Historitsism Eestis (1)

Historitsism (kr.k.historia-ajalugu)

1840-1940
Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism.
Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika , pseudogooti , neoromaani, neorenessanss , neobarokk . Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja
Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju.

Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene),

Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal), Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned.
H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19.saj keskpaigast levis komme kujundada maja erinevaid ruume eri stiilides nn “tark valik”. Näit kabinet tehti gootistiilne, söögituba renessanss , salong rokokoos ja saalid barokis. Üks kaasaegseid on meenutanud Liivimaaa mõisatest jäänud muljet: “…Tollane mööbel tundus nii ilus, et iga parem seltskond püüdis seda võimalikult palju kokku kuhjata.”
Mööbliesemeid endid on alles üsna palju, alates Tallinna raekoja neogooti troonist ja lõpetades Mustpeade klubi suurejooneliste esemetega. Mööblis ilmneb stiilide rohkus suurepäraselt ning demonstreerib kõike mis omane tollasele Euroopale .Kes tolleaegset mööblit kõik valmistanud on vähe uuritud teema, küll oli aga vabriku tegijate toodangu kõrval palju ka tislerkond, kes tegutsesid väiksemates töökodades.
19.saj lõpul kujunes eestis suurimaks mööblitootjaks 1866.a asutatud Lutheri vabrik, alates 1898 a. Luterma .Alustas Am õpitud tehnoloogia põhjal liitvineerist toolipõhjadega. Tehti ka muud: kontorikappe, diivaneid, tugitoole. Vabriku “salarelvaks” oli oma keemik Oskar Paulsen, kes oli leiutanud veekindla liimi. Palju toodeti mööblit Pariisi mööblialbumi järgi, milles näidised esitattud ajalooliste mööblistiilide kaupa.Stiili pilt oli neogootikast neoklassitsismi ja eklektikani välja. “Luterma” tipuks võib pidada 1895 a. Mustpeade klubile kingitud nn “keisritoole”, kusjuures kavand tolleaegselt arhitetilt R. von Engelhardt`lt.Hiljem kingiti ka neorenessanslik tammepuust puhvetkapp. 20.saj alul kui Mustpeade majas klubiruume ümber sisustati, kasutati ka siin “targa valiku” põhimõtet: väike kelder –kasutati talupoja renessanss stiili, vanemate toas, aga curulis ´e tüüpi nikerdustega toole.
H oli levinud kuni teise maailma sõja alguseni .Eksisteeris paralleelselt juugendiga.