20. sajandi I poole luule (0)

20 saj I poole luule
Modernistlik luule
1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism .
Kujutavast kunstist tuntud voolud , millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollažitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis.
Johannes Barbarus (1890-1946)
Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline
Intellektuaalne , kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad .
„Geomeetriline inimene“ – võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil
„Multiplitseerit inimene“
Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt
Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma.
Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud.
Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse šriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile.
Luuletuses „Sirgjooneline“ ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus
Realism ja uusromantism
1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu – uusromantism ja realism.
Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro ) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus
1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing , Bernard Kangro, Betti Alver , August Sang ja Kersti Merilaas .
Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber.
1938. koguteos „ Arbujad “
Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine
Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine
Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju
Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu
Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist
Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine
Uku Masing (1909-1985)
Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses.
Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva
„Neemed vihmade lahte “ (1935)
Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul.
Masingu sõdurid ei ole löömamehed, vaid oma viimset kantsi – usku ja vaimset sõltumatust – kaitsvad loovinimesed.
Masingu luule keerulisema ülesehituse ja stiiliga.
Looduskujund
August Sang(1914-1969)
Väljendab oma tõeotsingulises luules samuti kahtlusi, ent on heausksem ja mingis mõttes elulähedasem natuur.
„Üks noormees otsib õnne“ (1936)
Marie „ Printsess “ Under
Uudne ja isikupärane armastuslüürika
Armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastutulelik
Ümbritseb loodus, mis on alati ilus
Suuresti impressionistlik-
Erksad meeltemuljed – värve,varjundeid,lõhnaaistinguid.
Tähtsal kohal naiselikud atribuudid: riided, ehted , tubased interjöörid
„Ehtides 2“
Positiivne emotsioon , räägib heast armastusest
A rebours 1
Ärevaks(?), räägib armastusest, ent mitte nii positiivselt, on tunda ka negatiivsemat külge
Henrik Visnapuu
Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik.
Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses.
Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega
Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega.
Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse
Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat – tundeliselt mahe ,kaunisõnaline.
Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing)
Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. – naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku.
Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu.
Võrdleb inimest koeraga.
Omane on nukrus.
Ajatu armastus
Isamaaluule
Sõja võitlused ja emotsioonid .
Humanistlik paatos
Püüab leida tasakaalu, positiivseid emotsioone.
Hümniline paatos
Iseloomulik kahestumine ja äärmuslikud vaated.
Emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga
Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis.
„Kuldkollane laul“
Positiivne meeleolu, armastus, igatsus
„Maarjamaa laulud I“
Viha,pahameelt,nukrus. Räägib kaotatud kodumaast ja meelehärmist mis sellega kaasneb.