Nimelt see viirus läheb automaatselt tööle kui see avatakse (nt läbi e-maili avades) Näiteks „ILOVEYOU“ viirus
2).Buutsektori viirus( Boot sector virus ) on viirus mis kirjutab end buutsektoris ja kuna buutsektor hoiab informatisooni et sinu arvuti saaks taaskäivitada siis see viirus plokeerib selle et sinu arvuti ei saaks enam taaskäivitada. Näiteks Unashamed.
3)Failiviirus (File infector virus) – on üldiselt mingi programmiga kaasas ja laeb end arvutisse kui see nakatanud programm end installeerib või siis nakatab end teise programmi külge. Näiteks „Cascade“ viirus.
4) Peiteviirus (Stealth virus) – Nimelt see viirus petab viirusetõrjet , nimelt varjab oma faili suurst mille sees ta end peidab või eemaldab end viirusetõrje mustast nimekirjast, hetkeks, et teha endast koopia ja pannes ennast kuskile mujale. Näiteks „4096“
5) Mutatsioon viirus(Polymorphic virus) – viirus mis prärast nakatamist (või paljunedes ) muudab oma algset „mustrit“(biti rida) et vältida viirusetõrjet. Näiteks PK14

Kuidas aru saada et arvutis on viirus?

Kui arvutis ei ole antiviirust siis on ka mõned kaudsed meetodid et aru saada kas arvutis on viirus:

Programmid käivituvad väga aeglaselt või jooksevad kokku

Arvuti läheb tunduval aglasemaks

Dokumendid kaovad iseenesest

Dokumendid või Programmid tekkivad iseenesest

Arvuti teeb ise „restarte“ ilma kasutaja abita.

Arvuti ei reageeri kasutaja käskudele.

Ebatavalised Error’id

Anti-viirus on kinni pandud ja ei saa taaskäivitada.

Kõvaketta mälu väheneb – Viirus teeb koopiaid endast

Uusi programme ei saa installida
Need on suhteliselt kaudsed kuid viitavad ikkagi et arvuti on nakatunud ja tuleks midagi ette võtta.

Kuidas vältida viiruseid, kuidas end kaitsta?

Kõige lihtsam kaitsta enda arvutit viiruste eest on neid välita. See ei ole sugugi sama lihtne kui kõlab. Viirused levivad läbi interneti aina rohkem. Kes ei ole väga Microsoft Windowsi fänn , siis kõige lihtsam on vahetada Operatsiooni süusteemi, sest viiruseid tehakse just nende operatsiooni süsteemidele mis on rohkem lveinud nagu Windows (XP, Vista jne) Nii et vahetage Linux’i või näiteks Mac OS X sest peale selle et neid viiruseid on vähem on neil ka vähem turvaauke.
Peale selle tuleks kindlasti sobitada endale hea viirusetõrje mis hoiaks ära kõiksugused pahatahtlikud viirused. Kuigi inimesed suhtuvad väga passiivselt viirustess algul, siis präast on juba hilja . Peale viirusetõrje võiks olla ka sobiv tulemüür, hoida arvuti Operatsiooni süsteemi uuendatuna, lasta viirustõrjel end uuendada , sobitada endale normaalne nuhktarkvara vastane program .

Veebibrauserid
Interneti sõja ajal on veebibrouserid eesrindel

Tee surfate internetis, tuntud kohas, kus te igapäev käite, loete uudised ja muid asju arvates, et se on turvaline, kartmata igasuguseid pahatahtikke asju. Kuid siiski interneti-lehe omanik laeb oma lehele üles mingi pahatahliku „ pakki “ mille teie lugedes oma arvutisse üles laete. Ning see pakike mis laeb sinu arvutisse tarkvara läbi brauseri muudab sinu arvuti kaitsetuks ja ohtikukus.
Kuigi viirusetõrjed ja tulemüürid kaitsevad sinu arvutit kõiksuguste viiruste ja muud ohtikke asjade. Ei kaitse see nimelt asju mis tuleb läbi sinu brauseri. Nimelt väike möödahiilimisvõimalus mida saavad ründajad kasutada enda kasuks. Selle tulemusena nakatuvad arvutid „bot“ tarkvaraga mis tekitab nö „botnet“ võrgustiku. Need „bot’id“ salvestavad iskilike andmeid ja isegi klaviatuuri vajutusi.
Tänapäeval on isegi tavalise kodulehe külastamine riskantne. Kuna tulemüürid võimaldavad vaba pääsu mingisuguse programmi allalaadmisel läbi brauseri siis oskab „bot“ end paigaldada vaikselt ja salaja arvutisse. Kuigi kaasaegsemad viirustõrjed peaksid sealt ära hoidma siukse tegevuse siis uuemad „bot’id“ jõuavad enne viirustõrje kahjutuks teha või lihtsalt kõrvale hiilida. Ülidselt on mõned „botid“ nimeld vaiksed ja ei anna märku endast nii kergelt tavakasutajale, kuid on ka siuksed mis hakkavas su brauseri avamise igasuguseid uusi aknaid lahti tegema reklaamides mingisugust toodet ja muutes su surfamise väga ebameeldivaks.

Aga mida siis ikkagi saab teha?

Esiteks oleks vaja kõige kaasaegsemat „tulemüüri“ ,mis kontrollib ja jälgib sinu tegevust programmide allalaadmisel läbi brauseri. See peaks tunduvalt vähendama imelike „bottide“ nakatumist sinu aruvitsse.
Teiseks, on juba välja töötatud väike varuplaan kuidas neist jagu saada. Nimelt teatud arvuti spetsalistid töötasid välja moodus , mis töötab samal põhmõttel mis „botnet“.
Põhikasutus sellel on võitsuls nuhktarkvaraga. Tavaliselt on nuhktarkvara kaasas mingi muu programm nagu näitkeks ekraanisäästja või muu rakenduse , mida viirustrõje ei tuvasta. Ning see teatud grupp spetsaliste tegeleb nende programmide nö „märgistamisega“ , et tavakasutajat hoiatada. Ning alles siis jääb se kasutaja oma ostustada kas installeerid see või mitte.
Working Titels
/Muu tülikas jama
/ Pahn
/Rämps
Internet on tänapäeval juba väga levinud ja kastuatud väga paljude poolt. Seega saab igaüks odava arvuti ja internetiga juba hunnik asju üles laadida , kirjutada või midagi iganes.
Internetis surfates on näha et seal peale kõikide viirute ja pahtahtlike asjade on veel hunniks „pürgi“. Ülidselt on internet vähemalt 85% täis prügi. Nimelt igasugused mõttetud reklaamid , väga palju pornograafiat, täis vale informatsiooni ( näiteks mingid kõmu uudised). Statistika järgi on internetis pornograafiat üle 420 miljon lehekülje ja ülemaailma külatab „ porno “ lehekülgi kuus - 72 miljon kasutajat. Tundb et interneti kasutatakse just rohekm porno vaatamiseks kui muudeks tegevusteks.
Mida rohekm aeg edasi läheb täiustatakse ka otsinug mootoreid mis annavad täpsemaid otsinguid, kuigi siiski otsides midagi näiteks google is tuleb sealt väga palju muud jama.
Peale porno leviku, leivb internetis ka väga palju piraattarkvara. Piraattarkvara on kasutaja poolt allalaetud mingi sugune programm/mäng või midaiganes mille eest ta ei ole maksnud ja ei kavatsegi maksta. Või siis lihtsalt autoriõigusi rikutud ja alla laetud kuskil x kohast.
Kübermaailma
tumedamad küljed
Internet täis mõttetuid asju.

http://www.nowpublic.com/people/internet-full-crap-does-it-have-be
Kübersõda

Interneti kurjem pool

Kübersõda on küberuumis toimuv sõda arvutitega läbi interneti. Kübersõjas on nö „sõdalasteks“ inimesed kes on väga osavad arvutitega.