Marie Under (0)

14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast

Marie Under (27.03.1883-25.09.1980) sündis Tallinnas, kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt. Esialgne perekonnanimi Nirk , alles hiljem asendati Underiga. Tema vanaisa Nigolas Nirk. Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido ( Priidu , hiljem Friedrich ). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (1893–98). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika . Under õppis klaverimängu ja laulis kooris.
1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe " Teataja " toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902 .aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks elama Moskva lähistele. Moskvas sündisid Underi kaks tütart: Dagmar (1902) ja Hedda (1905).
1904 .aasta suvel külastas kodumaad ja viib
is mõnda aega Hiiumaal. Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi rõõmus pilt, võib kirledada kui noore ema rõõm) ning soovitad tal hakata kirjutama eesti keeles. Laikmaa oli Underi elus väga tähtis sõber, külastas Underit tihti, suri 1942.aastal, see oli Underi jaoks üks väga murelik aeg. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis.
Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis:
Näoke nii rõõmus ja hää ja suuke nii sulaval naerul,
Silmad nii säravad sügavad, sametimustad,
Vaatavad hingesse mul, süütavad lõkkele südant…
Lõpuks tuli päriselt kodumaale tagasi, Tallinna tuli pere 1906.aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi.
I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913.
Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet.
1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel.
1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga . 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad , legend). Gustab Suits inspireeris Underit.
Siuru Printsess ja ajalaulik.
August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises tualetis daam . Kõige siurulikum luulekogu: Sonetid (1917). Tema loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Underi kujutuslaad on impressionistlik. Tema luuletus Ehtides iseloomustab hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma. Tema kujundid toetuvad hästi eristavatele võtetele- võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele. Kleit ja sellesse riietuv naine sarnanevad lillede, kuupaiste ja taevaga- loodusega. Kleidiriie on pehme ja erutav nagu armastatu puudutus, meenutus suudlusest ergab mälestuses nagu rubiin. Tähtsal kohal olidki riided, ehted , tubased interjöörid.
1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla (1920) ja Pärisosa(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionistlikus tehnikas luuletusi. Sirelilõhnalisest aiast on luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest.
Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust.
Kõrgaeg.
1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud : Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik , esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne.
Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi.
Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Enamasti armastus puruneb ja õnn kaob. Armastus on nii jõud kui nõrkus: see vallandab liiga suured nõudmised või muudab inimese teisest liiga sõltuvaks. Niisugust vastuolu kajastavad ballaadid Rändav Järv ja Merilehmad . Armastus on ka seotud ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last, kuid võib ta sellest hoolimata tappa (Vahetet laps, Lapsehukkaja) .
1930. aastatel muutub Underi luule tagasihoidlikumaks. Kivi südamelt (1935), selle kogu puhul võib rääkida mõtteluulest. Ta on tagasi pöördunud soneti juurde, järgib seda rangelt . Selle kogu põhiteemasid on kunst : Aadam, Shakespear’i lugedes, Loomine.
Järgmine kogu Mureliku Suuga (1942), iseloomustab selline rahvuslik luule. Näiteks Kodumaa.
Sinine Puri kogu 1917-18/ leitud Mu süda laulab . Rummo poolt kokku pandud.
Milline öö
Milline öö, melanhooliat valav,
Nukrusi niristav valgesse sängi,
Mälestuspainav ja igatsuspalav!
Sina, sääl kuskil, tule ja mängi
Siin minu lõhnavi patjade vahel-
Ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel!