50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
IloJumper
Õppematerjali autor
Stiilid Inglise stiil- Londoni stiil on tekkinud Inglismaal ja seda peetakse klassikalise stiili liigiks. Selles stiilis riietus õmmeldakse erineva paksusega kallitest villastest või poolvillastest kangastest. Talje siluett. Värvid- must, liivakarva, pruun, hall, valge, sinine, roheline, samuti ka šoti värvid (must-valge, must-punane jne.). Selle stiili juhtlauseks on: rangus ja koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool
Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, sinna avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid, mida mööda sai lamedale katusele. Värvidest oli eelistatuim erksinine taust nii välis- kui ka siseruumi kaunistamisel. Kasutai veel telliskivipunast, kollast, musta, valget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 1 Ornament. Sumeritel valdavalt geomeetriline, arvatavasti oli saanud inspiratsiooni roost punutud mattidest. Näited ornamendi kasutamisest – templiseinte kaunistamine savist ja asfaldist koonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi
kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust. Kasutatud art decole isel sik-sak mustrit akende disainis tipu osas. Empire State Building- Omaaja kõrgeim ehitis, metallkarkassil, fassaad kaetud hallika Indiana paekivipaneelidega, meenutab oma astmelisusega antiikset egiptuse või azteegi püramiidi 15. Minimalism arhitektuuris ja Mies van der Rohe Seagaram Building kolmanda põlve pilvelõhkujate stiil. Inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse lihtsaid (geomeetrilisi) vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. ,,Less is more" Seagram Building- eeskujuks kõigile 3nda põlvkonna pilvelõhkujatele, tuletõrje eeskirjade tõttu kasutatud struktuuris pornksikarva talasid, mis on nähtavad läbi klaasi, kuid seesmine osa rajatud betoonist.
ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat. Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna. ARHITEKTUURI STIILID 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR Arhitektuuri algete tekkimine langeb vanema kiviaja lõppu (40 000.-10 000.a. eKr). Inimesed elasid karjades ka liikusid toidu otsinguil paigast paika. Sel ajal toimus sugukondliku korra kujunemine, kunsti tekkimine, valmistati kivist, sarvest ja luust primitiivseid töö- ja tarberiistu ning püstitati algelisi elamuid. Keskmise kiviaia alguses muutus inimene paiksemaks. Küttimisele lisandusid korilus, algeline põluharimine ja karjakasvatus. Tööriistade
Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. Rokokookunst oli kerge, rõõmus ja mänglev nagu õukonnaelu, millest ta oli sündinud. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Inglise stiilis park püüab looklevate teeradade ja korrapäratult asetsevate puudesaludega jätta muljet vabast ja puutumatust loodusest. Rokokoolikku vaimu väljendas oma maalides hästi prantsuse kunstnik Antoine Watteau (1684- 1721). Tema romantilise meeleoluga töödes võib näha hästiriietatud mehi ja naisi vestlemas, tantsimas, musitseerimas kauni maastiku taustal. Maalidest justkui õhkuks igatsust armastuse järele. Arhitektuur
Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. Rokokookunst oli kerge, rõõmus ja mänglev nagu õukonnaelu, millest ta oli sündinud. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Inglise stiilis park püüab looklevate teeradade ja korrapäratult asetsevate puudesaludega jätta muljet vabast ja puutumatust loodusest. Rokokoolikku vaimu väljendas oma maalides hästi prantsuse kunstnik Antoine Watteau (1684- 1721). Tema romantilise meeleoluga töödes võib näha hästiriietatud mehi ja naisi vestlemas, tantsimas, musitseerimas kauni maastiku taustal. Maalidest justkui õhkuks igatsust armastuse järele. Arhitektuur
suuremad kui servades asetsevad aknad. 2. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Prantsuse baroki tunnused Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid