Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"arvutikasutaja" - 83 õppematerjali

arvutikasutaja

Kasutaja: arvutikasutaja

Faile: 1
thumbnail
3
docx

Arvutikasutaja ergonoomika

Ergonoomika ehk ergonoomia: - On multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele - Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. - Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu. - Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Ergonoomiline arvutitöökeskkond: - töökoht, mis on kujundatud arvestades konkreetset isikut ja töö iseloomu tema tervise ning töö produktiivsuse tagamiseks. Hiirehaiguse tunnused: - käe suremistunne, eriti öösel - pakitsus sõrmedes või käes, tuimus - tunne, et sõrmed hõõguvad - käed on kanged - pöial muutub nõrgaks - on raske kätt rusikasse tõmmata - tekivad raskused esemete haaramisel ja hoidmisel - labakäsi läheb paiste või muudab värvi Kuidas ravida hiirehaigust? Ravivõtetena on kasutusel randme lahastamine nädalaks-paariks, harjutuse...

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Arvutikasutaja terviseriskid

ARVUTIKASUTAJA TERVISERISKID Arvutitöötaja terviseriskid Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge Kehv verevarustus Ülekoormushaiguste väljakujunemine: närvisüsteemi ja luu-lihaskonna häired ­ radikuliit! Õlavöötme-, küünarliigese ja randme ülekoormushaigused Vildakselgsus ehk skolioos Veenilaiendid Ainevahetuse aeglustumine Stress Psüühiline koormus­kiire otsustamine, andmete kuhjumine, teistest eraldi töötamine: peavalud arteriaalse vererõh...

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
29 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvutisõnastike võrdlus

akadeemilistes tekstides ja ka üliõpilaste töödes taunitav. Siiski nõuab antud sõnastike võrdlus just interneti originaaltekstidega arvestamist, sest juttu on arvutisõnastikest, mille tekkepõhjuseks oli internetis oli personaalarvutite massiline levik ja võrkude jõuline areng ning aines, mille jaoks sõnastikku koos terminite ja vastetega vaja, on suures osas internetis. prantsuse terminit, 10426 eesti terminit, 648 soome terminit. Praeguseks see sõnastik enam veebis vikis ja arvutikasutaja sõnastiku paberversiooni kasutatud terminiallikates toodud aadressil kättesaadav ei ole ning ei saa ka väita, et veebisõnastikus paberväljaande esmatrüki ilmumise ajal nii palju mõisteid, termineid ja keeli kasutusel oli. 1996. a arvutikasutaja sõnastiku kasutatud terminiallikate loetelus on 15 sõnaraamatut, standardit ja elektronsõnastikku, kolm raamatutes olevat sõnastikku ja aineregistrit. Lisaks on kasutatud välisfirmade

Informaatika → Arvuti õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ekspersüsteem ajakirja valikuks - Esimene kodutöö

ELSE: Pere ja kodu - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 11 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Saladused - Confidence=-100 ELSE: Saladused - Confidence=10 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 12 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Stiina - Confidence=10 ELSE: Stiina - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 13 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Arvutikasutaja - Confidence=10 ELSE: Arvutikasutaja - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 14 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Eesti Naine - Confidence=10 ELSE: Eesti Naine - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 15 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Tervis Pluss - Confidence=10 ELSE: Tervis Pluss - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 16 IF:

Informaatika → Ekspertsüsteemid
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid

Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö

Informaatika → Informaatika
76 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Arvuti tarkvara

Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult

Informaatika → Arvuti õpetus
29 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Arvutiviirused

Arvutiviirused Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile

Informaatika → Arvutiõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arvuti - igapäevaelu lahutamatu osa

Arvuti - igapäevaelu lahutamatu osa Mõtlesin, kas tõesti on arvuti igapäevaelu lahutamatu osa, tegin ka oma järeldusi. Arvuti on märkamatult muutunud meie igapäevaelu osaks. Iga arvutikasutaja saab oma elu kergemaks teha. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd nii kodus kui ka kontoris. Igaüks saab teha esitlusi, muusikat kuulata, keeli õppida, filmi vaadata ja otsida internetist infot. Arvutit on lihtne kasutada, võrgus on huvitav suhelda inimestega, kes kaugel elavad, kerge leida infot. Aga sada aastat

Informaatika → Arvuti
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 ­ k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 ­ 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 ­ 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 ­ 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKO...

Eesti keel → Eesti keel
200 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Internetiohud - Viirused, ussviirused ja Troojalased

Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad koormavad ja ummistavad elektronpostisüsteeme ja postkaste.

Informaatika → Arvuti õpetus
16 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Arvuti ABC

USB-pesa küberkurjategijatele tõeline kullaauk. Internetiusse (worms) eristatakse viirustest peamiselt nende paljunemisviisi järgi ­ kui arvutiviirus haagib end tavaliselt mõne teise programmi külge ning vajab paigaldamiseks või levimiseks kasutaja kaasabi, siis uss on võimeline internetis levima ja paljunema iseseisvalt, kasutades tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Nn vahemeherünnak (man in the middle attack) kasutab olukorda, mil arvutikasutaja arvab, et suhtleb turvalise serveri või teenusega. Ründaja, kes seda suhtlust pealt kuulab, võib selle ajal saadud andmeid kasutades vastavalt oma eesmärkidele mängida kasutajale ise serverit ning meelitada temalt välja turvakriitilisi andmeid, või omakorda kasutajana esinedes pääseda serveris ligi rünnatava salajastele andmetele. Isegi kui teie arvutil on parim võimalik viirustõrje,

Informaatika → Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Linux vs windows

linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid ­ nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Noored Kotkad - Kaitseliidu eriorganisatsioon

Malevad Tegevustasandid Üleriigilised laagrid-võistlused Malevatasandilise laagrid-võistlused Rühmatasand Salgatasand Järgu- ja erikatsed Noorte areng organisatsioonis on üles ehitatud järgu- ja erikatsete peale Erikatsetest on valida 69 erineva katse vahel Erikatsete märgid 10 kohustusliku erikatset Meedik Kodumaatundja Looduskaitsja Arvutikasutaja ... Valikulised erikatsed Laagrikorraldaja Laskur Suusataja Ajaloolane ... Tegevusvaldkonnad Korraldame võistlusi Suusatamine; Orienteerumine; Kabe-male, Laskmine õhk- ja sportrelvast; laskejooks-laskeorienteerumine; Erialalaagrid (langevarjuhüpe, purilend) Võidupüha paraad Mini-Erna retk Üleriigiline suve suurlaager Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!

Sõjandus → Riigikaitse
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus

Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk? Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga harva. Samuti ei ole ohutu interneti keskonnas olla kuna kusagil maailmas on alati olemas mõni professionaalne häkker, kes võib ükskõik millisesse lehekülge sisse murda ning seal paraja segaduse korraldada. Neid sissemurdmisis nimetatakse küberrünnakuteks. Eriti esile on

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
225 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hariduse essee

Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja...

Eesti keel → Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Arvutiviirused

veel 400 uut viirust. Ilmselt tuleb kõigil arvutikasutajatel viiruste olemasoluga leppida ja õppida kasutama meetmeid enda arvuti kaitsmiseks. · Panna administraatori kontole parool Windows XP on mitmekasutajaline süsteem. Tihti on uues arvutis administraatori konto ilma paroolita. Kindlasti tuleb administraatori konto kaitsta parooliga ning kasutada administraatori kontot ainult uue tarkvara paigaldamisel ning arvuti hoolduseks 1. Teha kontod tavakasutajatele Iga arvutikasutaja jaoks tuleb teha eraldi piiratud õigustega konto ­ st kasutaja saab kõike masinas olevat kasutada, aga ei saa näiteks uut tarkvara paigaldada. See raskendab võimalike häkkerite sissemurdmist ning piirab pahavara arvutisse tekkimist. Ka tavakasutaja konto tuleb parooliga kaitsta ning kindlasti mitte kasutada sama parooli, mida administraatori konto juures kasutati. Kokkuvõtte Antiviirus ehk parasiitprogramm siseneb meie arvutisse ilma loata, ta on ohtlik ja võib

Informaatika → Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvutitest

........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus

Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa ­ kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks)

Informaatika → Arvuti õpetus
109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat arvutiviirused ja nende vastu võitlemine

et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime ­nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti Halvavad arvutivõrgu tööd , tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt

Informaatika → Informaatika
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Personaalarvuti

Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil 9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ? Käsustiku arhitektuur. Käsustike laiendused. Siinilaius. Taktsagedus. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu. Tootmistehnoloogia. Tuumade arv. Virtualiseerimise tugi. 10) Operatsioonisüsteem - (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga Kernel - Operatsioonisüsteemipõhikomponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks. Kernel võib olla ehitatud kas suure monoliitse arhitektuuriga (monolithic architecture), mille puhul kernel sisaldab kõike vajaliku OS'i funktsioneerimiseks ja sealhulgas plaanuri, failisüsteemi, võrgunduse, seadmedraiverid, mäluhalduse jne.

Informaatika → Informaatika
15 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

· Tee õlaringe vaheldumisi õlgade tõstmisega. 11. Harjutused alaseljale · Istu tooli äärele. · Aseta üks käsi seljale, teine kõhule. · Tõmba kõht sisse ­ püüa naba tõmmata ülespoole ­ hoia. · Lõdvesta. 12. Harjutused kättele · Siruta käed ette ­ tee randmeringe, seejärel sama küünar- ja õlaliigesest. · Lõdvesta. 13 13. ARVUTIKASUTAJA MEELESPEA · Enne töö alustamist sea end laua taha õigesti istuma. · Lükka kõik töövahendid endast vähemalt 20 cm kaugusele. · Peale esimest kahte töötundi tee väike paus ja vaata, mis toimub mujal. · Erguta ka kaaslasi ja juhi tähelepanu nende tööasendile, siis võid kindel olla, et kui Sina eksid, tuletatakse seda Sulle meelde.

Tehnoloogia → Arvutitund
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Arvutid ja nägemine

· sotsiaalministri määruse järgi võib kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. KASUTATUD KIRJANDUS Pai, T. (2009). Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida (20.11.11) Strouse Watt, W. (2003). Computer Vision Syndrome. http://www.mdsupport.org/library/cvs.html (21.11.11) Vabamäe, I. (2002). Milline on arvutikasutaja 5 aasta pärast. http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=3&id=13 (21.11.11) Vainola, K. (2007). Arvuti silmad ja prillid. http://raamatupidaja.ee/196440art (21.11.11)

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvuti küsimused

Milleks kasutatakse sülearvutit? võivad omavahel andmeid vahetada. Selles võrgus vastavad võrgusõlmedele arvutid, Väike kaasaskantav arvuti nimetatakse võrguniidile aga ühendused nende vahel. Iga sülearvutiteks. Selle arvuti protsessor, arvutikasutaja võib selle võrguga ühineda ja klaviatuur, hiir ja kuvar moodustavad sealt informatsiooni saada ja vahetada. kokkupakituna väikese kohvri. Sülearvutit saab kasutada ka väljaspool kodu või Mis on otsingumootor? töökohta, sest et ta on väga kompaktne ja voolu saab ta korduvalt laetavalt akult. Otsingumootor on arvutiprogramm , mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini Mida tähendab www

Informaatika → Arvuti
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ametijuhend

Tekstitöötlus MS Word X Tabelarvutus MS Excel X Esitlus MS PowerPoint X Infootsing Internet X Explorer Töökorraldus MS Outlook X Personaliarvestusprogramm X Persona MS Word ja MS Excel vähemalt arvutikasutaja oskustunnistuse eksamiprogrammide ulatuses; personaliarvestuse programmi Persona (või muu personaliarvestusprogrammi), Windows, MS Outlook (elektronkirjade ja grupitarkvara kasutamise kogemus) ja Interneti kasutamise oskus; soovitav on esitlustarkvara PowerPoint kasutamise oskus; siseinfosüsteemi kasutamise oskus. Ametijuhend 8 4.6 Võõrkeele nimetus ja oskuse tase

Haldus → Personalijuhtimine
239 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Netikett

Netikett Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jututubade puhul. Netikett ei ole küll kusagil üheselt formuleeritud, kuid mõningane internetiteenuste kasutamine peaks üsna kiiresti asjast ettekujutuse andma. Kui netiketti rikub kogenematu algaja, pole asi hull, kuid süstemaatiline tegelemine selliste asjadega nagu rämpsposti laialisaatmine (spam) ja sõim (flaming) on kahtlemata rasked netiketi rikkumised. "Tihti tundub, et paljud tegutsevad internetis silmad ja kõrvad kinni ning suu lahti, solvates ja häirides teisi inimesi. Jumal andis inimesele kaks kõrva ja kaks silma ning vaid ühe suu, et meelde tuletada, kuidas peaks käituma. Kuid ta andis ka kümme sõrme ...

Informaatika → Informaatika
99 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi. Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks: 1 Kommertstarkvara sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents. 1 Jaosvara (shareware) sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada. 1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid. Antud tekstis me klahvistiku tutvustamisel pikemalt ei peatu, kes on huvitatud, siis raamatus "Arvutikasutaja A ja B. Windows 95" lehekülgedel 78 79 on klahvistikku põhjalikult käsitletud. Tänapäevaste graafiliste töökeskkondade juures on väga vajalikuks töövahendiks sell...

Informaatika → Arvutiõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Arvuti ergonoomia praktikum

63,65m^2 parandusettepanekud! põrandapindala Tabel 2. Tööruumi, töökoha ja töötaja detailne kirjeldus Pikkus 175 Kaal: 74 Valitud arvutikasutaja andmed Vanus: 22 Sugu: M Vasta järgnevatele küsimustele: Parandusettepanekud 1. Kas tööasend on mugav? V:Tööasend ei ole mugav Head oleks reguleeritavad ja Kui tööasendi juures ilmneb ebamugavusi, siis pehmendusega toolid. Monitori

Muu → Töökeskkond
152 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvutivõrgud.Elektronpost.Internet.

Selle info edastamiseks kasutatakse Internetti Failide transport - oma arvutis valmis tehtud failid tuleb WebCT vahendeid kasutades transportida WebCT serverisse. Et lihtsam oleks WebCT kaudu oma muude vahenditega tekitatud faile leida, soovitame luua oma arvutisse spetsiaalne kataloog. Uudisegrupid - Usenet (algselt ingliskeelsetest sõnadest Users' Network ehk kasutajate võrk) on teine E-postil põhinev infolevisüsteem postinimekirjade kõrval, mida üldjuhul eesti arvutikasutaja teenimatult vähe tunneb. Postiloendid - listid EENeti serveris. Kasutatud lingid http://et.wikipedia.org/wiki/Laiv%C3%B5rk http://et.wikipedia.org/wiki/Veeb http://math.ut.ee/~epuman/ELEKTRONPOST.html http://portaal.e-uni.ee/WebCT/disainerijuhend/materjalid http://www.google.ee/search?q=mis+on+internet&ie=UTF-8&hl=et http://www.hot.ee/isp0040/ISP0040_lab1_EE.pdf http://vallaste.ee/

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Nimetu

Kuvar on kõige tähtsam väljundseade, sest ilma selleta pole kasutajal võimalik arvutiga suhelda. Lisaks tavalistele kineskoopkuvaritele (CRT) on viimastel aastatel personaalarvutite tarvis hakatud tootma uut tüüpi vedelkristall­ ehk LCD­kuvareid, mida varem kasutati ainult kaasaskantavatel arvutitel. Vedelkristallkuvaritel on kaks suurt eelist: need võtavad laual vähem ruumi ning on tänu kuvaripildi heale kvaliteedile palju sõbralikumad arvutikasutaja silmadele. 18. Millised põhilised näitajad iseloomustavad kuvareid? Kuvareid iseloomustavad näitajad on punktitihedus, esitatavate värvuste arv ja sagedus. Eraldusvõime (resolution) iseloomustab korraga ekraanile mahtuva info hulka ning selle kirjeldamiseks kasutatakse rõht ja püstsuunaliste punktide arvu, näiteks 800×600, 1024×768 jne. Kõige väiksem võimalik eraldusvõime on 640×480 punkti. Sel puhul on kujutatavad detailid kõige suuremad ja neid mahub korraga ekraanile vähe

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

IT alane seadusandlus

IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt, alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja. Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Esimeses peatükis on üldsätted näiteks: §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11; 2) arvutiõppe korraldamisele koolides, täiskasvanute koolitusasutustes ja kursustel; 3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh koolides arvuti mis tahes kasutamise kohtades. §2. Arvutiklassi projekteerimine ja ehitamine

Õigus → Õigusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel konktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas.

Informaatika → Informaatika
41 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Printer

Sisukord 1) Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3 2) Milleks kasutatakse 4 3) Töö põhimõte 5 4) Arengulugu 6 5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilu...

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid

...........................3 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid...............................................................6 Rakendusliides........................................................................................................ 7 2 Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid Personaalarvuti koosneb riistvara- ja tarkvarakomponentidest. Viimase mõiste alla kuuluvad: Operatsioonisüsteem (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. OS'i eesmärk on muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. Rakendustarkvara - erinevad rakendusprogrammid, mis pakuvad Joonis 1. Arvuti riist- ja kasutajale vajalikku funktsionaalsust tarkvarakomponendid(Allikas: Learning Materials tööülesannetetäitmiseks arvutil.

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arvuti ehitus

1978 1982 1985 1989 1993 Celeron 1999 2001 1997 6 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus ja millist kahju need arvutile tekitavad ? Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Kuidas arvutiviirused levivad ? Peamised levimise viisid: · E-maili manusena · Arvutivrgus vljajagatud ressurside kaudu

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
12
odt

ei oska

Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989....................................................................................................................6 2.4 A...

Informaatika → Arvuti õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tööohutuse essee

klaviatuur ja muud lisaseadmed peaksid olema kättesaadavad ja kergelt majandatavad. Tööolukorras soovitatav kõrgus 40-45 cm baseerub eurooplase või ameeriklase traditsioonilisel eluviisil. Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel.Ei tohiks olla ka liigset müra, mis võib kahjustada arvutikasutaja kuulmist. Samuti peab toas ka õhk ringi liikuma, et tööd tegija ei väsiks kergelt. Õhu ringlemise toas saab teostada väga kergelt, tuleb teha aknad piisavalt lahti, et toas oleks värsket õhku. Võib ka endale soetada ventillatsioon, mis aitab toas õhu värskust hoida. Kui toas värske õhk ei ringle on suur võimalus, et töötades tegib väsimus ja uni, mis ei ole soodsad korraliku töö tagamisel ja kodutöölise energia säästmisel ja selle rakendamisel töösse

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
174 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Arvuti riistvara

protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Kuvar ehk monitor (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m) Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatu kasutada. Lülita korraks monitor välja ja katsu mõistatada, mida arvuti parajasti teeb...raskevõitu, kas pole? Peale selle on monitor seade, mida arvutikasutaja pidevalt ja pingsalt uurib. Seepärast on monitori kvaliteet päris oluline oma silmade tervise hoidmisel . Monitori puhul on oluline: suurus - väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on 15'', 17'', 19'', 21''. Mida suurem on monitor, seda suuremat ala me tööpinnast näha võime värskendussagedus (refresh rate) - kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on

Informaatika → Arvuti õpetus
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektri, elektroenergeetika ja elektromagnetismi kordamisküsimuste vastused

1) Kust on pärit sõna elekter? See sõna on jõudnud meieni kreeka keelest. Nii nimetasid vanad kreeklased kuldse läikega metallisulamit ja ka sellega väliselt sarnast ainet ­ merevaiku 2) Kirjelda nähtuseid, mida vanasti kutsuti elektrilisteks. Nad märkasid, et villase riidega hõõrutud merevaigutükk suudab kergeid ainekübemeid enda külge tõmmata. Ajapikku hakati kõiki selliseid loodusnähtusi nimetama merevaigu-sarnasteks ehk elektrilisteks. 3) Kust tuleneb sõna: magnet Kreeka päritoluga on ka sõna magnet. Magnesia kivina (kr - Magnetis lithos) 4) Too näiteid elektromagnetiliste vastastikmõjude kohta Kui hõõruda plastmasskammi villase riidega, hakkab see väikseid paberitükikesi ligi tõmbama Samamoodi tõmbab tolmuosakesi enda külge teleriekraan Hõõruda õhupall endale vastu pead ning seda üles tõsta tulevad juuksed sellega koos kaasa Hõõruda juukseid taaskord õhupalliga ja pärast seda asetada see plekkpurgi juurde ning kui hakkad ...

Füüsika → Elektroenergeetika
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

A2 - Aja kasutamise audit ja analüüs

18:00-20:30 Tähistame ema 43. sünnipäeva Tokyo55s 20:30-21:00 Lähen koju 21:00-23:00 Vaatan Discoveryt, pesen 23:00 Lähen magama 20.nov.2013 (kolmapäev) 23:00-8:30 Uni, magan 8:30-9:00 Pesen, söön hommikust, riietun 9:00-9:30 Lähen ülikooli 9:30-11:45 Disk.mat. loeng 12:00-14:15 Väljendusoskuse harjutustund 14:15-14:45 Lõuna 15:00-15:30 Arvutikasutaja täiendusõppe kaitmine 16:00-19:15 Füüsika täiendusõpe 19:15-19:30 Lähen toidupoodi 19:30-20:00 Poes 20:00-20:15 Lähen koju 20:15-22:45 Õpin, vestlen sõpradega facebookis 22:45-23:00 Pesen 23:00 Lähen magama 21.nov.2013 (neljapäev) 23:00-8:30 Uni, magan 8:30-9:30 Pesen, söön hommikust, riietun (teen juustele maski ka) 9:30-10:00 Lähen ülikooli

Psühholoogia → Enesejuhtimine
37 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks

7.3. Hiir ja valgus Taiwanis toodetud odavamad optilised hiired ei taha hästi töötada, kui neile langeb hele valgus: põhjuseks on see, et hiire korpus on õhuke ja laseb valgust läbi. 8. HIIRE VALIMINE 8.1. Kas suur või väike? Hiirt saab valida käelaba suuruse järgi. Valmistatakse kogukamaid hiiri suurte kätega inimestele, et nendega oleks mugavam töötada. 8.2. Kas parema või vasaku käega? Hiirt saab valida ka selle järgi, kas arvutikasutaja on parema- või vasakukäeline (vastavalt sellele on paigutatud hiire nupud). 8.3.“Rotid“ Nendele inimestele, kelle töölaual pole hiire ja selle alla käiva mati jaoks piisavalt ruumi, on mõeldud hiire vastandid trackballi’id ehk häkkerikeeles rotid. Siin liigutatakse kursorit mööda arvutiekraani pöidlaga väikest pallikest ringi ajades, trackball ise seisab seejuures paigal. Kuid enamasti seostatakse Trackball’e siiski pigem kaasaskantavate arvutite (on korpusesse

Informaatika → Informaatika
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Väline kõvaketas

Arvutipõhise virtuaalvara üheks põhiliseks miinuseks on, et koos kõrvaketta rikkega kaob suure tõenäosusega kogu kogutud vara. Kõigile eelnevatele probleemidele ning mitmetele muudele vajadustele on üks lihtne lahendus: väline kõvaketas. Väline kõvaketas pole tavaliselt otseühenduses internetiga ning viirused jm pahavara satub sinna juhul kui kasutaja selle ise sinna tõstab. Juhul kui iga kasutaja hoiab oma faile või tagavarakoopiaid isiklikul kõvakettal on teise arvutikasutaja ning arvuti vead välistatud. Ruumipuudus arvuti kõvakettal on levinud probleem ning miski pole parem kui rohkem vaba ruumi.

---- ===Väliste kõvaketaste turg Eestis 11.2011=== Andmed on võetud veebikeskkonnast http://www.hinnavaatlus.eehttp://www.hinnavaatlus.ee ning muutuvad tihti. Odavaimad välised kõvakettad algavad 50st eurost ning kallimad lõppevad 1325 euro juures. Peamisteks kettaruumi suurusteks on 320GB, 500GB, 640GB, 750GB, 1TB, 1,5TB ning 2TB.

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Raalprojekteerimise põhimõistete konspekt

kasutajaliides > 1993 VR keskkond > 2004 Augmented reality Sisend- ja väljundseadmed: Hiir, klaviatuur, skänner, printer, projektor, kuvar jne Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö Programmeerimiskeeled: ADA, Java, C, C++, Pascal, PHP, COBOL, Basic CAD tootemudelid võimsuse kasvamise järjekorras: 2D mudel, 2,5D mudel, 3D traatmudel, 3D pinnamudel, 3D tahkekehamudel, funktsionaalne mudel, tolerantsi mudel, füüsilised mudelid

Informaatika → Raalprojekteerimine
123 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Raalprojekteerimine

Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgid: korraldada kasutaja programmide tööd; teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks; organiseerida efektiivne riistvara töö 16. Nimetada 5 programmeerimiskeelt. C; C++; Basic; Java; JavaScript 17. Loetleda erinevad CAD tootemudelid. 2D-mudel; 2 1/2D-mudel; 3D- traatmudel; 3D-pinnamudel; tolerantsi mudel; füüsilised mudelid 18. Pideva teise tuletisega splainid. Nende kasutamise põhjused.

Informaatika → Raalprojekteerimine
271 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

.....................................................................................................................10 7 Kokkuvõte......................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Nagu on teada, mõjutab pidev arvuti taga töötamine just kõige rohkem silmi ja erinevaid lihaseid. Selles töös olen ma ära toonud punktid, kuidas peaks olema ehitatud arvutiklass, et tagada arvutikasutaja heaolu ning samuti olen ma välja toonud erinevad harjutused silmadele ning lihastele. 2 1 ERGONOOMIKA Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes

Informaatika → Arvuti
1 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Optilised seadmed arvutis ja andmekandjad

Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline.

