Maiade kunst (5)

Sissejuhatus
Paarikümne aastaga on teadmised maiadest märkimisväärselt või isegi tohutult suurenenud, suuresti tänu ootamatu maiade kirja dešifreerimisele. Tänu sellele on mõneti ka inimeste arusaamad maiade kui metsikute vihmametsade elanike suhtes paranenud .
Maiasi võib pidada Mesoameerika võimsamaks ja omanäolisemaks rahvaks. Nende kõige mõjukam valitsusaeg jääb vahemikku 200- 900 pKr. Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi , milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekitanud ägedaid vaidlusi maiade olemuse üle.
Maiade arhitektuur ja kiviehitused
Keskmine eelklassikaline periood
Maiade rajatud kivikonstrukutsioonid võimaldavad omamoodi hinnata nende poliitilise ja sotsiaalse korralduse taset. Kivikonstruktsioonid nõuavad täpset juhtimist, erilalast spetsialiseerumist ja poliitilist võimu, mis suudaks suurt hulka tööjõudu enda alla koondada.
Pikka aega on maia tsivilisatsiooni õitsenguks peetud klassikalise perioodi linnu, kuid XX sajandi lõpul välja kaevatud eelklassikalise perioodi linnad on toonud päevavalgele ühed suurimad maiade tsivilisatsiooni ajal rajatud ehitised. Maiade arhitektuuripärand näitab kiiret rahvastikukasvu ja kultuuriarengut juba 600 eKr.
Maiade arhitektuuritraditsioon arenes arhailise perioodi lihtsatest ristküliku või ovaali kujuga teivastest ja õlgedest onnidest keskmisel eelklassikalisel perioodil loodud lubjakivist linnadenni, kus leidus püramiid- templeid, paleesid ja rituaalseid komplekse ning erinevaid ehitisi ja linnaosi ühendavaid krohvitud teid ja treppe. Juba väga varasest ajast rajasid maiad väljakuid ja ehitisi kindlaks tehtud plaani alusel. , seejuures sageli orienteeruti põhiilmakaarte järgi.
Hiline eelklassikaline periood
Selles ajajärgus võtsid maiad kasutusele pseudokaare ja ehitasid mõned oma ajaloo suuremad kompleksid . Edzna kanalisüsteemi rajamine nõudis väga suure koguse mulla teisaldamist, et seda võib maiade tsivilisatsiooni suurimaks inertstehniliseks ettevõtmiseks pidada. Kõige suurimad ehituskompleksid rajati madalmaal El Miradori linnas: sealse Danta kompleksi baas kattis 90000 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu 200 jalgpalliväljakut ning tõusis kolmel platvormitasandil kuni 70 meetrini. Mitmele tasandile rajati kolmikpüramiide ja teisi massiivseid ehitisi.
Enne kui maiad hakkasid kivikonstruktsioone rajama, testisid nad teivastest ja õlgedest loodud struktuuride järel saviplonnide ja muda ning õlgede segust valmistatud tellistega. Madalmaal loodi esimesed kivikonstruktsioonid mullale väikseid munakaid või siis jõekive lisades, aga 1000 eKr hakati mõndades kohtades katsetama õhukeste tahutud kivide asetamist mitme kihina, et luua platvorme või valle . Keskmise eelklassikalise perioodi ajal levis aina enam kivimüüritise katmine tahutud kividega , mis fassaadile meeldivama välimuse andmiseks kaeti omakorda paksu lubikrohvi kihiga . Karniiside valmistamiseks kasutati suuri kiviplokke. Lõpuks astus suurte lubjakiviplokkide asemele fassaadile väiksemad plokid ning tahutud kivide asemele tuli müüritis. Veel kasutati sel perioodil tappliidesega kive ka kipskrohvdekoratsioonide liitmiseks välisseinaga. Krohviga kaeti nii sise –kui ka välispindu, hoonele värvi andmiseks tooniti mõnikord krohvi, näiteks Tikali ümarplatvormi puhul. Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv.
Klassikaline ajajärk
Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv , mis näitab ehituse mahu head tõusmist. Tikali keskosas on näiteks tuvastatud üle 3000 struktuuri, millest mõne suurus jõudis El Miradori El Tigre kompleksi lähedale.
Järelklassikaline ajajärk
Peale klassikalist perioodi väheneb ehitiste monumentaalsus, samal ajal levivad madalmaal mitmed Chichèn Itzà stiiliuuendused. Suunitlus võib osutuda poliitilise võimu kahanemisele maia piirkonnas või siis hoopis märkida uut poliitilist korraldust , mis tundis rohkem huvi kaubanduse kui valitseva dünastia suurejoonelise ülistamise vastu. Hilise järelklassikalise perioodi linnad, näiteks Mayapàn, olid endiselt üsna suured , kuid ehitised, isegi kui nende eeskujuks olid võetud varasemad ehitised, nagu näiteks Chichèn Itzà Castillo, olid väiksemad ja hooletumalt rajatud. Võimsamaid ehitisi rajati Guatemala mägismaa künkakindlustes, millest mõned ulatusid 18 meetri kõrgusele, kuid need olid enamasti ehitatud mitte kivist, vaid krohvitud tellistest.
Arhitektuuri tunnusjooned
Väljakud ja siseruumid
Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia tseremoniaalsed keskused olid rajatud ümber suurte avatud väljakute, mida ääristasid kõigist või mõnest küljest monumentaalsed ehitised. Aja jooksul loodi uusi ehitisi, mis haarasid endasse varasemaid hooneid , nii et tihtipeale saavutasid maiad monumentaalsuse üht hoonet teise peale, kohale või ümber rajades. Kuigi maiade linnade üksikuid osi ühendasid teed, määratles linnaplaani keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik.
Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja fassaaddekoratsioonid olid olulisemad kui ehitiste interjöörid ning kujutasid endast tausta nii poliitilisele kui religioossele tegevusele, näiteks ohverdamine, tants ja pallimäng. Suuremale osale hoonetele pääses ligitrepi kaudu, laiade astmetega tseremoniaalsed trepid aga, mida võib näha näiteks Copànis, võisid ürituste ajal samas täita ka istekohtade rolli. Ehitiste suurus ja neil kujutatud iknograafilised teemad pidid nii elanikes kui ka võõramaistes kinnistama arusaama valitseva dünastia võimsusest ja linna pühadusest.
Sisemised ruumid oli aga küllaltki pisikesed ja mahutasid enamasti korraga ainult mõne inimese- erinevalt näiteks Copani väljakust, kus võis korraga viibida 3000 inimest. Trooniruumid ja templi siseruumid olid siiski mõeldud ülikutele ja preestritele. Kuid isegi sellised suuremad ruumid olid liiga väikesed, et võimaldada midagi enamat kui ülikute tseremooniat. Valitsejate ja lihtinimeste elamuid iseloomustasid siseõu, ülikute elamutes leidus sageli suuremaid terrasse, kuhu sai koguneda suguvõsa. Maiade suurimaks eesmärgiks oli luua ehitistega raamitud avatud ruum- tseremoniaalse keskuse korral oli see ruum avalik ning seda piiritlevad hooned kõige monumentaalsemad linnas.
Spetsiaalsed kompleksid
Iseloomulikumateks kompleksideks olid püramiidtemplid- tempel ehitati kõrge, tavaliselt astmikpüramiidina loodud platvormi tippu, paleed ja palliväljakud, kus leidus siseõu, preeriastiilis mitmeruumilisi ehitisi ning harva isegi aurusaun. Maiade paleed koosnesid paljudest ehitistest, mis olid rajatud mitmele platvormitasandile ja võisid olla monumentaalsed, et neid on hakatud nimetama akropoliks. Sageli kasutasid maiad just neile iseloomulikke ülesehitusi, näiteks ühendasid nad hoonekobarad ja linna kaugemal paiknevad alad muldega ning sillutatud teedega. Nad eelistasid kolmikkomplekse, kus kaks platvormile püstitatud struktuuri seisid teineteise vastas ja moodustasid koos kolmanda, keske ülesehitusega U- kujundi. Maiadel oli ka muid rituaalseid komplekse, näiteks E- grupid ja k aksik püramiidid.
Iseseisvad monumendid
Iseseisvaid monumente püstitati tseremoniaalsetele väljakutele tavaliselt valitseja hoonekompleksi trepi või kesktelje ette. Kombele lisada hoonetele vabaskulptuure, näiteks alatareid või ohvrikive, panid juba varasel eelklassikalisel ajajärgul aluse olmeegid ning see püsis kogu Mesoameerikas Hispaania vallutuseni. Klassikalisel perioodil oli maiadel aga eriti kombekas püstitada oluliste hoonete ette steele, millele lõigati valitsejate portreed ja hieroglüüftekstid.
Astmikvõlv
Pseudokaarega astmikvõlv, mis pärisvõlvist erineb päiskivi puudumise tõttu, oli Mesoameerikas kasutusel valdavlt ainult maia arhitektuuris. Hilisel eelklassikalisel perioodil ehitati Patènis Tikali ja Waknà linnas hauakambreid rohmakat kivivõlvi kasutades. Perioodi lõpuks muutus astmiksvõlvi kasutamine üsna levinuks mitte ainult hauakambrites, vaid ka kivitemplite ja paleede ehitamisel . Pseudokaarega kergitasid maiad oma traditsiooniliste õlgkatusega onnide kelpkatust seest- ja väljastpoolt. Astmikvõlv sundis samas maiasid leppima peamiselt ühekorruseliste hoonetega ning selle tulemusena olid siseruumid väikesed.
Hiline eelklassikaline ajajärk
Ajapikku muutusid nii arhitektuur kui ka usukultused. Sel perioodil hakati kujutama avalikes kohtades religioosseid ja kosmoloogilisi teemasid , mis lõuna poolel vastavalt lõigati kivisse, näiteks Izapas Vaikse ookeani rannikul, madalmaal aga rajati hoonete fassaadile. Hilise eelklassikalise ajajärgu fassaadid madalmaal kaunistati jumalate suurte stukkmaskidega, mille ülesandeks oli treppide ääristamine. Mõnel pool muutus stukkskulptuur vägagi massiivseks, siin võib mainida El Miradori, Uaxacttùnis Petenis, Cerrsoses ning Yaxunàs põhjapoole jääval madalmaal. El Miradori stukkmaskid olid umbes 10 meetrit laiad , peaaegu 5 meetrit kõrged ning 2-3 meetri paksused. Mõned kunstiajaloolased arvavad , et sellised fassaadid kujutasid tausta avalikele usulistele pidustustele või olid hiigeleeskujud, millele inimesed said asetada oma ande ja ohvreid tuua.
Klassikaline ajajärk
Seda perioodi iseloomustavad karniisi- või friisidekoratsioonid madalmaa hoonetel . Kohati valmistati neid stukist, kuid selle kõrval esineb ka kivibaraljeefe ning kivimosaiike. Üha sagedamaks muutuvad valitsejate portreed , ent Yucatànil kasutati hilisel klassikalisel perioodil hoonetel sageli geomeetrilisi motiive . Sellepärast tuli jumalustele ande tuua mingil teisel viisil ja ajaloolased on arvanud, et eelklassikalise perioodi müüride asemel hakati nüüd kasutama suuri jumalakujulisi keraamilisi lõhnaainepõleteid. Valitsejakultus, mis tekkis lõunapiirkonnas, hakkas aeglaselt välja tõrjuma muud varasemad religioossed kombed. Hakati rohkem rajama üksikisikutega steele, millele lisandusid hieroglüüftekstid. Hilisel klassikalisel perioodil ehitati valitsejate hauakambrid tseremoniaalsesse keskusse püramiid- templitesse, mille kaunistamiseks kasutati jumalikustatud valitsejatega seotud teemasid.
Klassikalise ajajärgu lõppstaadium ja järelklassikaline ajajärk
Järelklassikalisel ja klassikalise perioodi lõppastmel, kui paljude arheoloogide ja kunstiajaloolaste arvates dünastiliste valitsejate võim kahanes, asendus steelikultus teiste vabaskulptuuridega, samas loodi vähem püramiid- templeid. Vabaskulptuuridest olid levinumad chac mool `id ja jaaguaritornid.
Ehkki paljud Chichen Itzàs kasutusele võetud arhitektuurivormid püsisid veel hilisel järelklassikalisel perioodil, kahanesid nii ehitiste mõõtmed kui ka nende viimistletus. Chichèn Itza mõju võib eelkõige tähele panna Kariibi mere rannikul ja Mayapànis, kus sammastega laiad ukseavad muutusid valdavaks arhitektuurivormiks. Sündis uus arhitektuurivorm: iseseisev pühamu ehk teisisõnu väike religioosne struktuur. Pühamud asendasid varasemate perioodide suurejoonelisi templeid ning väljendavad kõige selgemalt viimase Kolumbuse- eelse perioodi arhitektuurikomplekside suuruse kokkutõmbumist.
Piirkondlikud erinevused
Maia linnadel oli palju ühisjooni, mis eristasid neid teistest, näiteks Mesoameerika linnadest. Kuna maiadel puudus ühtne keskvõim, ei suudetud erinevate linnade välja nägemist ühtsustada. Seetõttu leiame märkimisväärseid erinevusi arhitektuuristiilides ja asulaplaanides juba vähemalt keskmisel eelklassikalisel perioodil. Igas maia linnas saab täheldada vastavalt valitsejale kohalikku arengut ja poliitilisi mõjutusi. Näiteks Kirde- Petenis Miradori nõos olid asulad rajatud ida-läänesuunalisena, samas kui Vaikse ookeani rannikul ja olmeekide tuumikalal valitses põhja-lõunasuunaline orientatsioon .
Erinevad ehitusmaterjalid ja kohalikud eelistused tõid kaasa piirkondlikud stiilid. Lõunaaladel puudus kergesti töödeldav kivi, mida kasutati kivikonstruktsioonides, mille tõttu hooned rajati kergemini hävivast toormest. Kuid samas leidus madalmaal reeglina külluses lubjakivi . Just madalmaa kiviarhitektuur on saanud maiade tsivilisatsiooni peamiseks tunnuseks.
Muidugi eristasid linnu veel valitsejate eelistused, kliima, ehitusmaterjalide valik ning ka topograafia .
Kesk- Petèni stiil
Selle stiili eeskujuks võib pidada Tikali linna, kus asub kuus väga suurt püramiidplatvormi ning kõigil neil asub lihtne , ühe uksega ja katuselakaga tempel. Stiilile on iseloomulik suurtest kiviplokkidest konstruktsioonid . Hooneid saadavad tavaliselt steelid ja altarikompleksid, valitsejate ja jumalate baraljeefid kaunistavad silluseid, katuselakku ning templite ja paleede fassaadi ülaosa.
Usumacinta stiil
Usumacinta linnades: Palenques ja Yaxchilànis, kasutati leidlikumalt võlvi, mis võimaldas ehitada seinad õhematena ning lõhkuda templifassaadi kolme või rohkema ukseavaga. Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid. Mõnes linna, näiteks Palenques, jõuti stuki kasutamisel erakordse tasemeni ning tugisambad ja ehitiste ülaosad kaeti valitsejate ja jumalate imetlemisväärsete skulptuuridega. Paljudes linnades püstitati steele, kuid mitte Palenques, kus nende asemel leiab hoonete sisemusest viimistletud skulptuurtahvleid.
Puuci stiil
Puuci küngastel Loode- Yucatànis tekkinud arhitektuuristiili näitena võib tuua Uxmali. Müüritiste asemel hoonete karkassi lubibetoonist rajades ei pidanud Puuci ehitusmeistrid struktuuride tugevdamiseks ehitama pakse müüre. Samuti tugevdati pseudokaart, mille tulemusena ilmusid omaette seisvad linnaväravad. Väga peenelt töödeldud fassaadikivid asetati betooni peale ningmosaiikkividega loodi seina ülemises osas dekoratiivseid motiive, mis moodustasid kontrasti fassaadi alumise, kaunistamata osaga. Maia jumalusi kujutati mõnikord ka dekoratsioonidel. Suurelt olid levinud pika ninaga jumaluse maskid, mis arvati olevat vihmajumal Chakki, kuid praegu usutakse, et need kujutasid ühtlasi kõrgema lindjumaluse Vuqub Caquixi üht aspekti, keda hilise eelklassikalise ajajärgu kunstis väga sageli kujutatakse. Mosaiikidel leidub ka maiade maailma abstraktsemaid motiive: ristuvad ribad ja sõrestikud, spiraalid ja meandrid. Mõned arheoloogid arvavad, et geomeetriline mosaiik sai alguse väljaspool maia piirkonda Oaxaca mägismaal. Levinud on mitme kõrvutise ukse eraldamine sammastega, kuid kasutati ka ühe ukseavaga fassaadi. Puuci stiil on tugevasti mõjutanud Frank Lloyd Wrighti maiateemalisi ehitusi 1930. aastate Ühendriikides
Chanesi ja Rio Beci stiil
Need kaks hilise ajajärgu stiili sarnanevad Puuci stiiliga, kuid kasutasid märksa värem Puuci piirkonnas levinud mosaiik- ja kivikattetehnoloogiat. Ehkki neis stiilides hooneid võib leida igalt poolt põhjapoolsel madalmaal, olid need eriti levinud Yucatani lõunaosas. Neid traditsioone järgivates linnades, näiteks Chicannàs ja Becànis Campeches, püstitati harva steele või raiuti hieroglüüftekste kivisse, kuid on ka säilinud teatud jälgi tekstidest. Erinedes Puuci stiilist, leidub Chenesi stiilis hoonetel mosaiiki ni fassaadi ülemises kui alumises osas. Mosaiiksed koletismaskid, mis esindavad mägesid või taevajumalusi, ümbritsevad mõningaid Chenesi hoonete ukseavasid, tähistades neid ühtlasi sissepääsuna teispoolsusse. Chenesi stiilis hooneid rajati ka kaugemale.
Chenesi piirkonda jääva, Mehhikos Quintana Roo osariigis asuva Rio Beci järgi nime omandanud stiil on märkimisväärne paleelaadsete struktuuride poolest, mida kroonivad nii- öelda valetornid- neil on petikuksed ja järsud mitte kusagile viivad astmed ning puuduvad täiesti siseruumid. Tornid on kaunistatud jumalate maskidega. See tõendab, et Rio Beci hooned pidid vaatajatele muljet avaldama, sest praktiline tähtsus neil puudus. Erinevalt Chenesi stiilist on selliseid hooneid leitud ainult Lõuna- Yucàtanilt.
Chichèn Itzà stiil
Chichèn Itzas levis klassikalise perioodi lõppastme ajal ja varasel järeklassikalisel ajajärgul mitmeid uusi hoonetüüpe ja ehitusvõtteid mujale maia maailma. Kuigi seal leidub palju Puuci templeid ja akropolistiilis hooneid, on need segiläbi stiililiselt nii selegelt erinevate hoonetega, et see on tekitanud palju vaidlusi, ent arheoloogid on arvamusel, et ehituse kvaliteet ja tehnoloogia viitab selgelt maiadele. Kasutati katustega sammastikke, kolme sillusuksega tepleid ja pseudokaart. Leidub ka Puuci stiilis pika ninaga jumalate maske ja Chenesi stiilis fassaade, kui ka sulismaosambaid ja tuhandeid sõjamehi, preestreid ja muid aukandjaid kujutavaid reljeefe. Mitmel pool keskmisel eelklassikalisel ajajärgul leitud ümarstruktuur paistab olevat Caracolis sihipäraselt ja veidi muudetult taaskasutusele võetud observatooriumina. Paljud neist uuendustest püsisid veel järelklassikalisel ajajärgul põhjapoolse madalmaa linnades, näiteks Mayapànis ja Tulumis.
Ehitiste tüübid; hooned; kompleksid
Tavaline maja
Apsiidikujulise (ovaalse) oõhiplaaniga hütte on leitud juba Barra faasi ajast (1600 Ekr) ja niisugused on ka varasemaid teadaolevaid Petèni ehitised ( 1400 Ekr). Rajati ka nelinurkse põhiplaaniga teivastest ning õlgedest maju. Samas ei unustanud maja ehitajad kunagi koonusekujulise õlgkatusega ovaalset majatüüpi: klassikalisel ajajärgul oli väga tõenäoline, et just selline nägi välja nüüd juba kivist maja, mis võis edasiarendatuna esineda püramiidplatvormide ümarate nurkade näol. Lihtsa maja kivisse valatud vormidest saadi templeid, kui need püstitai püramiidplatvormide tippu, ja paleed, kui need rajati mitmekaupa üksteise kõrvale ümber mitme siseõue ja ühendati galeriidega.
Maia eluase tervikuna oli mõeldud suurele perele ja sellesse kuulus enam kui üks struktuur. Nagu tseremoniaalsed keskused, olid ka need ehitised rajatud ümber õue, kus asuval aiamaal kasvatati pipart, viljapuid. Onni põranda alla maeti surnud- täpselt nagu valitsejad maeti kuni hilise järeklassikalise ajajärguni paleede alla. Sageli rajati tähtsama esivanema matusekoha peale pühamu või altar .
Templid
Maiade templid ehitati tavaliselt asula kõrgemate püramiidide otsa platvormidele. Hieroglüüftekstides kannavad need templid vahel nimetust k´uh nah ehk „jumala maja”. Hilisel eelklassikalisel perioodil tõrjub astmikvõlv nii-öelda muud katused tagaplaanile.klassikalisel ajajärgul eraldas seina ülemist ja alumist osa tavaliselt friis või karniis , katusele paigaldati mõnikord kõrge võrestik, mis mitte ainult ei lisanud templile kõrgust, vaid ka raskust võlvi tasakaalustamiseks .
Templis oli tavaliselt üks kuni kolm ruumi, kus austati olulisemaid jumalaid, näiteks linna kaitsejumalaid ja võimsaid jumalikustatud esivanemaid. Templi tagaseinas asuvad orvad kujutasid endast pühamuid, mille kohta hieroglüüftekstides kasutatakse mõistet waybil või pibna (sünnitamise koht). Seal elasid jumalad ja jumalikustatud esivanemad , keda kutsuti sealt välja rituaalide ajal.
Templi kaunistused märgivad mõnikord, millisele kultusele või mille mälestusele need pühendatud olid. Mõnes templis ülistatakse valitsejat, teises jälle kaitsejumalat. Hieroglüüftekstid mainivad ka templis peetavaid rituaale, näiteks ehitiste pühitsemist või lõhnaainete põletamist.
Paleed ja akropolid
Paleed kujutasid endast preeriastiilis mitmeruumilisi struktuure, mis olid asetatud mitme siseõue ümber, tavaliselt keskmise kõrgusega laia baasiga platvormile. Akropolid ja paleed asusid asula keskel oluliste väljakute ühes küljes. Ehkki paljud akropolid olid valitsejate jaoks elupaikadeks, märgib akropol üldisemat kompleksi, milles paljud hooned on ehitatud platvormi erinevatele tasanditele. Paleed ja akropolid on horisontaalse planeeringuga ning kuna neis elati, leidub sealt hulgaliselt petiksissepääse.
Palee- elu on kujutatud maiade seinamaalidel ja hilisema klassikalise ajajärgu vaasidel. Maalingutelt võib täheldada, et ülikute paleesid kaunistasid ka mitmed kiiremini hävinevad ilustused ja elemendid, näiteks ilusad vaibad ja kenad padjad.
Varasemal klassikalisel ajajärgul maeti valitsejad akropolide alla võlvitud hauakambritesse. VII sajandil muutus kombestik ning seetõttu hakati valitsejaid matma peaväljaku ääres asuva püramiid- templite alla, ent muid ülikuid maeti siiski oma maja alla.
Platvormid ja püramiidid
Platvorme on vägagi erisuguseid alates tagasihoidlikest, lihtsatest maja maapinnast veidi kõrgemale tõusvatest, kuni mitmetasandiliste ehk astmikpüramiidideni, mis kerkivad suuremates asulates üle 30. meetri kõrgusele. Kõige kõrgemaks püramiidiks oli El Miradori Danta püramiid, mis ulatus koguni 70. meetrini. Platvormid, mis enamasti koosnesid müüridest, olid väga tugevad ning need kaeti lubikrohviga ja kattekividega, erinevalt võimalustest. Enamasti pääses sissepääsuni või terrassile trepi kaudu, mis asus platvormide külje keskosas. Platvormi fassaade kaunistati skulptuuride või stukkmaskidega, mis olid vastavalt määratletud selle peal seisva hoone või sees paikneva hauakambri funktsiooniga.
Hauakambrid
Läbi aastatuhandete sängitasid maiad elavate ilmast lahkunuid kõige sagedamini maa sisse kaevatud piiritlemata haudadesse või hoonete alla. Keskmisel eelklassikalisel ajajärgul hakati nii mägis- kui madalmaal kõrgemat rahvakihti kividega piiritletud krüptidesse matma. Keerulisemate struktuuridega hauad ilmusid alles hilisel eelklassikalisel ajajärgul, kui maiade ülikutele rajati võlvitud kiviruume templite või akropoli hoonete alla. Üks leitud hauakambritest, mis kuulus Palenque valitsejale Hanab Pakalile oli esimene püramiidist avastatud hauakamber Mesoameerikas. Püramiidplatvorm ehitati künkale, mis suurendas veelgi ehitise kõrgust, ja koosnes sarnaselt paljudele hauastruktuuridele üheksast tasandist, mis väidetavalt sümboliseerisid allmaailma üheksat tasandit .
Observatooriumid
Olles ühed hiilgavad astronoomid, rajasid maiad teadaolevalt hooneid planeetide ja tähtede suuna liikumise jägimiseks. Mõningad ehitised olid orienteeritud Päikese ida- lääne suunalise liikumise järgi pööripäevadel. Observatoorium meenutas tänapäeva observatooriume- koonilise kuju ja kitsaste, Veenuse liikumist tähistavate akendega. Caracolis oli keerdtrepp, mis viis kompleksi erinevatele tasanditele. Tornide kõrval oli see üks vähestest linna mitmekorruselisi hooneid. Ka neid torne võidi kasutada arheoloogilisteks eemärkideks.
Observatooriumid polnud aga ainuke viis astronoomiliste sündmuste jägimiseks. Chichen Itzas on Castillo trepirinnatisele lõigatud sulismaod- ilmselt selleks, et pööripäevadel jätab päike liikudes mulje, nagu laskuksid maod piki astmeid väljakule. Veel mitmetes teistes kohtades on sakraalehitiste juures arvestatud astronoomiaga, näiteks Palenques heidab Päike talvisel pööripäeval loojudes kiired astmereale, mis viivad suure valitseja Hanab Pakali hauakambrisse.
Aurusaunad
Aurusaunu on leitud paljudest paleedest ja ülikute elupaikadest. Enamasti paistavad nad esmapilgul tavaliste võlvruumidena, kuid veekanalid ja küttekolded reedavad tegeliku otstarbe . Aurusaunu kasutati nii hügieeniks kui ka rituaalseks puhastamiseks. Kivist saunu on teada juba keskmisest eelklassikalisest ajajärgust, näiteks on rajatud VII sajandil Komchèni ääreliina Põhja- Yucatani saun . Cerèni maaharijate asualast El Salvadoris kevati välja kupliga saun, mille seest leiti kivipink.
Kokkuvõte
Muistsete maiade tsivilisatsioon Kesk- Ameerikas, mida eurooplased teavad ligemale pool tuhat aastat on vägagi salapärane, just nagu nende suurepärased teadmised täheteaduses ja arhitektuuris. Ent jääb arusaamatuks nende tsivilisatsiooni järsk kokkulangemine. Läbi maia ajajärkude on väga hea tundma õppida nende kunstilisi saavutusi, eriti arhitektuuris. Paraku pidid maiad, kes loodusega nii- öelda käsikäes elasid, alla vanduma võimsale Hispaaniale, millest sai alguse maiade õitsengu lõpp.
Lisad
Castillo püramiid Tulumi juures asuv kindlus
Kotkas hoidmas inimese südant Üks maiade observatoorium
küüniste vahel. Chichèn Itzàs
„Võluri püramiid” Uxmalis Kivist ehitised Palenques
Kasutatud kirjandus

Sam Osmanagich, Maiade maailm.

Lynn V. Foster , Muistsete maiade maailm.

http://www.crystalinks.com/mayanarch.html

http://www.photoseek.com/mexico.html