Saha kabel (0)

……………………………………

Saha Kabel

………………………..
…………………
Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Valjala , Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee . Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas.
SAHA KABEL  (XV saj)
Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223 . aasta ülestõusu päevil.
Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil.
Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud.
Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased - kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant. Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus , kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti - ja vara- renessanss stiilist ning näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele.
Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid.
Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning mõisate eestlastest ametikandjate haudadel. Neisse ristidesse raiuti tekstid peamiselt suurte ladina tähtedega. Kristlasele annab katkematu ring risti ümber igavese armastuse ja elu ning kirikuse tähenduse.
Meremeeste kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Saha kabel kuulus algul Jüri kihelkonda, XVII sajandist Jõelähtme kiriku juurde.
On teada, et kabel oli väga viletsas seisus juba 1725.a. Lagunenud kabel taastati 1968-71. a. restaureerimistööde käigus. Saha kabeli ajaloost on väga vähe materjale leida. Näiteks jääb ikkagi edasi kummitama , et miks on tal sarnasusi Pirita kloostriga, mis seos on nende hoonete vahel, kas lihtsalt jäljendamine jne jne?!
Kasutatud kirjandus: S. Helme , J.Kangilaski “Lühike Eesti kunstiajalugu ”
Villem Raam “Pirita klooster”