Disainiajalugu, algus (1)

Disainiajalugu : Algus
Sissejuhatus:
17.sajandil vallandunud leiutiste laine põhjustas ühiskonna ümberkorralduse ja käsitsitöö järk-järgulise asendumise masinatööga.
J. Watt ´i leiutis aurumasin (1765) oli otsustav samm industrialiseerimise suunas.
1850. aastaks oli see protsess haaranud peale Inglismaa ka teised jõukamad Euroopa riigid.

• Inglismaa oli läbi kogu XIX sajandi tööstuslikult maailma kõige enam arenenud riik.
  
• Kehtis arusaam, et tööstuslik areng oli sünonüümiks progressile.
  
• Kuid masinate intensiivne kasutamine ja kaupade tootmise viimine spetsiaalsetesse tehasepiirkondadesse viis disaini ja tootmistegevuse killunemiseni.
  
• See eraldas disaini toote valmistamisest ja tähendas, et oskuslik käsitööline enam ei loonud ega disaininud toodet kui oma ala meister.
  
• Industrialiseerimise käigus asendusid oskustöölised pooliku või olematu kvalifikatsiooniga masinaoperaatoritega.
  
• Üldiselt valitses tööstuse- ja tehnikasaavutuste suhtes suur vaimustus , nn. tehniline romantism .
  
• Üldise vaimustuse kõrval suurenes kriitika industrialiseerimise negatiivsete mõjude suhtes - “koos masina poolt inimese orjastamise ja masstoodanguga luuakse inetuse ja viletsuse maailm nii tööl kui ka kodus”.
  
• Haritumad industrialistid, kel polnud mingit kavatsust muuta tootmissüsteemi, märkasid, et puudub igasugune õpetus tööstusliku disaini alal ja et nende toodangu väljanägemine on alaväärtuslik.
  
• Selle vajaduse rahuldamiseks asutati valitsuse otsusega aastal 1837 mitmed disainikoolid.
  

Tööstustoodete näitus 1851a.
Suure Näituse kõige mõjukamateks objektideks olid masinad ja seadmed , kuna neid iseloomustas absoluutse praktilisuse disain , nad olid igasuguse kaunistusteta ning saavutasid selle tulemusena väärika lihtsuse.
Nagu ilmnes näituselt, valitses tarbeesemete kujunduses stilistiline anarhia , kus enamik esemeid olid kaunistatud ornamentidega üksnes nende ornamentide endi pärast.
Masstoodang
Ornamenti kasutati kui võimalust anda esemele paremat välimust, tänu millele nägid esemed välja väärtuslikumad kui nad seda tegelikult olid, ent need enamasti varjasid üksnes esemete banaalset funktsiooni ja kehva konstruktsiooni.
Tehnoloogiast juhinduv tootmine kasutas disaini kui toote pinna kaunistamise protsessi, olles seega pigem järelmõte kui miski, mis on ühendatud toote põhidisainiga.
Maitsetult kujundatud, stiilitud laiatarbekaubad tõstatasid küsimuse: “Kus lõpeb kunst ja algab tööstus ?”
Metallitööstus

• Metallitööstus oli progressi peamine mõjutaja.
  
• Ajalooline situatsioon soodustas tööstus- ja insenertehniliste ehitiste rohkust.
  
• Tekkisid uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid.
  
• Esimesed metallrajatised olid sillad . Esimesed malmsillad ehitati Inglismaal. ( 1779.a. Coalbrookdale 30,4 m pikkune kaarsild üle Severni jôe; Sunderlandi 72 m sild üle Weari jôe).
  

Sillad

• 1825.a. avati Inglismaal esimene raudteeliin Stocton-Darlington.
  
• 1830. alates algas raudteevõrgu väljaehitamine ja järgneva tel aastatel ehitati arvukalt raudteesildu, millest hilisemad olid juba terassillad.
  
• Metalli omaduste uurimine, arvututeooria arenemine, tarindusviiside täiustumine lubas inseneridel hakata rajama suure sildeavaga sildasid.
  
• 1850.a. rajati Britannia sild üle Menai väina. Selle talasilla kogupikkus oli 350m. (insenerid W.Fairbain ja R.Stephenson).
  
• 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga
  
• Forthi sild; kolme 521m laiuse avaga ja kogupikkusega 2528 m, sõidutee kõrgus merepinnast oli 46m.
  
• Euroopas rajati põhiliselt kaar- ja talasildu, Ameerikas olid levinumad rippsillad.
  

Kõrghooned

• 19.sajandi lôppu mahtus ka selline nähtus nagu kôrghooned.
  
• Tähtis eeldus kôrghoonete ehitamiseks oli see, et võeti kasutusele metallkarkass.
  
• Ameerika inseneri E.Ottise 1853.a. leiutas lifti, mis esialgu küll auru jôul töötas.
  
• Progress ei piirdunud ainult hoonete kôrguse kasvuga,
  
• vaid see tôi kaasa muutused nii tehnoloogias ,
  
• ökonoomias kui hoonete ekspluateerimisel.
  

Puidutööstus
Austria mööblitootjad vennad Michael ja August Thonet rajasid 1856 mööblivabriku.Nad võtsid kasutusele painutatud puidu tehnoloogia ning olid esimesed tööstuslikul teel mööblivalmistajad. Nende tootmisviis muutus ökonoomse organiseerituse etaloniks. Tellimustööde asemel hakati tegema tooteseeriaid, õppinud meistrite asemel asusid tööle ilma erikoolituseta vabrikutöölised.
Viktoria ajastu 1837 -1901
Kuninganna Viktoria ajastu oli suurte muutuste ajastu.
Masstoodete küllus ja kättesaadavus mõjutas nii kõrgklassi kui keskklassi elulaadi.

• Interjöörid olid kujundatud kindlate kujundusreeglite ja mustrite järgi.
  
• Elumaja oli jagatud kindlateks ruumideks , kus avalik elu ja eraelu hoiti rangelt eraldi.
  
• Salong e.võõrastetuba oli kõige tähtsam ruum.
  
• Ruum oli sisustatud paljude vaatamisväärsustega, külalistele pakuti meelelahutust.
  
• Söögituba oli teine tähtis ruum majas . Rikkalik puhvetkapp oli ruumi keskpunkt
  

• Augustus Welby Northmore Pugin ( 1812 – 1852) oli Inglismaa arhitekt , kujundaja, teoreetik, kes sai tuntuks kui Parlamendihoone autor.
  
• Ta idealiseeris keskaega , oli veendunud gooti arhitektuuri ja gooti stiili austaja.
  
• 1821 -38 avaldas seeria arhitektuurseid joonistusi Specimens of Gothic Architecture , Examples of Gothic Architecture.
  
• Ta kavandas hulgaliselt koole, kirikuid, eramuid, raudteejaamu.
  
• Osales 1846-47 Londoni Parlamendihoone kavandamisel; tema kavandeid rakendati Westminster Palee juures.
  
• Pugin kujundas 1851 Suurel Näitusel “keskaja saali”.
  

• Charles Locke Eastlake (1836–1906) oli inglise arhitekt, furnituuridisainer, kirjamees.
  
• Oli üks esimesi Victoria aja kujundajaid, kes kutsus tagasi lihtsuse juurde.
  
• Ta tunnustas Morrise põhimõtteid dekoratiivkunstide kohta.
  
• Lisaks kujundusele valmistas mööblit ise, mille järgi kujunes Eastlake´i stiil.
  
• Tema raamat 1868 “ Hints on Household Taste in Furniture, Upholstery and other Details” oli tunnustatud Inglismaal ja ka Ameerikas,kus see ilmus1872.
  
• Oma lihtsuse printsiipi viis ta ellu historitsismi vaimus, laenates renessansi ja klassitsismi kujunduselemente.