Füüsika → Kompuuterfüüsika
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvutiviirused

kirjutatud Microsofti programmidele nagu Word ja Excel ning levivad läbi Microsoft Office'i nakatades dokumente ja arvutustabeleid. Macintoshi arvutid olid samuti haavatavad, sest mainitud programmid olid saadaval ka Mac OS'ile. Mõned Microsoft Word'i vanemad versioonid lubavad makrodel imiteerida end tühjade ridadega. Kui kaks makroviirust nakatavad dokumendi samaaegselt, võib nende kombinatsioon olla tuvastatav täiesti uue pahalasena. Viirused on ka võimelised saatma arvutikasutaja nimekirjas olevatele kontaktidele linke veebisaitidele, mille eesmärgiks on külastajate tehnika nakatamine. Aastal 2002 teatati viirustest, mis kasutavad murdskirptimist (lüh. XSS). Selliste pahavaraliste failidega on seotud mitmeid juhtumeid MySpace'i ja Yahoo saitidel. Nakatumisstrateegiad Et viirus saaks paljuneda, peab olema võimaldatud programmijuppide jooksutamine ning arvuti mälusse kirjutamine. Selle tõttu kinnitavad paljud programmid end käivitatavate failide

Informaatika → Arvutiõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raalprojekteerimine kordamisküsimused - vastused

1. CIM ­ Common Information Model, MBS ­ Multi Body Rakendusvaldkondade keeled; 5.-Tehisintellekti ja interfeisi Simulation, FEM - Finite Element Method, RP ­ Rapid keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem ­ on Prototyping, PDM - Product Data Management. programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara 2.Cam- (computer aided manufacturing; VR- Virtual reality ; vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida programming language ; CAT-computer-aided tolerancing efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic; JAVAScript; JAVA; C; 3.CAPP- Computer-aided Process Planning, ; NC- numerical 17

Informaatika → Raalprojekteerimine
398 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Küberpettused ja väärtarvitused

nimetatakse ka identiteedi varguseks. Phishiguga saadetakse mail, mis näib olevat reaalse ettevõtte poolt saadetud. Tavaliselt finantsinstitutsioonide poolt. Sealt soovitakse infot, mille saatmiseks peate vastama e- mailile, külastama veebilehte, kus sisestada andmed. Tegelikult on tegu aga pettusega, mille eesmärgiks on identiteedivargus. Mõned Phishingu poolt saadetud e-mailid salvestavad salaja mingi viiruseprogrammi, mis kogub arvutikasutaja infot kurjategijatele. Kui arvuti on viirusega nakatunud, siis pangasaitidel ja muudel kontodel ilmuvad lisaaknad. See ongi tõestus sellest, et kasutaja arvutisse on sisse häkitud. Kuna enamus inimesi ei vaevu süvenema, millele nad klikkavad ja kuidas, siis on häkkeritel sellise pahavaraga arvutite nakatamine väga lihtne. Lihtsamaid Phishingu rünnakuid võib esineda mitmetel viisidel: kiireloomulised

Informaatika → Arvutivõrgud
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Rikutud Internet

Mis teeks sinu rämpsposti saamise tunduvalt vähemaks nt ära anna oma emaili kunagi kuskil jututoas, ära registreeru kuskil suvalisel leheküljel, hoia oma email endale teada, võib kasutada emaili mida sa võid nö ,,ära visata" jne. 4 Arvutiviirused Mida nimetatakse ,,Viirusteks"? Arvutiviirusteks nimetatakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu"häkkeritele", koguma teie paroole ja saatma neid edasi jpm. Kuid siiski nime on ta saand tavalisest viirusest mis liigub inimeselt inimesele või loomalt loomale jne, aga erinveuseks on siiski see, et arvutiviirus, nagu nimigi, liigub arvutilt arvutile tekitades seal palju paksu pahandust. Kust tulevad viirused, miks neid tehakse?

Informaatika → It eetilised, sotsiaalsed ja...
46 allalaadimist
thumbnail
7
docx

arvutivõrgud

· Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri b) Häkker nakatab pahaaimamatu arvutikasutaja arvuti programmiga, mis seadistab tema arvuti kasutama võltsi DNS-serverit c) Kasutaja, tehes päringu talle tuntud veebiaadressile, satub häkkeri poolt valitud lehele (mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega) II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS- aadress) 9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server?

Informaatika → Arvuti õpetus
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun